KÕNE Tere mina olen Aiko ja räägin teile ohtudest, mis meid kõiki talvel tänavatel varitsevad. Kes meist ei oleks tahtnud väiksena süüa jääpurikaid, kui oleks vaid ema lubanud. Jääpurikad tekitavad aga inimestele ka tõsist peavalu. Valisin sellise teema sellepärast, et see on talvel üheks suureks probleemiks erit suurtes linnades . Hoonete vihmavee rennide külge tekivad üli suured jääpurikad, mis sealt ajapikku alla kukkuvad ja oh õnne kui seal hetkel ühtki inimest ei viibi . Kuigi on ka juhtumeid, kus inimene on saanud jääpurikaga pihta. Näiteks Tartus kukkus ühele koolipoisile jääkamakas pähe ning ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus ta viibis ravil mitu päeva. Õnneks sai ta terveks, kuid on ka jugtunuid, kus inimene on surma saanud. Olete kindlasti kuulnud, et Tallinnas kukkus Peterburi turistile jääkamakas pähe ja ta suri. Jääpurikate eemaldamine
paisumise tõttu tungib vesi erinevates kohtades läbi jääkooriku. Kui vesi neist kohtadest välja valgub ja külmub, siis tekivad jääpurikale väikesed teravikud. Kui jääpurika tekkimise ajal mõjutab seda tuul, moodustub see kõvera ja väänatuna. Kui purikas moodustub puuaoksale, mis purikas raskuse mõjul järjest rohkem kooldub, on tekkiv moodustis kumer ja üldse mitte vertikaalne. Kui jääpurikad moodustuvad pesunöörile, telefoni või elektriliinile, võivad nad olla regulaarse vahega umbes paar sentimeetrit. Muster on ilmselt tingitud sellest, et algne veekiht vajub suuremateks tilkadeks", vähendamaks oma piirpinda. Sellisele formatsioonile annab tõuke juhuslik laine, pindpinevusjõud tõmbab vee tilkadeks, mille vahekaugus on enam- vähem võrdne esialgse võnkumise lainepikkusega. Nende tilkade külge tekivadki jääpurikad.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad
Oli näha vaid mõnda üksikut lumekrüüli. Muru kluttidest paistsid välja lumekõllised. Enamus lilli juba kiratses ning pungad puudel krookusid. Ma vaatasin taevasse ning nägin nõhesiniste pilvede vahelt nurukollast päikest, mis tahtis tungida otse minu pürinasse ja seda sällendada. Taevas olid ka gerbamaalt saabuvad linnud, kes lendasid kõik kuppides. Eemalt pudelust kuulsin, kuidas trillud hõikasid ja kilkasid. Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks asusin ma sirelipõõsa juurde ning võtsin käte tema kurli. See lärises mu käte vahel nagu kristall. Kuigi see ei kiratsenud veel, tundsin selle kurli jõudu. Ma pruulisin seda puud niikaua kuni ma leidsin esimese sirelikärli. Ma vaatasin seda ning nägin et see oli täpselt soli kärliline. See oli sireli õnne kärli. Ma panin oma muljud kinni, handle kärli peale ning soovisin. Soovisin, et oleks säre ja et talvest poleks külligi
Joonis 2.17 Sademeveerennide ummistumine takistab vee ärajuhtimist katuselt. Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk- katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused Joonis 2.11 Mitme meetri pikkused jääpurikad viitavad katuse või pööningu vahelae puudulikule soojustusele. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused ● Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu ●
· Kohale tulnud politseipatrull registreeris juhtunu õnnetuseks ning jättis selle munitsiaalpolitsei käsitleda. · Kaks tundi hiljem sündmuskohale jõudnud mupo ei leinud maja küljest jääpurikaid ega verejälgi ning kuna midagi kahtlast ei tuvastatud, ei algatatud ka menetlust. · Juhtunu ei leidnud kajastust ning jäi vaid patrulli teada. · Sellel talvel on tavalisest suuremat probleemi valmistanud jääpurikad ja kamakad majade katustel, mis ei ole õigeaegselt likvideeritud ning ohustavad seetõttu inimesi. · Kuna ei ole teada, mis siis õieti toimus, ei ole suudetud ka menetlust edasi viia ning asi on jäätud soiku. Huvilised 1. soomlanna 2. maja omanik 3. Eesti politsei 4. Munitsipaalpolitsei 5. Tallinna Linnavalitsus Probleemi püstitus Mida tuleks teha, et tagada ohutu liikumine kõikide hoonete läheduses? Lisaks võib välja tuua
Kordamine lüürika 1.Mis on lüürika? Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes
Kuni äkki - jalg vajub läbi plärts! Vana tuttavat te ei tunne! See on ju märts! Ja juba, näe, lumest puhtaks saab päikse poolt ukseesine. JÜRIKUU HOMMIK Ellen Niit Taevas sinisekirjuks praguneb. Päike sirutab välja kiired. Lumi laguneb! Lumi laguneb! Sulaveed on rõõmsad ja kiired. Mis kõlin see on, millest maailm ärkab? Jääpurikad kukuvad kill ja kill! Ennäe, juba mullusest kulust tärkab uue kevade lill. LEHEKUU Ellen Niit Ilm on õides, lastel laulud suus, maikuumaailm iga päev on uus. Täis kõik õu on kõrte sirgumist. Täis kõik põu on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi
