2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin teema miinimumpalgad kuna majandus languse ajal on töö ja palgad aktuaalne teema. Miinimumpalka peetakse tänapäeval progressiivseks poliitikas, millele leidub rohkem toetajaid poliitmaastiku vasakult poolt. Peamiseks argumendiks miinimumpalga kehtestamisel ja tõstmisel on "inimlikus" ja "inimväärikus". Antud töös arutlen miinimumpalga plusside ja miinuste üle. Töö pikkus on 11 lehekülge, olen kasutanud 5 viidatud allikat. Enamus allikaid on pärit internetist.
Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest. Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad ei võimalda töötajatel ja nende perekondadel nautida korralikku elustandardit, siis on seda olulisem intensiivistada perepoliitikat, milles praegune valitsus on olnud kiire samme astuma. Samuti on oluline suurendada õppetoetust, seda eriti väikeses riigis, mis ei saa endale lubada noorema põlvkonna suutlikkuse kadumist.Kui töötuse määr on langenud alla 10%,oleks viimane aeg tagada töötutele igapäevane elatis kaasaegse töötuskindlustusega
Lepingutes i t k kasutatakse t t k nominaalpalka i l lk mitte itt reaalpalka. Teiseks p palkade jjäikuse tekitajaks j on miinimumpalgad. p g Seega g tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele
olema võimalikult selgesti jälgitav. Lääne-Euroopa riikides on stab pol peaeesmärkideks olnud hinnataseme stabiilsis, täielik tööhõive ja majanduskasv. 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Stab pol peamisteks instrumentideks on riigi kulutused, maksud (mõjutavad ka erakulutusi) ning laenude tase. Keynes´i järgi peaks elavnemise perioodil raha säästma, et seda saaks kasutada madalseisu ajal. Stab pol toetamiseks kasutatakse tihti tulupoliitika instrumente - miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine jne. Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded
Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas madal töötuse tase; stabiilne hinnatase; tasakaalustatud maksebilanss; majanduse pidev reaalkasv. 19. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid Riigi kulutused, maksud(mõjutavad ka erakulutusi), laenude tase. Tutupoliitika instrumente: miinimumpalgad, palga- või hinnakülmutamine. Informatsioonipoliitika, otsene hinnaregulatsioon, poliitilised sekkumised, iseseisev keskpank, selge konkurentsipoliitika. 20. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapakkumise kujundamine, nominaalse rahapakkumise kasv. Rahasüsteemi eest vastutamine, kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine. Raha väärtuse stabiilsus. 21. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid
oskused/teadmised teatud töö tegemiseks ning tööd, mis vajavad majanduses tegemist. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. 9) Tööpuuduse põhjused (2 tk) Võime eristada kahte peamist põhjust tööpuuduse tekkeks: (1) tööotsingud (2) palkade jäikus: a) miinimumpalgad b) AÜ- d ja kollektiivläbirääkimised c) efektiivsuspalgad 10) Tööpuuduse liigid (4 tk) (lisaks lühiajaline ja pikaajaline tööpuudus) 1) siirdetöötus (frictional unemployment) Vaheaega töötamises, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel nimetatakse siirdetöötuseks. Ajavahemik endiselt töökohalt lahkumise ja uue töö
Heritage Foundation peavad arvestust majandusliku vabaduse üle. Kriteeriumid, mille alusel arvestatakse majanduslikku vabadust: · Kaubanduslikud piirangud · Maksukoormus · Valitsuse rikkumise määr. Valitsuse kulude suhe SKP-ga. Kui kulud suuremad, valitsus sekkub rohkem. · Rahapoliitika · Välisinvesteeringud · Pangandus · Hinnad, palgad riiklike hindade osakaal majanduses. Seadusandlus, kas fikseeritud miinimumpalgad. · Omandiõigus, kuidas omand kaitstud · Regulatsioonid nt bürokraatia näitaja, kui korrumpeerunud · Musta turu tase, salakauba tase erinevatel turgudel. Ettevõtlusvabaduse üle peab arvet Maailmapank. Äritegevuse vabaduse üle Heritage Foundation. 13 MAKSEBILANSS Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis võtab kokku konkreetse riigi poolt sooritatud majandustehingud (teatud aja jooksul) ülejäänud maailmaga.
