Põhjavesi MarkoEero Kruus Mis on põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006
Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi sisaldab vanimaid teada olevaid skeletiga loomade jäänuseid. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse . Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta.Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad ja vesiravihotellid.Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska
" Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gaseerimata või gaseeritud), allikavett, joogivett ja villitud vett. Eestis selline regulatsioon puudub, nii võivad meie rohkem kui 40 pudeldatud vee tootjat oma toodangut nimetada nii allika-, laua- kui ka joogiveeks. " Teame ainult, et Eesti ainsad naturaalse mineraalvee tootjad on AS Värska Vesi ja Verska Mineraalvee OÜ," kinnitab Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens. Tänapäeval nimetatakse mineraalveeks nii naturaalset mineraalvett kui ka nõrga soolasusega kunstlikult valmistatud vett, ravitoimet ei pea neil olema. Mida lugeda mineraalveeks, seda määravad rahvusvahelised normid - 1 liitris vees peab olema lahustunud tahket ainet rohkem kui 1 gramm. Kunstlik mineraalvesi koosneb põhjaveest, millele on lisatud kas looduslikku mineraalvett või erinevaid mineraalsooli, samuti süsihappegaasi. Vanim ja tuntum kunstlik mineraalvesi on Vichy, mille retsept on ühesugune nii
.......................................................15 2 Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA´s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või
Määre Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Setteõli ToorparafiinNaftagaas Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USAs loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud .(Spaalinnad, Herakles) Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.
Ca2+ jaMg2+ sisaldus üldine karedus (mmol/L) CaSO4 ja MgSO4 sisaldus vees - jääv karedus, mis on kõrvaldatav 1) destilleerimisel 2) keemilisel teel Vee pehmendamine Peamiselt on selleks keemilised meetod Nt. lubja ja sooda kasutamine : Ca(HCO3)2+ Ca(OH)2 2CaCO3 + H2O CaSO4+ NaCO3 CaCO3 + Na2SO4 Mineraalvesi Allikast, mis on saastumise eest kaitstud Omab toitelist ja füsioloogilist toimet Pudeldamine toimub otse allikal Geoloogid loevad mineraalveeks sellist põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms. rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsus, happesus, temperatuur) tõttu raviv toime. Kaasaegne toiduainete tehnoloogia on seda mõistet aga oluliselt laiendanud.
Mineraal , - allika ja lauaveed Euroopa standartite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikud kaitstud maaalustest allikast mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid
Selle veekihi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks PõhjaEestis, seda veekihti kasutati ka Pärnus, Viljandis ja Tartus Põhjavee kasutamine Enamasti kasutatakse Eestis joogiveevarustuses põhjavett, pinnavett kasutatakse ainult Tallinnas ja Narvas. Põhjavett võetakse kõigist põhjaveekihtidest üle kogu riigi. Suurima põhjaveevõtuga veehaarded on Harju ja IdaViru maakonnas. Eestis on suured mineraalveevarusid (6000 m3 ööpäevas). Loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus ületab 2 grammi liitri kohta. Esimesena saadi kõrge mineralisatsiooniastmega vett Pärnu linna alal levivate aluskorrakivimite murendist 500 m sügavuselt 1958. aastal. Tänaseni on lisandunud rida uuritud mineraalvee leiukohti - Kuressaares, Kärdlas, Häädemeestel, Võrus, Värskas. Põhjavee probleemid Eestis Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid:
2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid on puhas ja bakterioloogiliselt ohutu,nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Lauaveele on lisatud veeslahustuvad vitamiinid ( B- vitamiinid kompleksselt või C- vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed võivad olla gaseeritud. Mahlad jaotatakse:
Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka looduslikuks kaitseekraaniks põhjavee reostumise vastu. Erinevates põhjaveekihtides ja -lademetes paiknev põhjavesi erineb nii oma kvaliteedilt kui ka koostiselt. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks, mille kasutamist reguleeritakse sotsiaalministri määrusega .Tervisekaitse nõuded looduslikule mineraalveele, selle kasutamisele ja turustamisele". Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu esineb hulk vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Reostuse mõjud. Eestis on palju piirkondi, kus vanad sõjaväeobjektid, vanad prügilad, lekked
