amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast harjutav ülesanne: 1. in templo cum puella, viro sine filia sub schola, foro ex insula, ab domo,de lingua 2. 2.in Amerikam 8.in terram 3.ex Estonia 9.ab schola 4.ab schola 10.ante praemium 5.sub foro 11.apud bellum 6.cum puero 12. de anno Ego Salve! Mihi nomen est Margareeta. Ego sum sedecim annos nata. Habito in Pärnu. Ego sum discipulus. Studeo in gymnasio. Habeo duos fratres. Eorum nomina sunt Johannes et Aleksander. Mihi placent ars. 3. ex Italia post scholam apud forum in Estoniam de viro 4. exspecto ante scholam- ootan kooli ees. discipulus scribit pensum.-õpilane kirjutab ülesannet venio cum amico meo.- tulen koos oma sõbraga.
naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: 1. isikunimed: (quod nomen est tibi? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!) a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus b) roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus > August, Augusta, Gustav Aemilius > Emil, Emilie, Milli Constantinus > Konstantin Antonius >Anton, Antonina, Nina Claudius > Claudius, Claudia Julius >Julius, Julia, Juliana/e jne. Ladina päritoluga nimed. Proovi seondada need nende eestikeelsete tõlgetega! 1 FELIX 16 REGINA
XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto. - (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere
me õpime elust, mitte koolist. QUOD ME NUTRIT ME DESTRUIT see kes toidab, see ka hävitab mind Nosce te ipsum tutvu iseendaga Ipsa scientia potentia est teadmised on tema ise Is , quisnam fatur ignoro. Is , quisnam teneo non narrow - He, who speaks, does not know...He, who knows, does not speak. ut exsisto est amo non futurus oleks on sama hea kui poleks taedium est caedes igavus on tappev dies irrae, dies illae päev vihkamiseks, päev hukatuseks Optimus amicus mei est mihi kõige parem sõber olen ma ise Hilaris Sarcalogos häid jõule Gauisus Novus Annus head uut aastat Parum depressus väheke depressioonis Meus bardus sentential cruciatus mihi minu lollid mõtted piinavad mind Exosus orbis terrarium vihkan maailma Sententia vado nusquam mõtted viivad eikuhugi infirmus - intorqueo fossor --- sick-twisted bastard bulla ferreus quod vos mos adepto vestri calx õpi raskelt ja sa saavutad oma eesmärgi.
Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur
mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka
vahekohtuniku tööd. Puudus sacramentum nõue20. Käesoleva hagi juures olid kindlad vormelid, mida tuli lausuda ja kui seda ei tehtud, siis oli terve menetlus kehtetu. Näitena võib tuua järgmised vormelid, mis on pärit XII tahvli seadustest: Per iudicis postulationem agebatur, si qua de re ut ita ageretur lex iussisset sicuti lex XII tabularum de eo quod ex stipulatione petitur. Eaque res talis fere erat. Qui agebat sic dicebat: EX SPONSIONE TE MIHI X MILIA SESTERTIORVM DARE OPORTERE AIO: ID POSTVLO AIAS AN NEGES. Aduersarius dicabat non oportere. Actor dicebat: QVANDO TV NEGAS, TE PRAETOR IVDICEM SIVE ARBITRVM POSTVLO VTI DES /.../. G. 4, 17a.21Hagi, millega nõutakse kohtuniku määramist, esitatakse sellisel juhul, kui seda on seadusega kästud, näiteks XII tahvli seadustega selle kohta, mida taotletakse stipulatsioonist tulenevalt. Ja see toimub järgnevalt. See kes hages, ütles: MINA VÄIDAN, ET PÜHALIKU TÕOTUSE ALUSEL OLED SA
N Andmed = 3*10`-9C 6*10´-6N Lahendus E=F/q E`= 6*10`-6/3*10`-9=2*10`3 N/C · Elektriväljas on punktlaeng 4yC Kui suure jõuga mõjutab elektriväli punktalengut Kuid väljatugevus on 200n/c E`= F/q F= E*q F= 2*10`2 N/q * 4*10`-6 `= 8*10`-4 N 5)Elektrivälja tekitab keha mille elektrilaeng on 4 nC kui suur on elektrivälja tuebus kehast 30 cm kaugusel kui keskonnaks on õhk? 6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha
Kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil: imperium, corpora Esse (olema) Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille
