.................................................................................................. 8 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie...................................................... 9 2.2.5. Metsade kaitse............................................................................................... 10 2.2.6. Eramets.......................................................................................................... 10 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega..............................................................................11 3. Leedu metsapoliitika....................................................................................................14 3.1. Ülevaade............................................................................................................... 14 3.2. Metsandusinstitutsioonid......................................................................................15 3.2. Metsade sertifitseerimine.......
eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi ära unustada Metsaseadusega kehtestatud ning sellest tulenevaid piiranguid, nagu lankide piirlaiused ja suurused, liitumisajad uuendamise tähtajad, hooldusraiete väljaraie mahud jt. Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad
Erikord ei sea piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele. Tehtavate muudatuste tulemusena võib füüsiline isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi. Kolmeaastane tähtaeg on seatud lähtudes metsaseadusega metsa uuendamise võtete rakendamiseks antud tähtajast (2 aastat) ja maksusumma aegumise tähtajast (3 aastat). Mahaarvatavate kulude hulka ei loeta tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid. Käibemaksuseaduse muudatusest. Käibemaksuseaduse (RT I, 08.07.2011, 28) § 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa ,,128 eurot" tekstiosaga ,,38 eurot". Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas
arengut. Arvestades eelnevat on hakatud ka Eestis, naabermaade eeskujul, kaitsma metsade vääriselupaiku ehk kohti, mis on eriti elustikurikkad ja vajavad kaitset. (V.I.E LK 104) Vääriselupaiga kaitsmine Vääriselupaikade kaitsmise vajadusest teadvustati esmalt aastal 1997 Eesti Metsapoliitikaga, mis oli ka esimeseks ametlikuks dokumendiks. Ka RMK on võtnud enda peale kohustuse säilitada kõik registreeritud loodusväärtused, seda lisaks metsaseadusega reguleeritud vääriselupaikade kaitse kohustusele. Seetõttu võib öelda, et suuremal osal riigimetsa vääriselupaikadel on olemas kahekordne kaitse, mis tuleneb nii seadusest kui ka vabatahtlikult võetud kohustusest. (V.I.E LK 102-104) See vastu ei ole erametsades kulgenud loodusväärtuste kaitsmine eriti edukalt. Vääriselupaikade kaitse erametsades on tagatud vaid minimaalsel määral. Esimene
Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1
85% taimedest kasvab, siis on kultuur õnnestunud 25-85% taimedest kasvab, siis vajab see täiendamist Alla 25% taimedest kasvab – hukkunud Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel Liigid, mis takistavad meie kultuuri kasvu, peame raiuma välja – reguleerime koosseisu Mineraalväetisega väetamine on metsaseadusega keelatud Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine, repellentide kasutamine Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine Maapinna ettevalmistamine Eesmärk seemnetele soodsamate idanemistingimuste ja taimedele paremate kasvutingimuste loomine o Künkaid o Ribadena o Künniviile o Vagudena o Lappidena Põllumaade metsastumine
looduse ja puhta elukeskkonna ning kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Samad põhimõtted said aluseks ka metsaseaduse koostamisel. Aastal 1988 valmis Eesti metsade majandamise kontseptsioon, mis kirjeldas hea metsa majandamise praktikad. Nende praktikate põhjal koostatud metsaseaduse kiitis Riigikogu heaks 1993. Aastal olles seega Eesti Vabariigi teiseks metsaseaduseks. Mitmed põhimõtted seaduses olid sarnased esimese, 1934. aasta metsaseadusega, suurem rõhuasetus oli erametsade majandamise reguleerimisel. Riigikogu kiitis 1997. aastal heaks Eesti metsapoliitika, mille järgselt valmis sellele tuginev kolmas metsaseadus aastal 1998. Seadusega püüti metsade majandamises ja kaitses maksimaalselt arvestada Eesti metsapoliitika, samuti Pan-Euroopa metsade kaitse Strasbourg'i, Helsingi ja Lissaboni resolutsioone ja Helsingi jätkuprotsessi materjale ning andis erametsaomanikele suurema voli oma metsade majandamiseks.
ka koosseisu reguleerimine. 2. Täiendamine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel. 3. Väetamine – Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Lubatud on tuhaga väetamine. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine 2.5 Põllumaade metsastamine
arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi kujuneks liiga suureks. neid välja raiuma s.o. koosseisu männikud. Tihedamas puistus kasvavad puud reguleerimine. kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, 3. Väetamine Metsaseadusega on keelatud just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada Kuna aretuseks valitakse välja oma omadustelt Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi parimad puud, siis reeglina on nende järglased ka kasutata
"hundid", et vältida nende hilismal väljaraiel puistusse aukude tekkimist. Viljakal kasvukohal on vahel vastavalt vajadusele teha kahe etapi asemel 3-4 etappi VR. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsalõikajaid, aga ka kirvest ja võsanuga (kiini). Iseloomulik on, et valgustusraie käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 1998.a. metsaseadusega on fikseeritud, et valgustusraie-ealise puistu keskmine diameeter on mitte suurem kui 6 cm. Tulevikus on võimalusi, kasutada selliselt raiutavat puitu kütteks hakkpuiduna. 13.1.2. Harvendusraie (HR) - tehakse puistutes alates 20...25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Üldsoovitusena peetakse praktikas õigeks hoiduda väga tugevatest raiekraadidest ja välja raiuda kuni 25 % tagavarast.
kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. 42 3. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. 5. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. 6. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine 10.5 Põllumaade metsastamine.
Raiering on selline metsakasvatuslik tegevusparameeter (versus keskkonnaparameeter), mille määramisel on metsa majandajal võimalus oma tahet ja soove avaldada. Samas ei ole 52 metsa majandajal siiski täit vabadust raieringi pikkust oma soovi kohaselt kehtestada, kuna vastavate eeskirjade või isegi seadusega (Eestis metsaseadusega) on kehtestatud teatud piirangud erinevate puuliikide uuendusraiet lubava vanuse kohta. Kuid lõppkokkuvõttes peab raieringi pikkus teenima metsa majandaja eesmärke: u f (E) , (5.1) kus E tähistab eesmärke. Juhul kui uue puistu tekkeks kulub uuenemisaeg (t), siis u At . (5.2)
annaabi.ee 
