Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000) Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tegevusega ei vigastata, siis see materjal on inimesele suhteliselt ohutu (Tööinspektsioon, 2000). Asbest ohustab inimest vaid siis, kui ta on eraldunud õhku. Asbestikiud praktiliselt ei sadestu, vaid jäävadki õhku hõljuma. (Tervise Arengu Instituut, 2007). Euroopa Liidu riikides asbesti kasutamine keelatud alates 1. Jaanuarist 2005, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Tööd, mille käigus töötajad puutuvad kokku asbestitolmuga, tuleb teostada kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud määrusega ,,Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (2007). (Tervise Arengi Instituud, 2007). ASBESTI KASUTAMINE Kõige laialdasemalt on asbesti kasutatud ehitusmaterjalidetööstuses ning ka klaasi-, metalli-,
Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Magneesium Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. USAs läbiviidud uurimused on näidanud, et keskmine
kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS, CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti- arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2]. Kõige enam koobaltit saadakse siiski vase ja nikli kaevandamise kõrvalproduktina. Maailma suurimad koobalti tootjad on vasekaevandused Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kongo DV koobalti toodang moodustab umbes 53% maailma toodangust ning ennustuste kohaselt see tulevikus ka välisriikide investeeringute abil kasvab[3].
Kohe alguses, kui sain teada referaadi teemad, tundus see mulle kõige põnevam ja huvitavam. Varem olen ma loodusõpetuse ja geograafia tunnis natukene kokku puutnud kivimitega. Mineraalidest olen vähem kuulnud. Sooviksingi rohkem teada saada, kuidas nad on tekkinud ja milleks neid kasutatakse ning kus võib teatuid kivimeid ja mineraale leiduda. Samas ka seda, et millised on nende omadused ehk kuidas neid eristada ja ära tunda. Tahaksin ka lähemalt tutvuda mõne kivimi ja mineraaliga. 3 MINERAALID Mineraalid on valdavalt anorgaanilised (mitte loomset ega taimset päritolu) ained, mida leidub peamiselt kivimites, kuid ka vees, taimedese ning isegi inimese organismis
suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol, coca-cola, kohv ja sigaretid. Samuti rabarber, spinat, kakao ja shokolaad, mida tuleb tarbida mõõdukalt. Kui sööte tervislikult ja tasakaalustatult ning järgite meie nõuandeid, siis saate toiduga piisavalt vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, teie tervis püsib hea ja te tunnete ennast hästi! o Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve.
põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Tuntumad asbesti sisaldavad tooted on Asbesttsementplaat, Eterniit, Asbesttsement paneel, Asbesttsementtorud, Muhvid Asbestbrikett, Asbestkangas, Isoleerlint, Asbestnöör, Asbestvill, Asbestpaber, Asbestkartong, Asbest-tselluloosplaat. Käesoleval ajal on Euroopa Liidu riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Selleks, et vältida või vähendada kokkupuudet asbestiga, on vaja teada, missugused materjalid sisaldavad asbesti ning kus on neid kasutatud. Materjalidest, mille asbestisisaldus ei ole teada ja mille puhul pole võimalik seda ka visuaalselt kindlaks teha, tuleb võtta proovid. Materjaliproovid tuleb võtta erinevatest kasutuskohtadest ja materjali kõigist kihtidest (nt
Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2. Keemiline murenemine e. porsumine - kivimite ja mineraalide muundumine vee, CO2, O2 jt. looduslike reagentide mõjul. a) lahustumine; karbonaatide leostumine lahustunud Ca ja Mg phendite väljauhtumine mullast b) hapendumine; alluvad alahapendilised ühendid c) taandumine õhuvaeses keskkonnas vastupidine eelmisele d) hüdratsioon e. vee püsiv liitumine mineraaliga, tekib uus mineraal e) hührolüüs mineraali osaline lagunemine H või OH ioonide toimel. 3. Bioloogiline murenemine (taimede ja loomade elutegevusel) Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla
igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Seleen Se Tähtis antioksüdant! Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Allikad: küüslauk, sibul, kala, koorikloomad, punane liha, punased viinamarjad, brokkoli, töötlemata nisuterad ja teravili, munad, siseorganid, kanaliha, aedviljad. Boor Bo Teeb koostööd kahe tähtsa mineraaliga: Ca ja Mg pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele. Osteoporoosivastane. Allikad: puu- ja aedviljad, kuivatatud puuviljad. Ei leidu lihatoitudes. Kaltsium Ca Inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% Ca asub hammastes ja luudes. Teda vajatakse: · tugevate luude ja hammaste ehitamiseks; · iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks; · lihaste kontraheerumiseks; · vere hüübimiseks; · rakumembraanide alalhoidmiseks.
