1)Mis on mikroosakesed? Aatomid ja nendega seotud koostisosad 2) Osata iseloomustada prootonit, elektroni, neutronit (kus asub, mass, tähistus, laeng) Prooton ja elektron on samad nad asuvad aatominumbril. Neutron on aatommass- aatomnumber. 3) Kuidas tekib ioon ? Mis on anioon? Mis on katioon? Kui aaton loovutab või liidab elektroni 4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide ...
Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumise, mis on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus. Pöördhõive Füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid. Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. Spontaanne kiirgus Vabakiirgus ehk kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale
Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Tavahõive-Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika). Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt Boltzmanni statistika jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on mikroosakeste kogumis kõrgemal energiatasemel olevaid osakesi rohkem kui madalama energiatasemega osakesi, ehk täpsemalt: pöördhõive korral on kogumis vähemalt üks kõrgem energiatase osakestest hõivatum kui mõni madalam energiatase 2
tõuseb maapõuest pidevalt uut materjali ülespoole. Osa nendest ülestõusnud ainetest moodustavad väärismetallid kuld, hõbe, vask, tsink ja koobalt, mis on aastate jooksul merepõhja settekihtidesse ladestunud. Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline. Esiteks on merepõhja peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest eraldada. Ookeanipõhja konkretsioonid raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja merede, harva ka järvede põhjas olevad, rohkesti (vähemalt 30%) rauda ja mangaani sisaldavad mineraalsed moodustised. Nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist mõnekümne sentimeetrini suurem osa paikneb ookeanide sügavates osades, leitakse neid ka madalamalt (näiteks Blake’i platool Atlandi ookeanis
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 1. Ettekujutus aatomi ehitusest. "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast!"1 Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus: 1) osakese omadused seisumass laeng 2) laine omadused lainepikkus sagedus Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi. Definitsioon: Liikuvat elektroni vaadeldakse aatomis kui seisvat lainet kolmemõõtmelises (3-D) ruumis 2.
omadustest, struktuurist, olekust ja temp-st. kiirguseenergiaks. Soojuskiirguse all mõistetakse infrapunast- ja Soojusjuhtivus - soojus kandub üldjuhul edasi kõikides valguskiirgust. ainetes ja kehades. See toimub aine mikroosakeste kaudu Kõik kehad neelavad va peegeldavad midagi. Paljud lasevad (aatomid, molekulid). Mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega, mis on osa soojuskiirgust läbi. Q0 Q A QR QD jagades selle Q0 –iga saame A R D 1 A – keha neeldumistegur, R – keha peegeldumistegur, D – keha 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t-
homogeenne jaguneb tema energia ruumis konstantse tihedusega ω. Plaatkondensaatoril on energiatihedus ω= ja 2 seega W=∫ ωdV. 10. VOOL. ELEKTROMOTOORJÕUD Elektrivool on laengute korrapärane liikumine. Elektrivoolu suund on positiivsete laengute liikumise suund. Juhtides liiguvad laengukandjad on mikroosakesed: metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ioonid, gaasis positiivsed ioonid ja elektronid, pooljuhtides elektronid. Kõik sellised laengud on juhis soojuslikus liikumises ja seetõttu mingis ajavahemikus läbi pinna juhis liigub mõlemas suunas ühesuurune laeng. Elektrivool tekib elektrivälja olemasolul juhis ja selle mõjul lisandub vabade laengukandjate soojusliikumisele nende korrapärane liikumine, tekib elektrivool. Pos
4->1 Külmaagens juhitakse aurustisse, kus toimub külmutusagensi täielik aurustumine( kuini kuiva olekuni) (aurustumiseks vajalik soojus võetakse ära külmkambrilt ja tema temperatuur langeb) 38. Soojusülekande liigid ja nende lühike iseloomustus. a) Soojusjuhtivuse teel kandub soojus edasi üldjuhul kõikides ainetes ja kehades ning see toimub aine või keha mikroosakeste kaudu (aatomid, molekulid, elektronid jne)Ja nagu teada need mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega mis on võrdeline temperatuuriga ning mikroosakeste põrkumiste tõttu annavad kuumemad osakesed soojust üle madalama temp osakestele.(soojusjuhtivus puhtalkujul esineb põhiliselt tahketes kehades) b) Konvektsioon Soojusülekanne konvektsiooni teel toimub ainult gaasides ja vedelikes. Kusjuures vedelikes ja gaasides peale mikroosakeste liikumise võib aset leida ka erinevate temperatuuridega piirkondade või tsoonide vahel
