1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4) Kuidas tundis ennast minategelane peale seda, kui oli näinud pealt Mullika tapmist?
taipas, et see on mõtetu, sest ta oli siis juba surnud. Minategelane ajas end istuli ja vaatas enda jalgu. Ta leidis oma põlvekedera säärelt. Sel hetkel tulid teised kaks autojuhti ja võtsid minategelasest kinni ja viisid välilaatsaretti, teepeal aga viskasid nad minategelase kaks korda maha, sest kartsid miini plahvatust. Seal vaadati minategelase haavad üle ja pakuti talle suitsu seniks kui arst temani jõuab. Kui arst saabus,siis esmalt pakkus ta minategelasele rummi, siis puhastas ta tema haavad ära ja seejärel sidus ta haavad kinni. Minategelane pandi autopeale koos teiste haavanutega, kellest üks oli saanud nii tugevalt haavata, et ta oli üleni sidemes, nii et ainult vahane ninaots oli väljas. Auto hakkas vaikselt sõitma ja peagi tundis minategelane, et tema peakohalt hakkas tilkuma midagi ja hiljem juba voolama. Ta hüüdis autojuhti ja teatas, et ühel mehel hakkas verejooks, kuid selle vastu ei saanud midagi teha ja mindi edasi
idaeurooplasega, kes on endale selga kallid riided ostnud ja jalutavad nendega ringi nagu seitsmendas taevas.Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv. Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta tahaks Franzi metroo alla lükata või siis kuskilt kõrgelt alla kukutada. Sügisene ilm ajab nimelt minategelasele peale õunte isu. Mistõttu otsustab ta neid kolm tükki soetada. Kuid ubinad osutuvad kopitanuteks ning neil on nö. Surma maitse. Need meenutavad minategelasele hoopis õunu, mida tema vanaemal oli kunagi kombeks jõuludeks osta. Kuid ka lapsepõlves maitstud õunad ei kõlvanud kuhugi. Neil oli kibe maitse ja nad tegid suu paksuks kui pihlakad. Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis
"Carmen" Prosper Merimee Tauri Udras Carmen Raamatu kirjutas Prosper Merimee Avaldati 1845 aastal Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoleeg Prosper sündi 1803 ja suri 1870 Pariisis Sündmustik Teose jutustaja kohtub ja sõbruneb don Jose`ga Minategelane kohtub Carmeniga, kes tema kella varastab Minategelane kohtub don Jose´ga vanglas, don Jose käest leiti minategelase kell Don Jose jutustab minategelasele oma armuloo Carmeniga Don Jose oli korralik sõdur, kes aitas Carmeni põgenema Don Jose hakkab elama röövli elu Ta armub Carmen´sse Nad abielluvad ning Carmeni armastus mehe vastu lahtub Nad tülitsevad ning don Jose tapab Carmeni Don Jose annab end võimudele üle Minategelane luba don Josed aidata Romantilisuse näited Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma
Nad peksid üksteist nahkadega, minategelasel sai kõrini ning ta hirmutas Heljut, tehes tigeda näo ning sisistades: " Metsavana tuleb!" Helju andis talle seejärel lepituseks paberist nuku. Mt. pesti lambarasvast puhtaks ning nad läksid emaga kohvikusse, seejärel raamatupoodi. Mt. sai kaks raamatut, sest vihikuid maalastele ei müüdud. Koju jõudes avastasid nad, et kolm nende kana oli maha murtud. Ema ja vanaema hakkasid sulgi kitkuma. Isa saabus komandeeringust, tõi emale kringli ning minategelasele raadio. Hommikul tegi isa perest pilte ning hiljem viis minategelase mootorrattaga sõitma. Sõideti poest läbi, osteti martsipani ning heeringaid ja seejärel mindi isa vanasse koju- Tuudakule. Vaadati ringi, söödi ära pool martsipanjänesest ning siis mindi tagasi, peatudes Liisu juures. Isa jäi välja Liisu seinakella parandama, mt. läks sisse. Magamistoast sängist nägi mt. võõra mehe silmi ning püssirauda, ta ehmus ning jooksis tagasi vaatamata koju. Hommikul läks isa ära
Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena. Vana-aasta ööl tundub minategelasele tema igapäevane maailma üksluine ja kohati mõttetu. Surnud Mehe majas aga paelub ja huvitab teda ümbritsev salapärane keskkond. Jutustaja ja ka minu jaoks kõik sündmused algasid, arenesid ja lõppesid nii rahuliku tempoga, tekkis tunne nagu aeg ei omaks selles kummalises majas tähtsust. Umbes tunni aja jooksul toimuvad selles hoones nii pulmad kui ka matused ning palju muudki. Kohati kummaline aja kulgemine tekitab taas mõtterännaku või unelemise tundmuse
ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule. Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna, siis on teose probleemiks juhuslikkuse, etteaimatuse ja inimelu vahekord. Maailm, mis jääb väljaspoole Surnud Mehe maja, tundub minategelasele esialgu hästi mõttetu, tülgastav ja hirmutekitav, seevastu seiklused uues keskkonnas paeluvad teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose lõpuks saab too üksik hing aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ning mõistatuslik. Väliselt läheb mees küll tagasi oma harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt on ta õppinud olema vähem resoluutsem ning hinges ehk rohkem avatum kõigele uuele ja erilisele.
Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5. Räägiti, et naised käisid alasti ujumas õhtuhämaruses ja mehed käisid siis neid piilumas. Ka minategelane läks sinna. Ta istus nõlvale ning hakkas suitsetama. Tema juurde tuli neiu, kes istus ta kõrvale. Mees pakkus ka talle suitsu. Nii nad kohtusid, hakkasid vestlema. 6. Carmen oli kaval mustlane. Algselt tahtis ta vaid meest röövida. 7. Minategelasele osutab päästva teene don Jose, kui nad üksteist lõpuks ära tunnevad majas, kuhu Carmen minategelase viinud oli. 8. Don Jose sõjaväelise kärjääri allakäik algas sellest, et ta nö lasi Carmenil pägeneda. Carmen oli ühe naise tapnud ning teda viidi vanglasse. Tõllas lõi ta don Jose pikali ning jooksis ja suutis põgeneda. 9. Don Josed karistatakse Carmeni käest laskmise eest 10-päevase arestiga.
"Väike prints" A.De Saint-Exupery Minategelasel juhtus kõrbes õnnetus, tema lennumasin purunes ning ta pidi seda parandama hakkama. Seda tehes kohtas ta väikest inimest, keda kutsuti väikeseks printsiks. Väike prints oli tulnud kaugelt teiselt planeedilt. Väike prints jutustas minategelasele oma planeedist, kus oli kolm vulkaani. Esimesed kaks olid kustunud vulkaanid, aga kolmas oli tegutsev, mille peal ta tegi hommikusööki. Igal hommikul pühkis prints kõik kolm vulkaani puhtaks, et need purskama ei hakkaks. Väikese printsi planeedil olid ka ahvileivapuud, mis olid üsna salapärased. Nimelt pidi neid iga päev kitkuma, sest muidu kasvasid nad hirmsa kiirusega ning planeet millel ta elas, võis puruneda.
Pigem vastupidi, kortsulise näo järgi otsustades võis ta olla hoopis saledama kehaehitusega ja hoiakult oli teda kirjeldatud kui jäika, mis samuti minu ettekujutusega ei ühti. Viimase asjana, mis mulle romaani juures meeldis, võiks nimetada aja ja ruumi ebamäärasust see, et kõik kellad majas seisma jäid ning et tegevuse ajaks võiks tegelikult kokku arvata kõigest mõned tunnid ning samuti asjaolu, et veel tutvustamata tegelased tundusid minategelasele tuttavad kuid juba tuttavatest arvas ta lõpupoole, et ehk pole nad veel temaga tutvunud. Maja plaani polnud samuti võimalik ette kujutada, kuna nii võttes võiks see hõlmata tervet kvartalit, kui mitte rohkem. Väljapääs majast ei tulnud mulle üllatusena, kuigi arvasin seda juhtuvat läbi mõne suvalise koridori ja täiesti puhtjuhuslikult. Kuid ka selles osas suutis autor mind üllatada. Üldse oli sellist ärevil hoidvat teost meeldiv lugeda ning ilmselt teen ma seda
pärast härjavôitlust kingib Carmenile verise kokardi (konksuga lehv härja nahas). Joze teeb ettepaneku ära minna Ameerikasse, kuid Carmen vastab: "Ma ei taha, et mind käsutatakse, tahan olla vaba ja teha, mis mul môttesse tuleb." Joze otsustab Carmeni tappa. enne surma ütleb Carmen: "Sa tahad mind tappa, ma ju näen, nii on saatusest määratud, aga sa ei saa mind alistuma sundida." Teos lôpeb sellega, et Joze jutustab minategelasele oma loo ja annab talle Carmeni varastatud kella tagasi. Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni: 1.romantiline "Carmenis" eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nôidus ja ebausk 2. realistlik "Carmenis" asjalik ja rahulik esitus, kommentaarid ajalukku, mustlaste päritolu andmed, autori erapooletu hoiak, palju kirjeldusi
1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen juhatas ta majja, kus ta kavatses koos Don Josega teda röövida, aga siis avastas Don Jose, et ta teab teda ning keeldus seda tegemast. Don Jose rääkis minategelasele, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli temaga käitunud ning lõpus Jose tapab Carmeni. Don Jose matab ta metsa ning hiljem tunnistab, et Carmeni mõrvas. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks Don Jose järgib Carmeni käske? Kuna Don Jose on kõrvuni armunud Carmenisse ning Carmen lihsalt kasutab teda ära. Carmen annab Don Josele lootust, aga kunagi ei tunnista midagi temale või ei väljenda ennast konkreetselt Don Josele.
