tööandjate ühingut, sest lepingu mõju laieneb ka tööandjate ühinguga mitteliitunud tööandjatele. ILO järelevalveorganid on aga laiendamise sellisel kujul heaks kiitnud, sest seda õigustavad tähtsamad avalikud huvid ning laiendamine – vähemalt kui see toimib korrektselt – ei mõjuta ühinemisvabaduse olemust. Seda tuleks pigem võrrelda olukorraga, kus seadusandja kehtestab teatud õiguslikud miinimumstandardid töötajate kaitsmiseks. Ühinemisvabaduse komitee on seadnud aga sellisele süsteemile teatud piirid. Komitee on rõhutanud, et kui lepingut laiendatakse kogu tegevussektorile nii, et see vastandub laiendatud lepinguga hõlmatud töötajate enamust esindava organisatsiooni seisukohtadega, piirab see enamust esindava organisatsiooni vabade kollektiivläbirääkimiste õigust. Samuti on komitee rõhutanud, et kollektiivlepingute laiendamisel tuleks tugineda asjakohases sektoris
Üldisemas joones peaks aga sotsiaalpoliitika aitama inimestel saavutada enesekindlust, mis aitaks neil tekitada usku sellesse, et sotsiaalpoliitika reformid on ühiskonna kui terviku huvides. Et rahuldada vajadusi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika reformimiseks, vajab Euroopa Liit liikmesriikide, sotsiaalsete partnerite ja ühiskonna poolt tegevuste propageerimist. Esmalt seadusandluse kui kõige pikemaajalisema traditsiooni olemasolu. Seadused kehtestavad siseturu töötingimustele miinimumstandardid, mis aitavad firmasid ja töötajaid muutuvate töömudelitega kohaneda. Seadusandlus tervikuna tagab aga õigused võrdsetele võimalustele. Euroopa Komisjon propageerib nimetatud sotsiaalpoliitika reformimiseks ka tööandjate ja ametiühingute koostööd, kes seisavad majanduslike ja ühiskondlike muutustega vastakuti. Just tööandjate ja ametiühingutega, kui sotsiaalsete partneritega, tuleb enne komisjonile sotsiaalse seadusandluse ettepaneku esitamist nõu pidada.
raames. Haagis asuvas koordineerimiskeskuses kogutakse, analüüsitakse ja jagatakse võimsate elektrooniliste andmebaaside vahendusel teavet kuritegevuse kohta. Kuna järjest rohkem inimesi püüab sõja, tagakiusamise ja looduskatastroofide eest põgenedes või parema tuleviku nimel pääseda Euroopa Liitu, siis otsivad ELi liikmesriikide valitsused ühisele probleemile ühtset lahendust. Varjupaigataotlejate suhtes töötatakse välja miinimumstandardid, meetmed ja menetlused. Määratakse kindlaks taotluste esitamise kord, nende inimeste staatus, kelle varjupaigataotlus rahuldatakse ning riiklike asutuste roll asjaomaste ülesannete täitmisel. Samas on Euroopa Liit oma kodanike turvalisuse tagamiseks otsustanud tugevdada kontrolli ebaseadusliku sisserände üle ning ennetada sisserändajaid heausksetena käsitleva süsteemi kuritarvitamist. Asjakohane tegevus hõlmab ELi välispiiride tugevdamist, eriti idas ja lõunas
sajandil arenenud kiiresti ning avaldanud mõju ka rahvuslikele sotsiaalhooldussüsteemidele. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus täidab peamiselt kahte funktsiooni: 1) reguleerib võõrtöötajate (migranttöötajate) sotsiaalkaitsealaseid õigusi ja kohustusi, koordineerides paljude riikide sotsiaalhooldussüsteemide funktsioneerimist sellisel teel, et võõrtöötajad ei kannataks oma õiguste kaotuse all, kui nad muudavad oma töökohariiki; 2) sätestab miinimumstandardid, millega riigid peaksid arvestama, kindlustades seejuures pideva sotsiaalhooldussüsteemi arengu ja kvaliteedi kontrolli. 4.1. ÜRO tegevus sotsiaalhooldusõiguse edendamisel. Inimõiguste ülddeklaratsioon. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt. Õigust sotsiaalsele kindlustatusele tunnustavad paljude riikide põhiseadused. Samuti on nimetatud õiguse puhul tegemist ühega paljudest inimõigustest.
