SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Ph...
*põllumaj. allakäik.veini ja nisu tootmine pankrotis.*elanikkonna aeglane juurdekasv. Rantjeed e. pangaprontsentidest elajad.PR-preisi sõda1870- 71:Liitlasi polnud.Prantsusmaal olid demonstratsioonid,mindi sakslaste vastu sõda võitma.SKS oli valmis.PR. ei teadnud sõjaväe suurust,meestele ei antud uusi relvi ega kaarte,kardeti varastamist.SKS teadis PR riigiasju paremini kui nad ise.Bismarck võltsis pressiteadet ja PR alustas sõda.Sõja algul piirati pr ymber.Taganeti Metzi ja Sedani kindlustesse.Sedani kindlust pommitati,see andis alla keisri tõttu.Pariisis oli ylestõus,tehti vabariik.27.sept alistus ka Metzi kindlus.Pariis jäi vallutamata.1871 Frankfurti rahulepe-elsass-lotring skslastele.kontributsioon 5 miljardit kuldfranki.Pariisis koondati oma sõjavägi,mis peksis sks eemale.Oli kylm talv.puudus oli toidust,gaasist jne.Riik otsustas kahurid ära viia,ei õnnestunud.Pariisi kommuun:esimene katse kommunismi kehtestada.10 komisjoni.mõned olid
Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i, Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac- Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes vangi keiser Napoleon III ise. 4. IX 1870 Pariisis väljakuulutatud III vabariik jätkas L. Gambetta juhtival osavõtul meeleheitlikku võitlust ülekaaluka vaenlase vastu. 15.IX 1870.a. sakslaste poolt piiratud Pariisi vabastamiseks organiseeriti suure rutuga mitu
Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku muusika ülikooli. Samal ajal 1909-1920 oli direktor Berliini muusika ülikool (Hochschule).
*karolingide perioodist on arhitektuuri vähe säilinud, siiski teade et nad ehitasid palju losse, Tsentraliseeritud ehitised olid haruldased. Maalikunstis olid piniatuurmaalid, millest kujunesid välja prantsuse ja saksa koolkonnad.* Reimsi koolkond-antiigi järgimine,* Corbie koolkond-oli reimsi koolkonna mõju all.* Toursi koolkond-tuntavad iiri ja anglosaksi mõjud, inimeste kujutamisel on tunda hellenistlike jooni.* Metzi koolkond. *Sankt Galleni koolkond-iiri mõjud. Varakristlik MAALIKUNST katakombid võeti kasutusele kristlaste poolt, seintele hakati kujutama tähtsaid isikuid ja seal peeti koosolekuid. Esialgu kujutati antiikmütoloogia stseene aga see muutus. Miniatuurmaalides on 2 koolkonda: Aleksandria koolkond:.antiigi traditsioonid Süüria koolkond: idamaised jooned, erinevatest evangeeliumi osadest kokku pandus jutluse tekst-rabula evangeliaar Tehti ka mosaiiki,
Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand *Algasid ristisõjad (kokku 8)(1096-1270) - Feodaalssuhted kujuesid lõplikult välja.
