„Saatana muusika“ 19. sajandi algusaastatel nime kandnud saatana muusika ehk tänapäeval jazzmuusika on muusikastiil, mis sai alguse Ameerika lõunaosariikidest. Jazz kujutab endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis. Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi ja valgete meloodia tunnetus. Jazzmuusika kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja
Miks Ameerikas arenesid põhjaosariigid lõunaosariikidest kiiremini? Ühendriigid olid 19. sajandi 1. poolel valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas olid põllumajanduse aluseks suurmajapidamised istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill ja 80% puuvillast tuli Ameerikast. Põhjaosas aga orjust polnud. Põllumajandus tugines seal väike või keskmistele majapidamistele. Põhjaosariikides hinnati töökust ja ettevõtlikkust ning see piirkond oli tööstuslikult enam arenenud kui lõunaosariigid. Euroopast sisserännanud leidsid tööd Põhja suurtes tööstuslinnades. Lõunaosariikides eelistati 19. sajandil istandusi tööstustele ja arenesid põhjaosariikidest aeglasemini kus polnud enam orjust. Ma arvan, et lõunaosariigid kartsid teha muudatusi kuna istandustes orjandus tõi neile suurt kasumit ja nad ei pidanud maksma orjadele. Samas kui põhjaosariikidesse tuli aina rahvaid ju...
· uued osariigid kesk- ja lõunaosas Texas (Mehhikolt saadi), Lousiana (osteti Prantsusmaalt), Florida (osteti Hispaanialt). Millised asjaolud soodustasid Metsiku Lääne hõlvamist ameeriklaste poolt? · Metsikusse Läände ümberasujad vaba maa, ohtlik rännak/elu. · Kullapalavik. Kuidas käituti indiaanlastega? · Indiaanlaste vägivaldne ümberasustamine. · Indiaanlaste reservaadid. Mille poolest erinesid USA põhjaosariigid lõunaosariikidest (põllumajandus, tööstus, tööjõud)? Põhi: · tugines farmidel väiksed/keskmised majapidamised. · Tööstuslik parem kui lõuna hinnati töökust. · Inimesed tegid ise tööd, orje ei kasutatud. Lõuna: · Istandused suurmajapidamised. Puuvilla, tubaka kasvatamine. · Tööstus vähe arenenud. · Neegrid. Kes olid friisoilerid ja abolitsionistid? · Friisoilerid pooldasid orjanduse mittelaiendamist läänealadele, kus veel ei olnud osariike.
Iseseisvussõda-17751783, Uus-Inglismaa, keskkolooniad, lõunaosariigid. 1783 Pariisi rahu, Sb tunnistas 13 koloonia sõltumatust. Suhted teravnesid peale Seitsmeaastast sõda, lõppes 1763, lõpetas Pariisi rahu. Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas ...
Peep Reimer · esines neegrite lintsimisi · seadustatud oli segregatsioon (e.rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. · paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954.a.) jne. Seejuures avaldas asjale survet ka: neegriliikumise kasv. 1950-1960-ndatel oli selle
Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954.a.) jne. Paljud linlased asusid elama nn Päikesevööndi linnadesse või
Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940.aastate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954) jne. Seejuures avaldas probleemi lahendamiseks survet ka neegriliikumise kasv. 1950.-1960.aastatel oli selle
Mustanahaliste hulgas oli sellele vastaseid. Mõlemad suuna loojad on põhikuulsuse pälvinud prantsuskeelse luuletajana (Senghori luulet leidub Ain Kaalepi tõlkes raamatu „Peegelmaastikud“ teises köites), Césaire ka näitekirjanikuna. Wole Soyinka (sündinud 1934) – nigeeria kirjanik, rahvuselt joruba, kirjutab inglise keeles. Väga viljakas näitekirjanik, pälvinud Nobeli kirjandusauhinna. Tema proosast väärib esiletõstmist mälestusteraamat „Aké – lapsepõlveaastad“. USA lõunaosariikidest pärit valge kirjanik William Styron (1925 – 2006). Romaane: „Nat Turneri pihtimused“ (1967, ajaloolisest mustanahaliste ülestõusust ja selle juhist), „Sophie valik“ (1979, tegelased natslikust koonduslaagrist hädavaevu pääsenud katoliiklasest poolatar, tema juudist mees ja noor ameerika lõunaosariiklane, kes pürib kirjanikuks; teosest on tehtud edukas film). Autobiograafiline jutustus „Nähtav pimedus“ (1990) depressiooni õudustest. Loengute lühikonspektid. 7
mäng. Mäng on kunstiteose esmane olemiseviis. Algne mänguline tegevus kristalliseerub kultuuris, muutub struktuuriks, moodustab kunstiteose. Kunstiteos on mängulise tegevuse jääk ning on mõistetav algse mängutegevuse või rituaali kaudu. 15. Kirjandusteaduse koolkonnad Uuskriitika. Inglismaal peetakse koolkonna rajajaks J. Richards'it ja tema õpilasi, USAs aga C. Brooks'i, R. B. Warren'it ja M. C. Beardsley't (ning Th. S. Elliot'i). Ameerika uuskriitikud olid pärit lõunaosariikidest, kus säilis patriarhaalne eluviis. Toimus agraarne liikumine. Kapitalismi suhtes ollakse vaenulikud. Esteetiline hoiak: kapitalistliku eluviisi põhitunnuseks on info kogumine ja praktiline kasutamine, kunst peab sisustama vaba aega, kunsti koht on muuseumis. Uuskriitikute arvates on kunst kui meelelahutus aktiivse elu osa. Kunstile on omane kriitiline hoiak ja selle säilitamiseks on vajalik teatav distants ühiskonnast. Sellepärast on kunst oluline. Kunst pole võõrdunud ega ühiskonna osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
