......................................................................................lk 4 Laasimine.........................................................................................lk 5 Metsakaitsetegevus...........................................................................lk 5 Metsamaaparandus...........................................................................lk 5 Sissejuhatus Metsakultuuride ja looduslikult tekkinud noore metsa hooldamine võib esialgu tähendada metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne
Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pildil juhtunud. Valisime vastusevariantideks lageraie või tulekahju(pildilt polnud aru saada kas maapind on tule poolt kahjustatud või ei). Õige vastus oli lageraie. Peale lageraiet vihmaussi liigi arvukus jääb enam-vähem samaks, meie valisime, et väheneb
metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või vähendada majandusliku kahju tekkimist. Biootilised kahjustajad · Seened · Putukad · Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide
keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (8) Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 20 000 krooni ühe hektari kohta. (9) Ettekirjutuses peavad olema märgitud:
sertifitseerimissüsteeme. Nende abil soodustatakse puidu kokkuostu säästlikult majandatud metsast. Niimoodi luuakse olukord, kus tulevikkuvaatav metsaomanik säilitab oma metsas vääriselupaigad, et saada sertifikaat, mis tagab puidule jätkuvalt kindla turu. (V.I.E LK 102- 104) Vääriselupaiga tunnused Öeldakse, et metsa vääriselupaiga peab eelkõige ära tundma metsa peremees. Metsaomanikule võivad aga abi osutada maakonna metsaametis või keskkonna osakonnas töötavad ning eriväljaõppe saanud spetsialistid. Kõik leitud vääriselupaigad kantakse vastavasse registrisse, mis on avalik ja kõigile asjast huvitatuile kättesaadav. Et tunda ära kohti, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike on toodud välja kolm põhilist punkti: 1. Alal kasvab põline või haruldane metsakooslus 2
ning nõudmised nendele. Seaduses on ette nähtud maksimaalsed lubatavad lageraie ja raiesmike pindalad (näiteks vastavalt 5 ha ja 100 aastat puistute korral, kus hakatakse uuendama okas- ja kõvalehtpuid) jne. Eesti metsaseadus reglementeerivad metsaraiet tunduvalt üksikasjalisemalt kui Leedu metsaseadus. Kuid Eestis ei diferentseerita metsa vanust uuendusraiel olenevalt metsa funktsionaalsest kasutusest, nagu see on Leedus. Peale selle on Eestis metsaomanikule antud võimalus raiuda ilma mingi eriloata oma metsast kuni 15 m3 tarbepuitu aastas. Eesti metsaseaduses on selgelt öeldud, mida pidada uuendatud metsapindalaks (sel pindalal kasvab vähemalt 1200 puud/ha metsa puude peapuuliikidest, mille kõrgus on vähemalt 0,8 m ja mis kasvavad ühtlaselt jaotununa). Peale selle on Eesti metsaseaduses kohustus uuendada vaid üle ühehektarise pindalaga lageraiutud või hukkunud
Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse üldjuhul muid, mittepuidulisi saadusi metsast, näit. metsast marjade, seente, ravimtaimede, ning nende osade korjamine, metsa kasutamine mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda. PUUDE DIFERENTSEERUMINE JA ISEHÕRENEMINE, KASVUKLASSID Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Nii, nagu kunagi ei leia kahte absoluutselt sarnast inimest, nii ei leia metsast ka kahte täiesti sarnast puud
Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), 2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%.
8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. abinõud (raied) sügavamatesse mullakihtidesse. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise Tormikahjustused on metsaomanikule Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine varise lagunemise tingimustest. 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti
metsast marjade, seente, ravimtaimede, ning nende osade korjamine, metsa kasutamine mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid. Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses
enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon
Metsa kõrvalkasutus tähendab metsast marjade, seente, ravimtaimede, dekoratiiv- ja ravimtaimede ning nende osade korjamist, metsa kasutamist mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus suureneb (vaatamata nimetusele kõrval-) aastaaastalt ning metsa kõrvalsaadused võivad piirkonniti osutuda olulisemaks kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks. 55. Kunstlik metsauuendamine. Peamised metsakultiveerimismeetodid, nende eelised puudused. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Metsa kõrvalkasutus tähendab metsast marjade, seente, ravimtaimede, dekoratiiv- ja ravimtaimede ning nende osade korjamist, metsa kasutamist mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus suureneb (vaatamata nimetusele kõrval-) aasta- aastalt ning metsa kõrvalsaadused võivad piirkonniti osutuda olulisemaks kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda (vt. metsaseaduse §32 lõige 2). 5. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid. 7 Jälgides metsa moodustavaid puid, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, märkame nende vahel suuri erinevusi. Need ilmnevad puude kõrguses, tüve
intressimäära (i) ehk ( I / I n ) i . Uusklassikalise majandusteooria kohaselt on optimaalne küpsusvanus hetk, mil marginaaltulud võrduvad marginaalkuludega ehk ( I / I n ) i . Kui läheneda probleemile investeeringu hindamise seisukohalt, on see puistu vanus, mil puistu majandamisest saadava In netotulu nüüdisväärtus I 0 on maksimaalne. (1 i ) n Kaasaegses ühiskonnas ei ole metsaomanikule antud vabadust kasutada otsustamiskriteeriumina omaniku jaoks sobivat kapitali tootlust. Seadusandlusega kehtestatud puistute küpsusvanused on erinevate huvigruppide arvamuste kompromisslahendus. 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid Puidu reaalhinna muutused Puidu hind kasvab kiiremini kui üldine hinnatase, eriti nendes maades, kus puitu ei ole rikkalikult. Tõenäoliselt pikendab puidu hinnatõus tulevikus raieringi. Samal ajal võivad
annaabi.ee 