dolokivi) keskpäraste kilda ega kujuta saare tarvis arvestamisväärset ekspordiartiklit. Hiiumaa paekivi jääb rahuldama vaid kohalikke vajadusi ehitusmaterjalide (ehituskivi, killustik) ja lubja osas (Suuroja, Kadastik, 1998). Mineraalvesi Maavaradest on olulise tähtsusega mineraalvesi, mida asub Kärdla meteoriidikraatri alal. 431 m sügavuselt puurkaevust saadi 1983 a. kõrgendatud mineraalainete sisaldusega põhjavett, mida tunnustati Druskinai tüüpi mineraalveeks ja mida soovitati ravi-lauaveena kasutada mao-ja seedetrakti haiguste raviks. Cl-Na-Ca –tüüpi veele oli iseloomulik kõrge broomi ja fluoriidiooni sisaldus. Kärdla mineraalvee puurkaev oli käigus kuni 1991. Aastani keskmise tarbimisega 3 m3/ööpäevas ja “Hiiu Kaluri” villitud mineraalvesi ”Kärdla” oli aastaid müügil. Praegusel ajal mineraalvett ei toodeta ja tootmiseks muretsetud seadmestik suurelt osalt hävinenud
Inglise loodusteadlane J. Priestley oli see, kes esimesena leidis probleemile lihtsa lahenduse. Ta juhtis süsihappegaasi vette ning gaseeritud vesi oligi valmis. Sellel lihtsal tehnoloogilisel leiutisel põhineb ka tänapäeval jookide gaseerimine ehkki menetlust on aastasadade vältel põhjalikult täiustatud. Geoloogid ja toiduainete tehnoloogid määratlevad mineraalvett sageli erinevalt. Geoloogid loevad mineraalveeks põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühendite jms. rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsuse, pH, temperatuuri) tõttu ravitoime. Vees lahustunud soolade hulk peab geoloogilises mineraalvees küündima vähemalt ühe grammini liitri vee kohta. Tavaliselt on looduslikus mineraalvees lahustunud rohkem mineraalsooli. Looduses eristatakse süsinikdioksiidi-, kloori-, raua-, broomi-, sulfaatide-, sulfiidide-, radooni-, räni- ja joodirikkaid
põhjavesi suure surve alla. Sel juhl nim seda arteesiaveeks. Tavaliselt on põhjavesi jahe. Vulkaanilistel aladel, kus maapões valitseb kõrge temperatuur, soojeneb ka põhjavesi ning seda nimetatakse termaalveels. Sellistes piirkondades on kuumaveeallikad ja perioodiliselt kuuma vett purskavad allikad - geisrid. Vesi lahustab oma teekonnal kivimites leiduvaid soolasid. Põhjavett, millel on mineraalsoolade tõttu ravitoime, nim mineraalveeks. Jõgede äravool ja veereziim. Vett, mis mööda jõe voolusängi kõrgemalt madalamale liigub, nim jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest et aasta jooksul äravool muutub. See sõltub sademetest, aurumiseks, valgala suurusest ja kujust, absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbivoolust järvedes. Jõgede äravoolu mõõduks on vooluhulk. See on vee kogus m3 või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget
surve alla sell juhul seda nimetatakse seda arteesia veeks. Tavaliselt on põhjavesi jahe vulkaanilistel aladel kus maapõues valitseb kõrge temperatuur soojeneb ka põhjavesi ning seda nimetatakse termaalveeks sellistes piirkondades kuumavee allikad ja perioodiliselt kummaveet purskavad allikad- keisrid. Vesi lahustuv oma teekonnal kivimites leiduvaid soolasid, põhjavett millel on mineral soolade abil ravi toime nimetatakse-mineraalveeks. Põhjavee hulk on maakeral on 10 korrda suurem kuijõgede-järvede magevee hulk. Jõgede äravool ja vee resiim vett mis pikkejõevoolu sängi korgemalt madalamale liiguv nimetatakse jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest, et aasta jooksul äravool muutub see sõltub sademetest, aurumisest, valgala suurusest ja kujust absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbi voolust järvedest veehoidlatest soodest jne.
looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu-Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta. Tähtsamad mineraalvee leiukohad on Värska, Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste. ((Foto: Lavassaares Pärnumaal asuvad turbaväljad.)) Küsimused 1. Nimeta Eesti tähtsamad maavarad ja nende leiukohad. 2. Millised on maavarad, mis ei uuene, kui need on kaevandamisega ammendatud? 3. Mis on põlevkivikeemia? Leia teatmikest või internetist, millised on lisaks siin nimetatutele veel põlevkivi kasutusvõimalused. 4
61 4. JOOGID Eesmärk: Õppida tundma põhilisi jooke. Alapeatükid: 4.1. Mittealkohoolsed joogid 4.2. Alkohoolsed joogid 4.2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 4.2.2. Destilleeritud alkohoolsed joogid 4.1. Mittealkohoolsed joogid Mineraalvesi on kindla mineraalide koostisega vesi. Eestis loetakse mineraalveeks vett, kui selle ühes liitris on üle 2% mineraalaineid. Seda pumbatakse maa-alustest allikatest ja villitakse pudelitesse. Mineraalveed võivad olla gaseeritud või gaseerimata. Allikavesi või lauavesi. See on puhas vesi, milles on vähe mineraalaineid. 62 Puhastatud kraanivesi. Filtriga puhastatud kraanivesi on omadustelt ja maitselt sama hea kui pudelivesi. Maitsestatud ja vitaminiseeritud veed
kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Sügavates põhjaveekihtides olevas vees on sageli lahustunud mineraalainete sisaldus suurenenud (2 grammi või rohkemgi ühes liitris vees) ja seetõttu nimetatakse seda vett mineraalveeks. Põhjavee jaotumine maa sees Kõige ülemistes pinnakatte setetes (kruusades, liivades ja moreenis) esinevat põhjavett nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem. Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti. Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve. Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega
annaabi.ee 