Seedetrakti limaskesta põletik *gastriit 44. Miks on asbest ohtlik ja tema toime inimorganismile? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbeestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Käesoleval ajal on EL riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Asbestil on mitu vormi ja nimetust: krüsotiil, krokidoliit, amosiit, amfibool, antofüliit ja tremoliit. Asbesti sisaldab materjal on ohutu, kuni sellest ei eraldu kiude. Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. Mitu kiudu aastas või elu jooksul moodustab kriitilise künnise, ei ole teada. Tõestatud
kõikumistel. keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine [4Fe3O4+O2=6Fe2O3 (magnetiit....hematiit)] *taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) 1 *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul.
Olulised keemilised protsessid:Oksüdeerumine - ..Lahustumine – (sõltuvalt mineraalidest koostisest, kliima ja vee keemilisest aktiivsusest). Kergesti lahustuvad halogeenid, sulfaadid, karbonaadidLeostumine – lahustumine, millega kaasneb kergesti lahustuvate ühendite väljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad välja kaltsiidikristallid. Hapendumine – erinevate elementide muutused. Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli
kõikumistel. 2. Keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine 4Fe3O4+O26Fe2O3 (magnetiithematiit) · taandumine hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond · hüdradatsioon vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O2Fe(OH)3 (hematiitlimoniit) · hüdrolüüs soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide hüdrolüüsi lõpptulemuseks lagunemine karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, anhüdriit, haliit. Halvasti lahustuvad kvarts, vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga.
ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. -keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit....hematiit))*taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. *lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. -bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad. 7
temperatuuri kõikumistel. 2. keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit hematiit)) · taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. · hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O<->2Fe(OH)3 (hematiit <- >limoniit) · hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine- sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon.
MAITSETAIMED. 10.1 Eksootilise viljad. Ananass - Värske ananass on ohtralt täidetud C-vitamiiniga. Samas peaks meeles pidama, et konservides ja mahlades kaotab puuvili vitamiinidest suure osa, seetõttu on C-vitamiini enamasti mahladesse lisatud. Ananass aitab kaasa vere hüübimisele haava ravimise käigus, puuviljas leiduv bromelaiin kergendab seedimist. Mahlakas puuvili aitab mangaani mõjul isegi luid tugevdada. Tegu on mineraaliga, mida keha vajab luude ja kudede kasvamiseks. Ananass aitab noorte inimeste luudel paremini kasvada ning vanadel neid tugevdada, selles sisalduv bromelaiin aga aitab leevendada kurgu kähedust. Avokaado - Avokaado on loorbeliste sugukonda kuuluv viljapuu. Pirnjad viljad on õlirohked (kuni 30%), peaaegu suhkruta, vitamiinirikkad. Praegu kasvatatakse avokaadot kõikjal. Botaaniliselt on ta mari, mis võib kasvada 100 g kuni 2 kg-ni. Viljaliha on roheline, kivi keskel
sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini. Mg Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. USAs läbiviidud uurimused on näidanud, et keskmine
annaabi.ee 