Mõlemad iseloomujooned jäid talle omaseks kogu eluks. Selle kõrval ilmutas noormees erilist annet keelte suhtes. Mängeldes õppis ta ära prantsuse ja inglise keele. See soodustas edaspidi tema poliitilist karjääri ja korvas diplomaatilise hariduse puudumist juba seetõttu, et tema ülemus Hitler ei vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit. Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910. aastal Kanadasse. Seal tegi Joachim küllap oma elu tähtsaima otsuse, mis viis ta lõppude lõpuks Nürnbergi tribunali ette. "Ma läksin algul vaid külla, jäin aga neljaks aastaks Esimese maailmasõja puhkemiseni, Kui ma
Joonis 6. Euroopa metsasus 19 9. Tööstuse arengutase Joonis 7. Prantsusmaa tooraine leiukohad Prantsusmaal leidub naftat, boksiiti, kivisütt, pruunsütt, maagaasi, uraani. Neid on aga vähe (v.a. uraan).Tööstusharudest on esindatud: masina-, tekstiili-, metallurgia-, toiduainete-, puidu- , lennuki-, keemiatööstus jne. Suuremad tööstuspiirkonnad asuvad suurte linnade nagu Pariisi, Lyoni, Roueni, Nantesi, Lille, Marseille ja Metzi ümbruses. Sellepärast, et suurte linnade juures on tööjõu olemasolu tagatud ning samuti kapital, arenenud infrastruktuur, turg kuhu müüja jne. Prantsusmaa põhiekspordi moodustab: veinitooted, autod, lennumasinad, autode tagavaraosad, kemikaalid, ravimid ning elektroonika tooted. Imporditakse toornaftat lennukeid, plastmassi, masinaid ja seadmeid, autosid. Prantsusmaa masinatööstus on väga kõrgelt arenenud ning suudab tänapäevases konkurentsis püsida. Prantsusmaal on kõrgelt
Tours'i koolkond · Esialgu tunda iiri ja anglosaksi mõju; hiljem vabanetakse · Alkuini piibel · Charles II Paljaspea piibel o Alastifiguurid hellenismi mõju Metzi koolkond · Initsiaalid raamina, millesse on asetatud väikesi figuure ja gruppe. o Saksamaa Raamatustiil initsiaalid, pildileheküljed jm moodustavad lahutamatu terviku Trieri e Reichenau koolkond · Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus
idafrangi aadlist. Kirik ei olnud Karli jaoks vahend eesmärgi saavutamiseks. See oli vahend ja eesmärk üheaegselt. Selle staatuse oli ta üle võtnud Merovingilt. Oma aadlikud paigutas Karl muretult juhtivatele kohtadele kirikus. Tema väljaspool abielu sündinud poeg Ludwig Vaga peakantsler oli mõnda aega Langobardias asunud Novalese kloostri ja Saint- quentini ning Saint-Bertini abtkondade abt. Karli teise sohilapse, Drogo, leiame juba Metzi peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler. Oma suure nõuniku Alkuini tõstis Karl Tours'is asuva frankide rahvuskloostri Saint-Martini abtiks.
Ladina keele säilimine- Ladina keel oli madalamas staatuses, nt Ibeeria Ladina keele võtavad omaks valitsevad klassid- gootide, sueebide, brgundide kuningriigid Religiooni roll: ariaanlus (Aleksandria Areios) 325- Nikaia kirikukogu - kuulutati ketserluseks Brgundide ja frankide pöördumine Rooma katoliku usku Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill
jagada. Prantslastel tuli taas taanduda ning tunnustada Hispaania ülemvõimu Lõuna-Itaalias. Itaalia sõdade lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II [1556–1598) ja Prantsusmaa kuninga Henri II [1547–1559) vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557. aastal Madalmaadest lähtuvalt üksnes kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul’i, Metzi ja Verduni piiskopkonna ning vallutades 1558. aastal Calais’, tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja. 1559. aastal sõlmitud Cateau-Cambrésis’ rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmist. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati, jäi Hispaania Habsburgide mõju alla.
2. Religioonisätted 3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted 1) -Sveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele. - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad. Tollitulud. - Brandenburgile maavaldusi Põhja-Saksamaalt. algab Brandenburg-Preisimaa tõus Saksamaa juhtivaks territotiaalriigiks ! - Prantsusmaal Lothringeni maakonf ja osa Elsassi maakonnast ning Metzi, Touli ja Verduni piirkonnad (tänapäeva Kirde-Prantsusmaa) - Väikeseid lisaalasid Saksimaale ja Baierile 2) - Lõpetas religioonivaidlused. Augsburgi usurahu (1555) järjekordne kinnitamine. Parandused: - Saksamaa kalvinistid said võrdväärsed õigused Luterlastega - Luterlaste kätte läinud end. Roomakat. kiriku vaimulike läänistuste küsimus lahendati nii , et lähtekohaks võeti aasta 1624 olukord. garanteeris Luteri usu säilimise P-Saksamaal 3)
kloostrisse, kus ta mõne aasta pärast 1558 suri. Oma viimastel eluaastatel kogus trooni hüljanud keiser kelli, üritades neid asjatult ühte aega näitama panna. Itaalia sõdade lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II [155698] ja Prantsusmaa kuninga Henri II [154759] vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557 Madalmaadest lähtuvalt vaid kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul'i, Metzi ja Verduni piiskopkonnad ning tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja, vallutades 1558. aastal Calais'. 1559 sõlmitud Cateau-Cambrésis' rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmisi. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati jäi Hispaania Habsburgide mõju alla.
annaabi.ee 