või sügisel kuivade tuuliste ilmadega. KÜLMASILD Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib külmasild konstruktsioonides, kus soojustuse katkestab mõni teine materjal. Külma sild võib põhjustada ka pinna määrdumist. Soe õhk liigub külmema õhu poole ja viib õhus olevad mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha. JÄÄPURIKAD Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojust. Halvasti soojusttud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, rennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesi jäätub. Halvasti isoleeritud katus või selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaaga on katuse kattematerjal väga habras. UDUNE AKEN Kui õhk puutub kokku külma aknaklaasiga, sisi see jahtub
teinud olete? AP: Enda meelest oli raskeim siiski see aasta pressifoto tegemisel saadud emotsioon ja tulemus. Seda oli raske teha ja mõjus üsna tükk aega ruineerivalt. Tegemata seda ka ei saanud jätta, alati tuleb pilt teha, selle avaldamine on juba teine küsimus. Õige pressifotograaf teeb pildi ära igas olukorras, hiljem seedib emotsioone juba omaette,. Halvim foto...hmm...ma arvan, et sinna kategooriasse läheksid need sunnitud teemad: koerasitt, augud, jääpurikad tänavatel. Minu jaoks on see punnitatud uudisotsing, mitte igapäeva elu kajastus. Kirjeldage, milline näeb välja pressifotograafi tööpäev AP: Iga päev on erinev. Sa ei tea ealeski kus sa õhtul lõpetada võid, aga üldiselt jah, on ette teada üritused, mida tuleb jäädvustada ja siis juba sisemisest sundusest tekkivad pildilugude ideed, mille kokkuleppimine võib äärmisel juhul aastakese võtta - aastane moosimistöö tõi mulle lõpuks
19 Korraldamata vee äravool Langev vesi juhitakse katuse pinnalt vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele. See on lubatud vaid tingimusel, et ei ohustata inimesi või sõidukeid ja langev vesi ei kahjusta hoone seinu. Katuseräästas > 0.6 m ja räästa projektsioon maapinnal > 1.0 m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Jääpurikad on eluohtlikud! 20 10 Ehitusfüüsika: kuju, kalle Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne.
oma talu ja varanduse. Ja kala pannakse valiku ette kas petta oma naist või siis peaaeu ja kogu oru. Kuna pearu on alati andresega võistelnud ja oru peab peale jääma, kuna nii on loodud ja ei kavatse vaadata kuidas mäel hakkab järjest paremini minema. Pearu annab kalrale aega kevadeni otsida oma niane kelelga saada poeg või ta muudab oma testamendi ümber. IX Päevad oli päiksepaistelised ja räästastesse ilmusid jääpurikad mis köitsid inderku tähelepanu, kuna need asjad kasvasid päikese abil inimeste ehitatud majadew külge ja lõpesid otsa sama kiirsti kui olid tekkinud. Sass hakkas tegema puid uute majade jaoks, ,mille juures lõi kaaa ka andres kellee ei andnud küll rahu et osad põletatakse, kuna jumala ilma pole mõtet kütta, vaid inimesed peaks need asju panema. Sass vastupidiselt oli arvamusle et metsa veel vargamäel on
· Miks veekogud hakkavad külmuma kalda äärest? 30 · Miks linnud talvel jää peal istuvad? Paksu lume korral nad seal ei ole. Vihjed: külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas · Miks voolav vesi halvemini külmub kui seisev? · Miks on talvel järvest välja või sisse voolu kohtades jõgi jääst vaba ? · Kuidas tekivad jääpurikad? · Miks katus soojeneb Päikese toimel rohkem kui maapind? · Pärast pikemat külmaperioodi järgneva sula ajal lähevad kivimajade seinad härma, aga puumajade omad mitte? Miks? Vihje: kivi soojusmahtuvus on suurem kui puidul. · Kevaditi raiuvad majahoidjad kõnniteel jää puruks, et see kiiremini sulaks. Miks siis sulab jää rutem? · Miks on jää libe? On kaks teooriat. Üks ütleb, et jää sulab uisu või kinga talla all, sest seal on suur rõhk
Kuna korterelamute puhul on tegemist linnatänavate ääres asuvate hoonetega, siis on oluline, et hoone katusel oleks lumetõkked. Uuritud korterelamutest olid lumetõkked väga vähestel. Lumetõkke eesmärgiks on takistada katusel oleva lume ühekorraga mahatulekut. Katuselt korraga allatulev lumi ohustab hoone ääres olevaid inimesi või vara. Teine ohutusega otseselt seotud probleem on katuseräästasse tekkivad jääpurikad, vt. Joonis 2.11. Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu vahelae puudulik soojustakistus. Kui soojustakistus on puudulik, siis see tõuseb temperatuuri katusel oleva lumekihi all kõrgemaks kui lume sulamistemperatuur ja sulanud lumi valgub mööda katust räästa poole. Räästa tsoonis vesi jäätub ja moodustuvad jääpurikad. Jääpurikad kukuvad alla, kui purikas muutub piisavalt raskeks või kui soojemate ilmadega kaob purikal nake katusega
annaabi.ee 