(litsentsitasude ülemaaärane tõstmine jne), on ette nähtud mitmed piirangud ja erandid. Nende ülesandeks on kindlustada intellektuaalomandi valdaja ning ühiskondlike ja riiklike huvide tasakaal. TRIPS loob ka menetluse võimaluse lahendamaks arusaamatusi ja vaidlusi liikmesriikide valitsuste vahel, juhul, kui ühel osapoolel oleks alust arvata, et teine tema õigusi ebaseaduslikult tarvitab. TRIPS lepingu peaeesmärke saab välja tuua 3: · luua intellektuaalomandi kaitse miinimumstandardid; · iga liikmesriik peab teiste liikmesriikide kodanike intellektuaalomandit kaitsma samal alusel, kui enda kodaniku oma; · MFN-põhimõte (vt eespool): s.t. ühe liikmesmaa kodanikele antud õigused tuleb automaatselt anda kõigi teiste liikmesmaade kodanikele. Allikas: Ants Kukrus, 'Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse', lk. 138 TRIPS lepingu ülesehitus on järgmine: · aluspõhimõtted ja üldkohustused;
Kuulmist ohustab seegi, kui tuleb kõnelda näiteks mõne meetri kaugusel oleva inimesega. Mürast tingitud kuulmislangus ei teki üleöö, vaid aastate jooksul. /5/ 10 Tööandja kohustused seoses müraga Moto, mida ettevõtted peaksid järgima, oleks järgmine: ettevõtte äriedu hinnaks ei saa olla hukkunud, vigastatud või kutsehaiguse saanud inimesed. Selles valdkonnas on Euroopa Liit kehtestanud küllalt detailsed miinimumstandardid, mida Eesti tööandjatel tuleb hakata järgima. EL-i normide eesmärk on välistada konkurents inimressursi hinnaga, lükates kõrvale võimaluse, et ühe liikmesriigi tööandjad võiks konkurentsieeliste nimel lubada otseselt ohtlikke ja tervistkahjustavaid töötingimusi. Olulist edu selles valdkonnas ei ole Eestil ühe-kahe aastaga reaalne saavutada. Töökeskkonna paranemine sõltub suuresti tööstuse ja põllumajanduse
Kuulmist ohustab seegi, kui tuleb kõnelda näiteks mõne meetri kaugusel oleva inimesega. Mürast tingitud kuulmislangus ei teki üleöö, vaid aastate jooksul. /5/ 10 Tööandja kohustused seoses müraga Moto, mida ettevõtted peaksid järgima, oleks järgmine: ettevõtte äriedu hinnaks ei saa olla hukkunud, vigastatud või kutsehaiguse saanud inimesed. Selles valdkonnas on Euroopa Liit kehtestanud küllalt detailsed miinimumstandardid, mida Eesti tööandjatel tuleb hakata järgima. EL-i normide eesmärk on välistada konkurents inimressursi hinnaga, lükates kõrvale võimaluse, et ühe liikmesriigi tööandjad võiks konkurentsieeliste nimel lubada otseselt ohtlikke ja tervistkahjustavaid töötingimusi. Olulist edu selles valdkonnas ei ole Eestil ühe-kahe aastaga reaalne saavutada. Töökeskkonna paranemine sõltub suuresti tööstuse ja põllumajanduse
kohustused lähevad täies ulatuses üle järeltulijariigile. Alles iseseisvunud koloniaal maad või muud sõltuvad territooriumid ei ole automaatselt emariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingute osapooled. Samas võivad saada teavitades vastava lepingu depositaari oma soovist. Kahepoolsete lepingute puhul on vajalik teise poole nõusolek. Inimõiguste lepingud ei puuduta riikidevahelisi suhteid vaid püüavad tagada inimeste kohtlemise miinimumstandardid. Kui riigi eksistents lõppeb ning see asendub teise riigiga siis eelkäijariigi liikmelisus rahvusvahelistest organisatsioonides kaotab tavaliselt kehtivuse ning järeltulijariik peab esitama uue avalduse liikmeks saamiseks. Üldreegli kohaselt saab järeltulijariik eelkäijariigi vara omanikuks ning seda olenemata sellest kus see vara ka ei asuks. Järeltulijariik peab üle võtma ka eelkäijariigi võlad.
