Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik.
võimaldamiseks 2) Puuseemnete külvamine 3) Puude istutamine 4) Metsakultuuri hooldamine 5) Loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
2.4 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Erinevad istutusmaterjali liigid. Metsakultiveerimise võtted: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks; 2) seemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvavad metsakasvukohatüübile vastavad puuliigid, mille kogus tagab uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada vaid metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega. Metsakultiveerimine on vajalik: 1) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas; 2) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon; 3) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada:
9,7% ja Aasias 6,4%. Kokku hävitatakse aastas maakeral 12 miljonit hektarit metsa (State of the World Forests. FAO, 2001). Seega tasakaalustab Euroopa (sealhulgas ka väikese Eesti) metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist. Kõige kiiremini, umbes 60 00080 000 hektari võrra aastas, suureneb metsade pindala Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes. Looduslik uuenemine hõlmab pindalalt ligikaudu 40%, metsakultiveerimine aga 60% kogu metsauuendusest Euroopas (Sustainable Forest Management in Europe, 1998). Eestis on olukord seni vastupidine: domineeriv on looduslik uuenemine, eriti erametsades.(1) Metsasus kõigub riigiti suuresti, küündides eri Euroopa riikides 1%-st 75%-ni. Metsaga kaetud pindala hõlmab Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%. Suur osa, s.o. 70% kogu Euroopa Liidu metsadest paikneb
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia
Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) – pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga ss ja md muldadel, I-III bon kuuse enamusega puistud. Kõdusoometsi 5-6% ja see suureneb, kuna NL ajal aktiivne kuivendamine ja välja kujunemas on kõdusoo kkt. Metsade uunemine ja uuendamine Uut põlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Metsauuendamine e. Metsakultiveerimine Seemneliselt ehk generatiivselt Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemnete idanemine sõltub: o Seemne kvaliteedist o Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb: o Bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindel) o Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla
Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne.
Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon
valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus – esindab ökoloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia
endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
Tootmiskulud ei oma olulist osa hindade kujunemises. Metsa majandaja ei arvesta tavaliselt seda, kui palju raha on kulutatud eelnevatel aastakümnetel konkreetse tihumeetri kasvatamiseks. Ta püüab saada parimat turul pakutavat hinda, arvestamata seejuures toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osas kapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistu kasvatamisega. Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse: metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduvad tegevused (metsakultuuri täiendamine, hooldamine, noore mets ahooldamine); puistute väetamine; metsakuivendus ja teede ehitus. Investeeringu määratlemine sõltub argumenteerimisest. Tegelikult on ka hooldusraieid võimalik vaadelda kui investeeringut, mille eesmärgiks on puidu (puistu) väärtuse tõstmine ning metsa majandamisest lisatulu saamine. 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses Sageli on eesmärk ise kriteeriumiks
2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3
annaabi.ee 
