Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised, rahvusvahelised • Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine
· Ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Kõrbeid asub üle kogu maailma, · NT: Lõuna-Aafrika kõrb Sahara. 2. Mis on kõrbestumine? · Protsess, mille käigus viljakas ala muutub kuivaks alaks, kus on taimedel raske kasvada, kuna sademete hulk on väike. 3. Millised on kõrbestumise põhjused? · Kliima ja inimtegevus (maa liigne kasutamine, põõsastike hävitamine, (vihma-)metsaraied, sobimatud maaharimisviisid), karjakasvandus ja üha soojenev kliima. 4. Kuidas mõjutab kõrbestumine Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust? · Pole maad, kus harida põldu. Selle tõttu surevad väga palju nälga ning pole midagi, mida müüa (vaesus) ja vahemad on suured, kui on midagi tarvis. 5. Milliseid ühiskonnagruppe mõjutab kõrbestumine kõige valusamalt? · Madalamaid kihte, kes tegelesid põlluharimisega ja karjakasvandusega.
Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine
jaoks erineva raskusastmega, ning see suurendab väljasuremise ohtu antud piirkonnas, sest kui olemasolevas elupaigas peaks liik välja surema siis liigikaaslased seda ala enamasti uuesti ei asusta ( ENVIR. 2009). Peamised elupaiku kahjustavad tegurid on põllumajandus, arendusprojektid, veemajandusprojektid, puhkus looduses, koduloomade karjatamine, reostamine, infrastruktuuri ehitamine, tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud, metsaraied (ENVIR. 2009). 2.2. Kliimamuutused Viimase sajandiga on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris pidevalt suurenenud ja seda peamiselt fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi) põletamise tõttu. Suure süsinikuvaruga ökosüsteemide hulk maal väheneb kuna metsade raiumine, puidu põletamine ning märgalade kuivendamine tõstab CO2 hulka õhus (ENVIR. 2009). Isegi väiksed muutused temperatuuris ja sademete ajalises jaotumises võivad mõjutada
II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud. 4) Bioloogilise mitmekesisuse ohustajad ja mõjutajad Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud (kalandus ja jahindus) ohustavad teatud liike.
teine osa peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Eesti ökoloogilised kitsaskohad on enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. 10. Liikide hävimine ja looduskaitse. Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv; lisaks ohustavad mitmed majandusharud (nt kalandus ja jahindus) otseselt teatud liike. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selleks piiratakse enamikus riikides nii taimede ja loomade sisse- kui ka väljavedu.
o Põlevikivi kaevandamisega muudetakse palju maad kasutuskõlbmatuks. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Kuidas inimtegevus ohustab liike? o Nüüdisaja ohuteguriks on inimtegevus. o Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega. o Rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide elupaikade hävimise. o Inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning olmejäätmete kasv, mis on osutunud paljudele liikidele hukatuslikuks. o Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist. Millega tegeleb looduskaitse? o Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine
Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine. Kuidas inimtegevus ohustab liike? Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud ulatuslikud geoloogilised protsessid ja suured kliimamuutused (jääajad), siis nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikuga avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Suur osa taime- ja loomaliike eelistab samu tingimusi, mis inimene, seetõttu toob rahvastiku kiire kasv paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Inimtegevuse arenguga kaasnev maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks osutunud. Lisaks kalandus ja jahindus.
Mõju elupaikadele -Elupaikade hävimine, killustumine, reostamine Globaalne kliimamuutus Ressurside ületarbimine Invasiivsed võõrliigid Haigused Mis on põhilised liikide elupaiku ohustavad tegurid? Põllumajandus 35% Arendusprojektid 35% Veemajanduslikud projektid 30% Puhkus looduses 27% Koduloomade karjatamine 22% Reostamine 20% Infrastruktuuride sh teede ehitamine 17% Tulekahjude kustutamine kooslustes kus regulaarsed tulekahjud loomulikud 13% Metsaraied 12% (Stein jt 2000) Millised on enimohustatud elupaigad maailmas? Miks on vihmametsad olulised? Kirjelda nendega seotud probleeme. Kirjelda rohumaade seisundit ja kadumise põhjuseid. Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala
nende kahjustamisest reostamise või killustamise teel. Peamised ohustatud liikide elupaiku kahjustavad tegurid on vähenevas tähtsusjärjekorras põllumajandus (mõjutab 38% ohustatud liikidest), ärilised arendusprojektid (35%), veemajanduslikud projektid (30%), puhkus looduses (27%), koduloomade karjatamine (22%), reostamine (20%), infrastruktuuri, sh teehe ehitamine (17%), tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), ja metsaraied (12%). Eestis on ohutegurite tähtsusjärjestus ilmselt teistsugune, ehkki ka meil on põldude ja uudismaa rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ja metsaraie hoogustumine. Ohustatud vihmametsad. Troopiliste vihmametsade hävitamine on saanud peaaegu liikide väljasuremise sünonüümiks. Niisked troopilised metsad hõlmavad 7% Maa maismaa
reostamine (20%), 7. infrastruktuuri ehitamine (17%), Omandikonflikt Arengukonflikt 8. tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), 9. metsaraied (12%). Majandus- Loodus- Eestis on ohtude järjekord teistsugune kasvu Ressursikonflikt keskkonna meie elupaikade esmane hävitaja on põldude ja uudismaa tagamine kaitsmine
ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon – mulla viljakuse kahjustumine millegi puududes või liigsuses Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted Taimestikku ohustavateks teguriteks on urbaniseerumine ja tööstuslinnakute pealeehitamine, mis hävitab taimkatte. Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid. Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda.
viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted Taimestikku ohustavateks teguriteks on urbaniseerumine ja tööstuslinnakute pealeehitamine, mis hävitab taimkatte. Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid. Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda.
kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Maastikukaitseala moodustamise eesmärgiks oli säilitada suhteliselt puutumatuid loodusmaastikke ning kooslusi, säästes olemasolevat tollele ajale iseloomuliku röövmajandamise (ebaseaduslikud metsaraied jms.), täisehitamise (suvilad ümber järvede!) ning hoolimatute piknikuseltskondade eest. Kaitseala on loodud piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormidega maastiku, inimtegevusest vähemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. 11
Vanade rändeteede kasutamine on kõikjal peaaegu täiesti kadunud. 20. sajandil kujunes põhjapõdrakasvatus elulaadist äriliseks tööstusharuks. 1960. aastad tõid kaasa moderniseerimislaine: kasutusele võeti kaasaegsed liiklusvahendid (mootorsaanid ja autod, hiljem ka helikopterid), mis võimaldasid kasutusele võtta uusi karjamaid, sest vanade karjamaade ala vähenes pidevalt (põhjuseks ulatuslikud metsaraied, teedeehitus, kaevanduste, hüdroelektrijaamade ja nende paisjärvede rajamine jm.). Traditsioonilise rõivastuse vahetas välja euroopalik rõivastus. Põhjapõdrakasvatajate 68 arv vähenes, kuid suurenes põtrade hulk, mida saami pere toimetulekuks vajas. Tavaliseks muutus põhjapõdrakasvatuse ühendamine tulu saamisega muudest sissetulekuallikatest, näiteks maaharimisest, metsatöödest,
annaabi.ee 
