kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis edasi allub nende sünni ja surma seaduspärasustele. Põllule antavas sõnnikus sisalduva kergesti omastatava lämmastiku efektiivsust vähendavad kaks põhilist lämmastikukadu, need on: · ammoniaagi lendumine ehk emissioon; · nitraatide väljakanne ehk väljauhtumine. Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasina atmosfääri. Sõnnikus esineb lämmastik nii mineraalsel kui ka orgaanilisel kujul . Lämmastiku esinemisel ammooniumina võib kaotsi minna õhku lenduva ammoniaagi gaasina. Mullas toimuva protsessi tulemusena saab ammooniumlämmastikust ammooniumnitraat, mille kaod tekivad nitraatide väljauhtumise ehk leostumise ja mullas toimuva lagunemise (denitrifikatsiooni) tulemusena mullas tekkinud gaasilise lämmastiku kaod aga lämmastikoksiidi ja gaasilise lämmastiku kujul. Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub:
Kartul 1 : 0,43 : 1,25 Taimed omastavad toitaineid hästi ~15cm sügavuselt Väetise sügavus oleneb väetise lahustuvusest - Passiivne omastamine · Transpiratsioon · Imav jõud - Difusioon erineva kontsentratsiooniga lahuses olevad ained liiguvad kontsentreeritumast lahusest lahjemasse · Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus orgaanilisteks ühenditeks - Toitainete sisenemine taime maapealsete osade kaudu · Peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 · Ka lahustund mineraalained Juurevälise väetamise efekt oleneb: Lahuse kontsentratsioonid Välistemperatuurist, niiskusest, valgus pritsimisaeg
4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5) Bioloogiline neeldumine toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 1 Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Selle varude kandjaks on mulla org. aine. Mineraalsel kujul (omastav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Fosfor 25-30% org. ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% on taimdedele omastavas vormis. P-ühendid alluvad keemilisele neeldumisele. Kaalium - Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20- 40% ja rühvelkultuuride puhul 40-60%. Kaltsium - mulla mineraalide koostises. Taimedele on omastatavad mullalauhuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+ ioonid
Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V
Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V
maasisesed protsessid ja inimtegevus. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Kui aga fotosüntees lõppeks, jätkuks atmosfääri hapnikku 5000 aastaks. Lämmastikuringe Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris külluses, kuid loomad ja taimed seda otseselt kasutada ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub fosforsoolade kujul (PO43-, HPO42-) vees, pinnases, mudades.
vabaneb CO2 atmosfääri. 68) Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad? Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna happestumine
kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 56)Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine
Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord suurendas liblikõieliste saaki (väävlivaestel muldadel). Tegelikult suurendab kips mullas aktiivset happesust. Kipsi kasutamine tuleb kõne alla stepis soolakulistel muldadel, kus mulla neelavas kompleksis on palju naatriumi ioone. Toiteelemendid mullas Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Lämmastikuvarude kandjaks on mulla orgaaniline aine. Mineraalsel kujul (omastatav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Liikuva lämmastiku allikad • Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik
Eesti muldade N sisaldus 0,090...0,31% ja leetmuldadel ...0,17%. Haanja staadium: 13500 a.t. Mulla N varu 3000...9000 kg/ha, 5 Ainult 1...3% on mineraalsel ehk taimedele omastataval kujul. Nüüdisreljeefi põhivormid Ülejäänud orgaanilise aine koostises. Jää taandus 13000-11000 14C a.t. Denitrifikatsioon 14C poolestusaeg 5570 aastat
IMMOBILISATSIOON Nitrifikatsiooni protsess sõltub ka temperatuurist, st alla 8 C peatub. Ammooniumlämmastikku anda võimalikult hilja, kui temperatuur alla 8 C. Happelise mulla puhul tuleks eelistada nitraatlämmastikku. FOSFOR Mullas on fosforit tunduvalt vähem, kuni 0,1%. Rohkem on P-d karbonaatsetes muldades (Põhja-Eesti), vähem aga leetunud muldades (Lõuna-Eesti). Fosfori allikad: mulla orgaaniline aine. 25-30% üldfosforist on mullas orgaanilisel kujul, ülejäänud mineraalsel kujul, enamus mineraalide koostises. 12 Kogu mulla P-s on aastas omastatav 2,5% (Balti klint fosforirikas vöönd, kuna obulus liivakivis palju P-d). Fosforiidi kiht paikneb diktoneema kihi all, kildakihtide vahel püriit (kokkupuutel õhuga läheb põlema. SUPERFOSFAAT Happelises mullas AlPO4 või FePO4 Ca(H2PO4)2
Peamised kultiveeritud puuliigid: mänd (86%), kask (9%), kuusk (3%), lehis (1,6%), sanglepp (0,2%). Lisaks on väiksetel aladel katsetatud veel erinevaid liike (hüdriidlepp). Metsavaris ja -kõdu Varis- puistu eluaea jooksul maapinnale langev org materjal. Koosneb peam lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest), kooretükkidest jne. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Metsakõdu- metsamulla mineraalsel osal asuv erinevas lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev org horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (org aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb mullaprofiili kujunemine. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks – tüsedus – koostis – lagunemise aste – segunemine mineraalse kihiga
veekogude enneaegset vananemist. Liigsed toiteelemendid satuvad veekogudesse peamiselt põldude üleväetamise tagajärjel, samuti puhastamata heitvete kaudu. 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Kiire: hingamisel CO2 tekitamine ja taimed muudavad selle hapnikuks. Aeglane: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. 68) Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). 16 Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna hapestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
Lämmastik on ainus taimetoiteelement, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine (huumus, orgaanilised jäätmed). Mullas leiduvate lämmastikühendite algallikaks on aga õhulämmastik, millise varud on väga suured, sest maapinna igat hektarit katvas õhukihis on ≈ 80 000 t lämmastikku. Eesti muldade lämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3% so 3000...9000kg/ha, kuid 97...99% sellest on orgaaniliste jäätmetena ja vaid 1...3% mineraalsel kujul taimede poolt omastatavas vormis. Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas: 1. orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid 30...90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada võib kahte liiki mikroorganisme: a
Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu LÄMMASTIK JA SELLEGA TOIMUVAD PROTSESSID MULLAS Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Lämmastikuringe Lämmastikuringe uurimisele on pööratud väga suurt tähelepanu, kuid senini on mullas toimuvate keerukate protsesside keemilis-füüsikalisel kirjeldamisel raskusi, sest lämmastikuühendite muundumine on oma olemuselt väga keerukas, sest selles osalevad mullas elavad bakterid, mis on tundlikud temperatuuri, mullaniiskuse, pH,
annaabi.ee 