kuid ta ei suutnud, temas oli vastikus, mis ei lasknud uinuda enne esimese trammikella, seejärel minategelase vastikus andis järele ja tuli uni 14. - mt mäletab veel lõbusõidulaeva ja imelikke maju, mille seintel olid marmorist kujud või koletised, laev vajus merele ja suur laine viis ta veealusesse riiki - ei uskunud, et Franz on päris kuniks tema visiitkaardi enda kätte sai, mis tõendas teda kui elusolendit, kuid korda ta pole enam sedagi 15. - minategelasele meeldis selles hotellis, sest see oli nagu koht, kuhu ära kaduda, ilm oli hall ja vilu, mõtles milliseid riideid endale tahaks - mõtles endale riideid 19. sajandist, siis moodsaid suveriideid, Franz ostis talle hõbehalli siidisärgi, mis mt-le ei meeldinud, sest see oli kallis ja see oleks pannud seda sarnanema idaeurooplastega, ta ei oskaks selliseid riideid kanda, eelistaks ennem kaltse
Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist tuleb C juurde sama salapärane mees, keda ta oli enne tee peal näinud. Ta annab mina tegelasele nõu C-st eemale hoida. Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada. Jose räägib, kuidas kohtus Carmeniga ja kuidas aitas põgeneda. Kuidas C ta ümber oma sõrme keeras jne. Juhtub nii, et kuna Jose on C-sse nii armunud ja kirglikult armastab seda (alguses tundub, et C armastab vastu) siis Don Jose karmeni pärast alandatakse reameheks. Kuna Carmen pole Don Josele truu, siis Carmeni jaoks pole piire. Carmen on isepäine, teda ei saa taltsutada. Don Jose saab
jooksis Aimega alla tagasi - Maire tegi ukse lahti ja minategelane sai toast välja alla teiste juurde, kus oli ka vanaema Juuliga jutustamas, uurisid fotot - hakati koju minema, vanaema läks Võtiksaare lauda poole, kästes lapsel ees koju minna, kui neiu ajas jonni ja hoides distantsi järgnes vanaemale - järgmisel hommikul sadas lund ja minategelane tegi hoovile oma jälgi kuniks onu ta tuppa ajas, perekond sahmerdas ja saladuskatte all ütles ema minategelasele, et minnakse mullikat tapma - neiu hiilis ka lauda juurde ning jälgis salaja pere toimetusi mullikaga, vaatepilt oli üsnagi ebameeldiv talle ja ta jooksis metsa ja otsustas suure ringiga koju minna nagu tunduks, et ta oleks terve aeg jalutanud, ta ei tahtnud, et pere tema luuramisest teaks - metsas nägi ta Liisut, ta kõhkles endiselt Liisuga suhtlemise ees sellepärast, mida tagatoas näinud oli ja otsustas hakata koera mängima teeseldes, et ta Liisut ei märka, siiski tuli Liisu
pärast härjavôitlust kingib Carmenile verise kokardi (konksuga lehv härja nahas). Joze teeb ettepaneku ära minna Ameerikasse, kuid Carmen vastab: "Ma ei taha, et mind käsutatakse, tahan olla vaba ja teha, mis mul môttesse tuleb." Joze otsustab Carmeni tappa. enne surma ütleb Carmen: "Sa tahad mind tappa, ma ju näen, nii on saatusest määratud, aga sa ei saa mind alistuma sundida." Teos lôpeb sellega, et Joze jutustab minategelasele oma loo ja annab talle Carmeni varastatud kella tagasi. Kirjuta kolm lauset süüdistuseks ja kaitseks, poisid carmenist, süüdistuseks, tûdrukud kaitseks Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni: 1.romantiline "Carmenis" eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nôidus ja ebausk 2. realistlik "Carmenis" asjalik ja rahulik esitus, kommentaarid ajalukku, mustlaste päritolu andmed, autori erapooletu hoiak, palju kirjeldusi
Jose kaitses teda, aga tundis ta ära, et see mees aitas teda. Jose andis talle kella tagasi, kuigi Carmen käskis ta paljaks röövida. Carmen ei olnud sellega rahul, et Jose teda ahistas, tal oli vaba loomus, ei saanud end ühele mehele pühendada. Ta tahtis vaheldust. Jose pakkus naisele uut võimalust alustada uut elu, ära põgeneda, aga Carmen keeldus. Lõpuks tappis Jose Carmeni ära. Siis oligi Jose vangis rääkis neid jutte minategelasele enne surma. Ta andis end ise üles, sest arvas, et ilma armastuseta pole mõtet elada. 12. Poe (1809-1849) USA luuletaja. Kaotas noorelt oma vanemad. Õppis erakoolis ja astus ülikooli, kuid sattus võlgadesse, mida ta kasuisa polnud nõus kinni maksma, vaid sundis Poe ametnikuna tööle. Kasuisa aitas tal saada sõjaakadeemiasse, kust Poe hoolimatu teenistuskohuste täitmise eest välja visati. Nüüd ütles kasuisa temast täiesti lahti. Abiellus oma täditütrega.
annaabi.ee 
