moodustavad diskreetse rea, st et elektron võib viibida ainult kindlatel kaugustel aatomi tuumast. II elektroni lubatud orbiidi raadius on määratud tingimusega, et elektroni impulsmoment võib omada ainult väärtusi täisarv korda Plancki cons. III aatom kiirgab, kui elektron läheb kõrgemalt nivoolt madamale ja neelab energiat madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta
pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Golgi komp- Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatja- lõuab lõpule valkude töötlemine leks test tsisternikestest, põiekestest ja neid ühen- ja nende pakkimine sekreedipõie- davatest kanalitest.Ümbritsetud membraaniga kestesse ja lüsosoomidesse.
Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse, 4)viiruse genoomi replikatsioon ja viirusvalkude süntees 5)uued viirusosakesed pannakse kokku 6)väljuvad rakust)) EHITUS: väga erineva kujuga, kuid ühised jooned on :
kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt hesugune kigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni vga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mkoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime vi loomarakkudel. Nende diameeter vib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil visid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d priliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Thtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus leminek vikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarootseteks
on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu.
10 m. Suuremate kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab "jahuse" või "liivja" konsistentsi. Algul jahutatakse toode võimalikult kiiresti intensiivse kristallisatsiooni temperatuurini, mis on tavaliselt 30 C. Seejärel lisatakse kondenspiima laktoosipulbrit 0,02--0,05% toote kogusest, et luua vajalikud kristallisatsioonituumad. Soovitav on kasutada nn. laktoosipuudrit kristallide läbimõõduga 3--4 mikrom. Lisatavat laktoosi kuumutatakse eelnevalt 100-- 105-kraadisel temperatuuril 1 tund, vältimaks toote sekundaarset saastumist mikroorganismidega (eriti pärmseentega). Kristalliseerimisprotsessi kiirendamiseks tuleb kondenstoodet mõõdukalt segada. Seejärel jahutatakse toode kiiresti temperatuurile 15--18 °C ning säilitatakse kristalliseerimisprotsessi lõpuleviimiseks järgmise päevani. 17. Millised on levinuimad mittepiimse päritoluga lisandid (peale
Uus aktiini filamentide võrgustiku moodustumine Pikad filamendid saavad kimpude kaudu ühineda Tekib selline struktuur, mis võimaldab verel hüübida 49. Aktiini mootorvalkude liigitus ja nende omadused · Müosiin I monomeersed, sammu pikkus 10-14 nm, liiguvad suhteliselt aeglaselt(0,04mikromeetrit/s), ül: aktiini filamentide sidumine · Müosiin II kaks molekuli töötavad koordineeritult, sammu pikkus 5-10 nm, liiguvad 4,5 mikrom/s, ül: kontraktsioon · Müosiin V hästi pika kaelaga, sammu pikkus 36nm, ül: organellide transport · Müosiin VIII ja XI ainult taimedes 50. Kui müosiin II peab liikuma 100 mikromeetrit, mitu ATP-d on vaja? 1ATP liikumiseks 4,5 mikromeetrit liikuda xATP 100 mikromeetrit x=100/4,5 = 22,2 ATPd 51. Mis toimub, kui lihas tõmbub kokku? Müosiini molekulide pead seostuvad aktiiniga, astuvad + otsa suunas, vahemik
Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini
Constant Angular Velocity Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. 25. Optiline mälu: valgust läbilaskval alusmaterjalil peegeldav kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga 'pit'. Tavaolukorras alust nim 'land'. Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, ülminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom. CD-R = Aluse ja peegelduva materjali vahel org materjalist kiht (tsüaniin), mille kuumutamine muudab selle mitteläbipaistvaks.. laser peab seda lohuks. CD-RW = orgaanilise kihi kuumutamisel 300 kraadini see kristalliseerub (erase), 600 kraadini aga muutub amorfseks (write) .. read 0.1..0.7 mW, erase 3..8mW, write 10..15mW. 26. Erinevate pöördusviisidega mälud: Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-
Constant Angular Velocity Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. 25. Optiline mälu: valgust läbilaskval alusmaterjalil peegeldav kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga 'pit'. Tavaolukorras alust nim 'land'. Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, ülminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom. CD-R = Aluse ja peegelduva materjali vahel org materjalist kiht (tsüaniin), mille kuumutamine muudab selle mitteläbipaistvaks.. laser peab seda lohuks. CD-RW = orgaanilise kihi kuumutamisel 300 kraadini see kristalliseerub (erase), 600 kraadini aga muutub amorfseks (write) .. read 0.1..0.7 mW, erase 3..8mW, write 10..15mW. 26. Erinevate pöördusviisidega mälud: Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-
Kas RubP karboksüleeritakse või oksügeneeritakse. 56. Fotosünteesi intensiivsust mõõdetakse lehekambris eksperimentaalselt CO2 neeldumise järgi. Kas tegelik (arvutatud ) fotosünteesi intensiivsus (CO2 neeldumine) on suurem või väiksem kui reaalselt mõõdetud? Põhjendage. Arvutatud fotosünteesi intensiivsus on kõrgem kui reaalselt mõõdetud, sest ei arvestata difusioonikaududega. Difusioonil CO2 kontsentratsiooni väheneb poole võrra. Õhus 15mikroM rakus 7 mikroM 57. Kui hapniku kontsentratsioon atmosfääris kasvab, kas fotosünteesi intensiivsus (CO2 neeldumine) suureneb/väheneb/ei muutu. (Õige variant alla kriipsutada) Põhjendage. Suhe on kallutatud hapniku kasuks ja toimub suurema tõenäosusega fototranspiratsioon ja fotosünteesi efektiivsus väheneb. 58. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub.