37. Stabilisatsioonipoliitika Stabilisatsioonipoliitika tegeleb majandustsükli mõjude stabiliseerimisega. Tuleneb Keynesi majandusteooriast. Riigi ülesandeks on erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine. Põhiliseks instrumendiks on fiskaalpoliitika. Keskpanga intressimäärad. Peamiseks eesmärgiks on hinnataseme stabiilsus. Ujuv kurss. Sageli sõnastatud seaduses, nt tasakaalustatud riigieelarve. Turupoliitika instrumendid stabilisatsioonis: - miinimumpalgad - palga ja hinna külmutamine - informatsioonipoliitika 17 - otsene hinnaregulatsioon - poliitilised sekkumised - iseseisev keskpank - selge konkurentsipoliitika 38. Rahapoliitika Eesmärk stabiilse raha tagamine, millega tegeleb peamiselt keskkpank. Peamised ülesanded: - rahapakkumise kujundamine - rahasüsteem - riika ja keskpank
pole alati võimalik talitada oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud. Kõik loomulikult nii ei arva. arva 1. Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil töölistel on palgalepingud, kus kasutatakse nominaalpalka. p See leevendab jäikuse toimet. Kuni hindade tase tõuseb nominaalpalga omast kiiremini, langeb reaalpalk ja aitab tööturul end reguleerida. 22. Ka K miinimumpalgad ii i l d on palkade lk d jäik jäikuse tekitajaks. ki j k Seega S tuleks l k kkaotada d valitsuse poolne mõju tööturule. Abirahad ???
C-341/05 Laval un Partneri Ltd vs Svenska Byggnadsarbetareförbundet ea • Läti firma Lavali vastu korraldas Rootsi ametiühing 2005. Aastal blokaadi. Probleem seisnes selles, et Läti firma oli võitnud ehitushanke Rootsis. Läti lähetatud ehitajate palgad olid aga palju madalamad kui Rootsi ehitajatel. Põhjenduseks avaliku kord. Vastavalt lähetatud töötajate direktiivile (96/71) oli Rootsil õigus Lavalilt nõuda mittediskrimineerivate miinimumnõuete täitmist (nt miinimumpalgad, töötingimused, töökaitsevahendid, jne.).Kohus leidis, et blokaad ei olnud põhjendatud. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv 2005/36 • Direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama
monopoli või konkurentsi puudumisega. Kui konkurents on madal või olematu ning siis saab diskrimineerimise kulud veeretada tarbijate, kauba ostjate või teenuse kasutajate õlgadele: Reguleeritud avalikud üldkasutatavad teenused ei ole tavaliselt konkureerivad. Valitsusasutused ei konkureeri omavahel; valitsusasutustes on diskrimineerimine võimalik. Sowell arvab, et minimaalpalga poliitika põhjustab diskrimineerimist ja tööpuudust: miinimumpalgad tõstavad üldist palgataset; tööd soovib saada rohkem inimesi kui on töökohti, tekib ülepakkumine; ülepakkumise tingimustes on tööandjal lihtne käituda diskrimineerivalt 3. Lester Thurow diskrimineerimisteooria Thurow väidab, et diskrimineerimine peegeldab kartelli, monopolistliku koondise vms salasepitsust ühe grupi poolt teha vahet mingi teise grupi esindaja(te) suhtes. et Thurow' teooria on selges vastuolus Beckeri teooriaga (tabel 9).
Situatsioonis, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, madalam palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. 3. Miks palgad on jäigad? Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed või kaudsed palgalepingud. Lepingutes kasutatakse nominaalpalka mitte reaalpalka. Teiseks palkade jäikuse tekitajaks on miinimumpalgad. Seega tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele, kuid ei pruugi. Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus isereguleeruv. 5
annaabi.ee 