494 JURIDICA VII/2011 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Kristel Voltenberg omased reeglid advokatuuri kodukorras ja eetikakoodeksis, vajadusel advokatuuriseaduses.*39 Samuti on vajalik pikemas perspektiivis välja töötada õigusteenuse sisulist poolt puudutavad miinimumstandardid, mille järgimine tagaks kliendi, sh riigi õigusabi korras nõustatava ja esindatava kliendi teenindamise nõu- taval tasemel. Põgusalt veel ühest arengust, millest üha enam räägitakse advokaatide kokkusaamistel ning erinevates erialaväljaannetes – nn virtuaalsetest advokaadibüroodest. Viimasel Euroopa advokatuuride tegevjuhtide aastakoosolekul septembris oli valdavaks arusaam, et kliendi ehk tarbija huvid peavad üles kaaluma võima-
seaduse alusel üle minna teisele isikule näiteks produtsendile. Berni konventsiooni artikkel 6bis sätestab, et kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad tagama oma õigusaktidega autorile võimaluse nõuda autorsust oma teostele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Need on isiklike ehk moraalsete õiguste miinimumstandardid, millele võib Eesti autor loota kõigis Berni konventsiooniga liitunud riikides. Eesti autoriõiguse seadus sisaldab ühe maailmapraktikas pikima isiklike õiguste loetelu.34 Autori isiklikud õigused on välja toodud AutÕS § 12 lg 1: 1. õigus teose autorsusele on autori õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega
muid kohtunike järelevalve- ja kontrollisüsteeme, näiteks kohtunike ametialaste ja ametiväliste üles- annete süsteemset hindamist.*18 Erandiks on viimase puhul vaid noorkohtunike suhtes teostatav järe- levalve (KS § 100). On leitud, et ka Euroopa Liidu tasandil tuleks kohtuhalduse küsimusi arutada senisest tõhusamalt. Kohtureformid on ühest küljest liikmesriikide siseküsimus, ent Euroopa Liit võiks siin kehtestada teatavad miinimumstandardid. Juba aruannetegi koostamine annab olulise panuse ühtsesse arengusse. Väljatöötatud standarditest kõrvalekaldumist peaks liikmesriik suutma veenvalt põhjendada.*19 Init- siatiivi on haaranud Prantsuse kassatsioonikohus, kes Euroopa Liidu kõrgemate üldkohtute presiden- tide ühenduse*20 raames korraldas 2005. aasta lõpus prantsuse keelt kõnelevate riikide seas uuringu kohtunike kriminaal-, tsiviil- ja distsiplinaarvastutuse teemadel ning plaanib sel teemal aruande esita-
puudumisel tuleb aktsepteerida vaba liikumise piiranguid. Kohus leidis, et liikmesriikide eeskirjad võivad erineda ning see võib pärssida kaubavahetust. ELTLi artikkel 34 võib hõlmata ka neid riiklike meetmeid, mida kohaldatakse võrdselt nii kodumaiste kui ka importkaupade suhtes. • Antud juhul otsustas kohus, et importiv riik peab respekteerima eksportiva riigi reegleid, kui importiva riigi kohustuslikud reeglid (miinimumstandardid) on täidetud. Vastastikuse tunnustamise põhimõte . C-267 ja C268/91 kriminaalmenetlus Keck´i ja Mithouardi vastu • Keck´le ja Mithouardile esitati süüdistus selles, et nad müüsid kaupu hinnaga, mis oli alla sisseostuhinna. Samas ei keelanud Prantsuse õigus müüa kaupa alla omahinna kauba tootjal. • Kohus leidis, et erinevalt varem otsustatust ei ole teatavaid müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike
Nizza kokkulepe kaubamärgiga kaitstud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni kohta on sõlmitud 15.juuni 1957.aastal, selle kokkuleppe põhjal liigitatakse teenused ja kaubad vastavatesse klassidesse, mida on kokku 45. Eesti suhtes jõustus nimetatud kokkulepe 27.05.1996. Lisaks sätestab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohaldatav intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping50 miinimumstandardid kaubamärkidele ja püüab reguleerida kaubandustõkete tekkimist. Tagada tuleb intellektuaalomandi õiguste kaitse ja rakendada meetmeid kaitseks, kuid menetluse ise ei tohiks muutuda tõkkeks seaduslikule kaubandusele. Leping nimetab kaubamärgi kaitse objektid ja kaubamärgile antud õigused ning kaitse kestuse. USA kaubamärgiõigus erineb märgatavalt muust maailmast. USA süsteemi keerukus avaldub
annaabi.ee 