Ensüümi kcat/KM väärtused substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 105 M-1s-1, 102 M-1s-1 ja 0,1 M- 1 -1 s . Reastage substraadid alustades ensüümi jaoks kõige parema substraadiga. Mida suurem väärtus, seda spetsiifilisem ensüüm. Seega A B C 54. Ensüümi KM substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 0,1 M, 10 M ja 0,1 mM. Reastage substraadid alustades ensüümiga kõige tugevamini seostuvast substraadist. Mida suurem on, seda tugevamini seostub. 0,1M, 0,1mM, 10 mikroM. 55. Milline väide on õige konkurentse inhibiitori kohta? Konkurentne inhibiitor: Konkurentne inhibiitor omab substraadiga võrreldes sama või ülekattuvat seostumiskohta ensüümil ja substraadi seostumine ensüümiga on konkurentse inhibiitori juuresolekul näiliselt nõrgem. 56. Konkurentse inhibiitori juuresolekul määratud ensüümi KM substraadi jaoks on tegeliku KM väärtusega võrreldes: Suurem.
faasides. !!!!!!!17.)Rakk sisaldab mitoosi alguses .........kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on............. !!!!!18.)Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis Mitokondrid 1.)Mitokondrite suurus: 0,25-0,5 µm./1-2 mikrom pikk ja 0,5 mikrom diameeter. 2.)Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud): Endosümbioosi tõttu organellide DNA on säilitanud mitmed prokarüootide DNAle iseloomulikud omadused (rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt). Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev
Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus üle 10 mikrom. 0,3-20 mikrom. Tuumamembraan Olemas Puudub Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Puudub Mitokondrid Olemas Puudub Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Puudub Olemas 10
Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus üle 10 mikrom. 0,3-20 mikrom. Tuumamembraan Olemas Puudub Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Puudub Mitokondrid Olemas Puudub Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Puudub Olemas 10
Arvatakse et eukarüootse raku membraanid (tuumamambraan, tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), mitokondrite mitmekihilised membraanid) võisid tekkida rakumembraani sissesopistumise teel. Mitokonder tekkis ilmselt endosümbioosi teel (bakter+aeroobne bakter) nagu ka viburid (bakter+spiroheet) ja kloroplastid (bakter+tsüanobakter). Mitokondrite ja kloroplastide päritolu. -''- Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel
Stress, keskkond, vanus, geneetika, suguhaigused, toit, ebakorrapärane öö-päeva rütm, suitsetamine, alkohol, kohv. Meestel oluline testiste temperatuur, tänapäeval liiga kõrge, kuna tehakse kitsast aluspesu. Raske füüsiline töö, kodukeemia nt PCB. 60. Mis on ekstratsellulaarsed vesiikulid – kui suured, kuidas jaotatakse ja milleks neid kasutada saab? Detailsed seletused. Fosfolipiidse kaksikmembraaniga ümbritsetud osakesed suurusvahemikus 50 nm – 1 mikrom, mida eritavad rakud. Jagunevad suuruse järgi suurteks (>200 nm sEVs) ja väikesteks (<100/200 nm m/l EVs). Kasutatakse haiguste varaseks diagnoosimiseks, koe taastamiseks, tahetakse teha ka vaktsiine, prenataalses diagnostikas, kosmeetikatööstuses, haiguste ravis (ravimi kohale viimine sihtrakku). 61. Milline on eksosoomide päritolu? Pärit rakust, rakumembraani sisesopistumine, endosoom, ESCRT valkude sorteerimine, MVB (multivescular body) ehk nn hiline endosoom, 2 rada: lüsosoomi minek
37) Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri.(joonis) HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävnieb Al 20% HNO 3 ja kõige vastupidavam on Al 90- 100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape.(joonis) Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a)värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsistakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse b)elektrolüüsil: lahus sisaldab värvaineid, sest kiht on läbinisti ühtlaselt värvunud
korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omadused on väga head. Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri. HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävineb Al 20% HNO3 ja kõige vastupidavam on Al 90-100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape. Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a) värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsitakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse b) elektrolüüsil: lahus sisaldab värvaineid, sest kiht on läbinisti ühtlaselt värvunud
Miks? Ideaalset gaasi ei saa veeldada. Ideaalse gaasi puhul ei arvestata, et gaasi molekulide vahel on tõmbejõud, mis on vajalikud, et aine veelduks. 106. Mis on ensüümide otstarve ja kuidas nad oma ülesannet täidavad? ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad reaktsioone, alandades selelks reaktsioonide Ea. 107. Kui suured on tüüpiliselt metaboliitide molekulaarsed kontsentratsioonid rakkudes? Üldjuhul tegemist nM konts-dega v isegi mikrom. Konts peab olema piisavalt väike, et mitte avaldada suurt osmootset rõhku rakule. Arvu võiks võrrelda füsioloogilise lahuse konts-ga 0,9% soola lahus. 108. Mis on toit ja millistest põhimolekulidest mood imetajate toit? Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. (bakteritel: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev.) 109. Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju? Kvantarvud. 110
• isereplitseeruvad polümeerid (ilmselt RNA) • mehhanism, mille abil RNA suunaks valgusünteesi, s.o. geneetiline kood • molekulid, mis moodustaksid membraani (amfipaatsed molekulid - lipiidid), mis eraldaks keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Eukarüootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vähem kindlasti varasemate prokarüootide järeltulijad, kes on asunud sümbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. Tuum. Tuumaümbris
annaabi.ee 