Lihtsamad soojusleviku viisid Keha erinevate osade vahel või erinevate kehade vahel. Lihtsamad soojusvahetus liigid oleksid järgmised: 1. Soojusjuhtivus 2. Konvektsioon ja konvektiivne soojuslevik. 3. Soojus kiirgurs. Soojusjuhtivuseks nim. soojuse leviku protsessi kehade sees, mis on esile kutsutud keha microosakeste liikumisest ja omavaheliest kontakteerumisest. Temp. vahe olemasolul kehas ja mis toimub ilma keha makroskoopilise liikumiseta. Liiguvad ainult mikroosakesed ja põrkuvad kokku. Mikoosakesed on aatomid, elektronid, molekulid, ioonid. Kui mingit tahket keha ühest otsast kuumutada, siis lõppuks on teine ots ka kuum. Seda soojusjuhtivust nim. soojuse leviku mikrovormiks. Soojusjuhtivus leiab aset kõikides kehades, nii tahketes, vedelates kui gaasilistes, kuid mõnedes kehades on see väga intentsiivne. Puhtal kujul ainult esineb see soojusjuhtivus ainult tahkes kehas. Tahkes levib kõige paremini. Eriti halvad soojusjuhid on gaasid
vereliblesid. Infraheli. Mehhaanilisi laineid, mille võnke sagedus on väiksem kui 16 Hz nimetatakse infrahelideks. Hääle puhul esineb samuti resonants. Molekulid ja nende liikumine. Molekul on aine väikseim osake, millel on veel selle aine keemilised omadused. Materjal koosneb keemilistest ühenditest. Mikromaailm arvutatav, makromaailm mõõdetav. Makromaail selles esineb eripära või kordumatu eripära. Mikromaailm seal kaob individuaalsus, mikroosakesed on ühe ja sama tüübi piires absoluutselt eristamatud. Temperatuurimõiste. Temperatuurimõiste iseloomustab kehade soojuslikku olekut. Ta on füüsikaline suurus, seega on ta mõõdetav ja omab kindlaid mõõtühikuid. tA on seotud kehade molekulide liikumisega. Keha soojendamine tähendab kehale energia andmist ja jahutamine ära võtmist. Temperatuuri muutus kutsub esile keha füüsikaliste omaduste muutumise. Temperatuuri määramine katsumise teel on subjektiivne
vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautsuki plastilisus. Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. (Vulcan Rooma tulejumal) 6. Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted. a) Pneumaatiliste seadmete abil. Laialdaselt kasutatav, väikesed värvi tilgad koos õhuga suunatakse värvitavale pinnale. b) Värvimine elektriväljas. Värvi või laki mikroosakesed laetakse negatiivselt ja kõrge pingega alalisvoolu väljas liiguvad mööda välja jõujooni kaetavale pinnale. c) Värvimine kastmise teel. Detailide kastmine vastava viskoossusega materjali ja sellele järgneb nõrgutamine elektriväljas. d) Joa all üle valamine. Detailid peale üle valamist liiguvad kambrisse, kus asuvad lahusti aurud, mis võimaldavad liigsel värvil pinnalt eemalduda. Saavutatakse ühtlane kiht.
V = (1,278 mol) (8,3145J K-1 mol-1) (298,15 K)/2,314 atm (1atm/101325Pa), Või teisiti kirjutatult: (1,278mol )(8,3145 J )(298,15 K 1atm V= ( ) = 1,351 x 10-2 J Pa-1 = 1,351 ( Kmol ) 2,314atm 101325 Pa 10-2 m3 J Pa-1 = ml2t-2 x m-1 l t2 = l3 6 Loeng 3-4 Aine ehitus ja mikroosakesed 1. Elemendid ja aatomid. Meid ümbritsevad ained on oma välimuselt, koostiselt ja omadusilt kas heterogeensed (ebaühtlased) või homogeensed (ühtlased). Homogeenne aine võib esineda puhta ainena või lahusena. Puhas aine võib olla kas liitaine või lihtaine. Viimane sisaldab ainult ühte elementi ja teda ei saa enam jaotada lihtsaimks aineiks. Keemilise muundumise (reaktsiooni) käigus üks aine muutub teiseks aineks,
01.2005 Kell: 11.00 Auditoorium: K-123 Konsultatsioon: 04.01.2005 Kell: 10.00 Auditoorium: P-512 I OSA KVANTMEHHAANIKA PÕHIMÕISTED 1. Milline on kvantmehhaanika rakenduspiirkond? Kvantmehhaanika uurimisobjektiks on mikroosakesed ja nende süsteemid. Makroskoopiliste kehade mõõtmed ja impulsid on nii suured, et nendega võrreldes on konstant h kaduvväike. Seepärast võime makroskoopiliste kehade dünaamikas võtta lihtsalt h=0. Tingimus, et piirjuhul h 0 peavad kvanmehhaanika seaduspärasused taanduma klassikalise mehhaanika seaduspärasusteks (Bohri korrespondentsprintsiip). Klassikaline teooria baseerub järgmisel kahel seisukohal:
