osutavad suurtele erinevustele.Tähtsaks teemandi tunnuseks on suur soojusjuhtuvus. Kui võrrelda strassi, mäekristalli ja teemanti, siis soojenevad strass ja mäekristall kiiremini, teemant jääb tingituna heast soojusjuhtivusest jahedaks. Loomulikult on väiksemad ka strassi ja mäekristalli kõvadused. Kui puhuda reemandile hingeõhku, siis teemant tuhmub. Et aga teemandi soojusjuhtivus on suurem kui teistel mineraalidel, siis aurustub niiskus sellelt kiremini. Kasutades uuritava mineraali kõrval õiget teemanti, võib võrdluse teel tuvastada, kas mõlemad on teemandid või mitte. Juveliiride jaoks on töötatud välja seada ,,Rayner Diamond Tester". Anduri kaudu antakse kristallile soojusimpulss ja määratakse siis temperatuuri langus kristallil. Teemandi puhul on märgatav, teistel mineraalidel aga tühine. Mineraalide tihedust saab suhteliselt kiiresti määrata standardvedelike abil. Selleks asetatakse
Lõhenevus on hea kui osakestevahelised sidemed on nõrgad. · ülitäiuslik · täiuslik · keskmine · ebatäielik · puudub Murre on mineraali omadus laguneda mööda ebaregulaarseid, lõhenevuspindadega mitteühtivaid pindu · tasane · ebatasane · astmeline · pinnuline · karpjas Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm 3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3 Muud omadused · magnetilisus · lõhn · maitse reageerimine hapetega Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda.
takistab viljastumist. · On teada, et ka naised, kes tarbivad ülemääraselt kofeiini sisaldavaid, ei viljastu nii kergesti kui suguõed, kelle organismi satub seda stimulanti vähem. Ettevaatlikuks peaks koola- ja energiajookide sõbrad muutma ka tõsiasi, et kofeiini sisaldavates karastusjookides leidub parkhapet (tanniini), seedeelundeid ärritavat ainet, mille ülemäärane kogus kehas takistab vajalikel mineraalidel ja toitainetel organismi imendumist. · Tänapäeva inimesel on väga suur luude hõrenemise risk, mida otseselt ei suurenda kofeiin, aga kofeiin vähendab kaltsiumi, magneesiumi ja vitamiin D omandamist, mis omakorda põhjustab luude hõrenemist. · Aluseline mõtlemine kofeiin on positiivse laenguga ning su keha energia varud on negatiivse laenguga. Tarbides kofeiini ei anna sa kehale energiat, vaid tarbid suures koguses oma varusid.
Mineralide põhitunnusteks loetakse: väline vorm, värvus, kriips, läige, lõhevus, murd, kõvadus, tihedus, magnetilisus. 12. Kuidas määratakse mineraali kriipsu värvust ? Mati pinnaga valget portselanplaadikest kriimustades jatäb mineraal värvilise kriipsu. Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on:
marmor - lubjakivide või dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor). kildad kvartsiit. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste faktorite toimel. 1. Füüsikaline murenemine e. rabenemine peenenemine temperatuuri muutuste, jää, vee ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. See on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2. Keemiline murenemine e. porsumine - kivimite ja mineraalide muundumine vee, CO2, O2 jt. looduslike reagentide mõjul. a) lahustumine; karbonaatide leostumine lahustunud Ca ja Mg phendite väljauhtumine mullast
Kõrgerõhuahel Bar AK 08/2008 19 Kliimaseade Kompressoriõlid · Külmaaine R134a-ga kasutatakse sünteetilist PAG -õli või PAO-Oil 68 õli. Külmaaine R12-ga kasutatakse aga mineraalidel põhinevaid õlisid. · PAG- ja R12- mineraalõli ei tohi segada sünteetiliste õlidega! · PAG-õlid jagatakse viskoossusest sõltuvalt kolmeks: ISO 46; ISO 100; ISO 150. · PAO-Oil 68 AA1 õli sobib kasutada kõikides süsteemides va labakompressorites. PAO-Oil 68 AA3- õli kasutatakse lamellkompressorites. Kliimaseadme hooldusel lisatakse õli 10 20 g enam, kui saadakse süsteemi tühjendamisel. · PAG-õlid on hüdroskoopsed (niiskust imavad) !!!
Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused Murenemine- protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine)
struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine kivim – looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid Mineraalid on Maa „ehitusplokid“ ehe mineraal – ühest keemilisest elemendist koosnev mineraal Mineraalidel peab olema kristalliline struktuur (korrapärane aatomite asetus). Enamus tahkeid aineid on kristallilised. Ilma korrapärase struktuurita on klaas. Mineraalidel on kristallvõres spetsiifiline aatomite asetus. Seepärast on mineraalidel kindel keemiline koostis. Neid kristalle iseloomustab keemiline valem H2O kristall – korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur
¤klaasiläikega mineraalid ¤teemandiläikega m-d. ¤poolmetalse läikega m-d. ¤metalse läikega m-d. Kui mineraali murdepind pole ideaalselt tasane, siis läige tuhmub ja pind muutub rasvaläikeliseks, kui ebatasasused pinnal on veelgi suuremad, tekib vahaläige. Kui m-li pind on mikropoorne hajub sellele langev valgus täielikult ja pind on tuhmi läikega. Paralleelikiulise ehitusega mineraalide pind on sageli siidiläikeline. Läbipaistvatel, kihilise kristallstruktuuriga mineraalidel on enamasti pärlmutriläige. Lõhenevus. Kui mineraalile mõjub välisjõud, mis ületab tema osakeste liitumisvõime, siis mineraal lõheneb läikiva pinnaga plaadikesteks. Lõhenevuspinnad on enamasti paralleelsed kristallitahkudega, vastavalt sellele, kui täiuslikult mineraal lõheneb, on lõhenevus: ¤ülitäiuslik ¤täiuslik ¤keskmine ¤ebatäiuslik Murdepind. Kui mineraalil lõhenevus puudub või kui välisjõud mõjub sellises suunas, et mineraal ei
Levinuim on iooniline side elektriline külgetõmme. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder. Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid. 1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos)
suhtelist e. Mohs'i kõvadust (Austria mineraloogi Fr. Mohs'i järgi, kes 1822. a. koostas suhtelise kõvaduse hindamiseks etalonmineraalide skaala). Suhtelist kõvadust hinnatakse kümne etalonmineraali, mille kõvadus on numereeritud ühest kümneni, pinna kriimustamise kaudu. 14. Mineraalide lõhenevus. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda on tasaseid, läikivaid pindu - lõhenevuspindu. Erinevatel mineraalidel väljendub lõhenevuse omadus erineva intensiivsusega. Selle iseloomustamiseks kasutatakse järgmist skaalat: ülitäiuslik lõhenevus - mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud,kips); täiuslik lõhenevus - kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu
28. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Maakoores on valdavad hapniku ja räni ühendid, mis moodustavad... 29. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal on loodusliku tekkega, kindla koostise, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine. See koosneb ühe või enama elemendi aatomitest. Mineraalid esinevad kristallilises olekus. Erinevatel mineraalidel on erikujulised kristallid. Maalt, meteoriitidest ja Kuu kivimeist käesolevaks ajaks leitud üle 3700 erineva mineraali. Mineraale uuriv teaduharu on mineraloogia. Mineraali koostise individuaalsus seisneb tema koostisosade aatomite, ioonide ja ioonrühmade seostumise kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem. Mineraalide makroskoopilisel määramisel toetutakse nende mitmesugustele füüsikalistele omadustele. 30
.Lahustumine – (sõltuvalt mineraalidest koostisest, kliima ja vee keemilisest aktiivsusest). Kergesti lahustuvad halogeenid, sulfaadid, karbonaadidLeostumine – lahustumine, millega kaasneb kergesti lahustuvate ühendite väljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad välja kaltsiidikristallid. Hapendumine – erinevate elementide muutused. Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak
moondumine. Näiteks tekib liivakivist kvartsiit. Moondekivimid on vastupidavad. Mineraalide ja kivimite murenemine Mineraalid ja nendest koosnevad kivimid looduses alluvad mitmesugustele mõjutustele ja vastavalt sellele, kuidas leiab aset kivimi või mineraali murenemine, eristatakse järgmisi murenemise liike: 1)rabenemine ehk füüsikaline murenemine- see on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2)keemiline murenemine ehk porsumine- on põhjustatud looduslikest reagentidest nagu vesi CO2, O. Aset leiavad keemilised reaktsioonid. Porsumise tulemusena tekivad uued ühendid. Hapnikuga
See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine
See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). a) b) c) H 2 O a lu m iin iu m h ü d r o k s ü ü d r ä n id io k s ü ü d k a a liu m i io o n J o o n is 2 .1 S a v im n e r a a lid e e h itu s . a )
annaabi.ee 