Andmed = 3*10`-9C 6*10´-6N Lahendus E=F/q E`= 6*10`-6/3*10`-9=2*10`3 N/C 4)Elektriväljas on punktlaeng 4yC Kui suure jõuga mõjutab elektriväli punktalengut Kuid väljatugevus on 200n/c E`= F/q F= E*q F= 2*10`2 N/q * 4*10`-6 `= 8*10`-4 N 5)Elektrivälja tekitab keha mille elektrilaeng on 4 nC kui suur on elektrivälja tuebus kehast 30 cm kaugusel kui keskonnaks on õhk 6)Elektrivälja pontsiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti pontstisaali tähis q ja mihi kahe vaadeldava punkti potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge tõhis U on füüsikalised suurused mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva enertgia seisukohalt need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad Punktlanegul või elektrilaenguga kehjal on elektriväljas asendi ehk potensiaalne energia see on sarnane pontesiaalide energiaga mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha
Ka perekonnas tähistas käsi nii valitsevat kui ka kaitsvat kätt. G.1, 119. Est autem mancipatio, ut supra quoque diximus, imaginaria quaedam venditio: quod et ipsum ius proprium civium Romanorum est; eaque res ita agitur: adhibitis non minus quam quinque testibus civibus Romanis puberibus et praeterea alio eiusdem condicionis, qui libram aeneam teneat, qui appellatur libripens, is, qui mancipio accipit, rem tenens ita dicit: HUNC EGO HOMINUM EX IURE QUIRITIUM MEUM ESSE AIO ISQUE MIHI EMPTUS ESTO HOC AERE AENEAQUE LIBRA; deinde aere percutit libram idque aes dat ei, a quo mancipio accipit, quasi pretii loco. (Mantsipatsioon, nagu me ka eelnevalt rääkisime, on teatud näiline müügitehing; see (mantsipatsioon) on vaid Rooma kodanikele omane õigus. Ja see toimub nii: kohal peab olema vähemalt viis täisealist Rooma kodakondsusega tunnistajat ja peale selle veel üks tunnistajatega samast staatusest isik, kes hoiab käes vaskset kaalu. Seda isikut nimetatakse kaalumeheks
Imperatiivid lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivid lk 127 1. Divide et impera! - Jaga ja valitse 2. Festina lente! - Kiirusta aeglaselt 3. Nota bene! - Pane hästi tähele! 4. Carpe diem! - Naudi päeva! 5. Salus populi suprema lex esto – Rahva heaolu olgu ülim seadus 6. Testes estote – Olge tunnustajad! 7. Titius meus heres esto – Titsius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote – Nii ma annan, nii ma määran, nii ma pärandan ja nii teie, kviriidid, olge mu tunnistajateks. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Seadus ütleb: surnud inimest linnas ärge maha matke ja ärge põletage. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto – Linna preetor peab omama enda juured kahte autahvlit. Liktorid -turvamehed 11. Agere. Cavere. Respondere. - Hagema. Nõustama. Vastama. 12
sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) (ms õpilane) · studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css)
lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Tõendi eesmärk: TÕENDAMINE ON IGAS KOHTUMENETLUSES KESKSEKS KÜSIMUSEKS, KUIVÕRD SELLEST OLENEB KOHTU POOLT TEHTAVA LAHENDI LÕPPJÄRELDUS, MIS PEAKS OLEMA LEGITIIMNE, ÜHISKONNAS AKTSEPTEERITAV. KOHTUMENETLUSE ESMANE EESMÄRK ON VÄLJA SELGITADA TÕDE JA TÕENDAMINE ON SELLE EESMÄRGI VAHEND??? Tõendamisese: Õigusajalooline põhimõte da mihi facta, dabo tibi ius ( anna mulle faktid ja mina annan sulle õiguse). Faktiliste asjaolude esitamise ülesanne on pooltel ja õiguse tundmise ülesanne kohtunikul (iura novit curia- kohus tunneb õigust). Otsuse tegemiseks on vajalikud faktilised asjaolud ja tõendid. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagimenetluses: 1.hagi alus ( hageja poolt), 2.vastuväidete alus(kostja poolt), 3.vastuhagi alus(kostja poolt) 4
di adv. (comp. ditius; superl. ditissim) effugi, fg, fugitrus, ere ära jooksma, kaua põgenema, pagema; vältima dversus, a, um eri suunas; mitmesugune, ege, gu, , re vajama; ilma olema, puudust erinev; vastupidine, vastas- tundma (c. abl. / c. gen.) dves, vitis adi. rikas, jõukas eg (ego), gen. me, dat. mih (mihi), acc. ja dvid, vs, vsum, ere jagama, jaotama; abl. m pron. pers. mina eraldama gredior, gressus sum, gred välja minema v dvnus, a, um jumalik tulema, väljuma; teele asuma, lahkuma dvitiae, rum f pl. rikkus gregius, a, um väljapaistev, oivaline; dvus, a, um jumalik erakordne d, ded, datum, dare andma em, m, mptum, ere ostma
annaabi.ee 