ühendid ja baktreid võivad koguneda ioonvaheti pinnale ja selle tööd takistada. Elektrodeionisatsioon. UV-kiirgus: tapab mikroorganismid (ja lagundab osa orgaanilisi ühendeid), see on odav ja lihtne, kuid piiratud toimega. Ultrafiltreerimine: makromolekulide eraldamine veest suuruse järgi. Membraani poori suurus jääb enamasti 0.001 0.02 m suurusjärku. Eemaldab veest bakterid, kolloidosakesed, biomakromolekulid, kasutusel eriti just mikrobioloogias. Mikrofiltreerimine: eemaldab mikroosakesed, poori suurus alla 1 m. Kasutatakse viimase sõlmena süsteemis, et eemaldada osakesed, mis võisid vette sattuda süsteemist endast, nt aktiivsöe puru. Kombineeritud veepuhastussüsteemid. 28. Pöördosmoos vee puhastamise meetodina Pöördosmoos: vesi surutakse rõhu all läbi väga peenikeste pooridega (alla 0.001 m) filtri, kusjuures veemolekulid lähevad läbi filtri, lahustunud ainete molekulid ja ioonid, mis on suuremad kui vee molekul, neist läbi ei mahu
läbib ainult osalisi ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Seetõttu on aegruum tegelikult „kvanditud“ ehk kehade liikumised Universumis ei ole pidevad. Formaalselt mõistame me seda kehade teleportreerumistena aegruumis. Makrokehade liikumise mittepidevus avaldub alles aegruumi kvanttasandil nii nagu ainete mittepidevus aegruumi kvanttasandil molekulide ja 86 aatomitena. Seetõttu mikroosakesed teleportreeruvad aegruumis ehk nende liikumised aegruumis ei ole enam pidevad. R. Feynmann andis kvantmehaanikast aga teistsuguse tõlgenduse ( formalismi ). Tema loodud integraalid arvutavad välja osakese kõikvõimalikke trajektoore. Selle uue formalismi tõlgendus kvantmehaanikast oli lühidalt järgmine: 1 Osakesed „liiguvad“ aegruumis mööda kõikvõimalikke trajektoore.
amplituudiga ( leiutõenäosusega ). See, et osakesel on võimalus läbida näiteks seinu ( mis sisuliselt on ka ju potentsiaalbarjäär ), on väga selgelt teleportatsiooni üks ilminguid. Selle füüsikalisest olemusest oli rohkem juttu teleport- mehaanika aluste peatükis. Kuna mikroosakeste käitumised võivad olla põhjustatud nende osakeste teleportreerumistest aegruumis, siis järgnevalt esitame mõned postulaadid, mis kirjeldaksid olukorda ( loogiliselt peaksid paika ), kui mikroosakesed tõepoolest teleportreeruvad aegruumis: 1. Osake teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B ja ühest ajahetkest teise ajahetke. Osake teleportreerub ajas ja ruumis korraga ja seda pidevalt. 2. Teleportreerumisel ruumis asub osake mistahes ruumipunktis x ainult 0 sekundit. Kuid ühest ajahetkest teise ajahetke teleportreerumisel ilmneb selge aja vahe. Osakese
kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena. Elektron kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Sellepärast ongi elektroni liikumine vesiniku aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. 79 Järgnev kvantfüüsikaline nähtus tõestab sellise võimaliku uue kvantformalismi kasutamist niimoodi, et mikroosakesed tegelikult pidevalt teleportreeruvad aegruumis ja osakese lainepikkus ei ole tegelikult midagi muud, kui kahe ruumipunkti vaheline kaugus ( osake teleportreerus ruumis punktist A punkti B ja selle vaheline kaugus ongi De Broglie lainepikkus ). Kvantmehaanikas ilm- nevad väga selgesti pideva teleportatsiooni omadused või ilmingud. Näiteks vaatame kohe järgmist juhtu. Potentsiaalibarjäärile langegu vasakult paremale liikuv osake. Selle kõrgus on U0 ja laius l. Kui
Süsivesikud (HC) tekivad orgaaniliste materjalide mittetäielikust põlemisest. Osoon tekib lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite ning päikesekiirguse koosmõjust. Osooni kõrge kontsentratsioon võib põhjustada hingamisprobleeme, peapööritust ja iiveldust. Tahked mikroosakesed tekivad peamiselt diiselmootori põlemisprotsessis tahma kujul. Eriti palju tekib seda kütuse põlemisel puudulikult reguleeritud mootoris. Peamine probleem on siinjuures diiselmootoritest eralduva tahma kantserogeenne mõju. Süsinikmonooksiid ehk vingugaas (CO) tekib süsinikku sisaldavate mootorikütuste
annaabi.ee 
