Metsas jõuab maapinnani rohkem/vähem päikesekiirgust kui põllul. Päevase ja öise õhutemperatuuri esinevus on suurem põllul/metsas. Talvel on metsas temperatuur kõrgem/madalam kui põllul. Kevadel sulab lumi varem metsas/põllul. Põllul juab maapinnani rohkem/vähem sademeid kui metsas. 6. Kirjuta vastused. Miks on metsas vähem tuuline kui niidul? Miks on päikeselisel suvepäeval metsas jahe? Võrdle taimede kasvutingimusi puu- ja põõsarindes. 7. Täida lüngad Metsakoosluse kõige iseloomulikumad taimed on ______. Tavalisemad Eesti metsades kasvavad puud on _______, ________, ________, _______ ja _______. Neist kõige rohkem kasvab _______, lehtpuudest on kõige rohkem ______. Metsa põõsarinde ja alustaimestu liigirikkus sõltub nii _______ kui ka ________________. Mets, kus kasvavad _________, on aasta läbi roheline. Enamik rohttaimi õitseb _______, sest siis on metsa all _________.
Fifth level põhjustavad välised tegurid. männivaksik Looduslikku tasakaalu võib · muuta koosluse üks liige · Looduslikku tasakaalu rikub ka inimene Männivaksiku röövik Kiiresti paljunema hakanud männivaksik võib mände kahjustades metsakoosluse tasakaalust välja viia. Lõpp
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Katrin Kiviselg Mets kui elukeskkond Tallinn 2012 Metsa mõiste Mis on mets? "Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus ,,Puude taga on mets". Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool."1 "Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud, et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa ning ka linnastunud eestlasele on mets puhkamise ja tasakaalu saavutamise paik. Pealegi annab mets puitu ja selle kaudu ka raha." 2
tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus 2) Metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse suhtes 3) Uute tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd 4) Allmaakaeveõõnte hooldustööd Keelatud tegevus Kaitsealal on keelatud: 1) Majandustegevus 2) Loodusvarade kasutamine
organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta. Läänemeri * Läänemeri riimveeline veekogu. Soolsus 2 kuni 20 promilli. Maailmameres on soolsus 35 promilli. Miks on Läänemeri riimveeline. Halb ühendus ookeaniga. Magevee sissevool suur. Sajab rohkem kui aurab. Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik ega ka magevee elustik. * Metsakoosluse eripäraks on puurinde esinemine. Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine. Puhmarinne on kolmas (mustikas, kanarbik). Põõsarinne on neljas. Puurinne on viies. * Miks on metsad tähtsad? Nad on tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised aineringluses. Peavad tolmu kinni. Eraldavad õhku aineid, mis hävitavad mikroobe. * Niit taimemassi koondumine rohustusse (maapealne kiht) ja kamarasse (maa-alune pindmine kiht). * Alvar loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed.
Sinisilla tamm, Klaasi tamm, Rõuge tammed ja Haki männid, seal on vanu mõisaparke ja kultuuriloolisi objekte (sh. Ruusmäe kastellmõis ja park, Küti Mäeveski, Rõuge kirik, Viitina mõis ja park ning Uue-Saaluse park). Vällamäel kasvab inimtegevusest vähe mõjutatud ürgmets, 120 aasta vanune sinilillekuusik. Loomadest esineb Haanja vallas enim närilisi ja siile. Väike-Palkna maastikukaitseala (24.8 ha) on moodustatud Väike-Palkna järve ja selle kaldal asuva metsakoosluse kaitseks. Kogu maastikukaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse. Pärlijõe luha hoiuala (40 ha) moodustati 2005.aastal lamminiidu kaitseks. Samal aastal võeti kaitse alla ka Majori järve hoiuala (17,6 ha) looduslikult rohketoitelise järve elupaigatüübi kaitse eesmärgil. Võidumägi (9,8 ha) on kaitse all 1962.aastast eesmärgiga kaitsta maastikuelementi (800m pikkune 2 tipuga künnis, absoluutne kõrgus 249,6 m, suhteline kõrgus 40m). Lisaks
30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed?poolkõrbes 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 8 kättesaadavus? Veetaimedel on vees sisalduvad ained,C4 taimedel põua pikkus,CAM taimedel niiskus öösel? Veetaimede CO2 kättesaadavus sõltub veevoolus, veetaimede paiknemisest, temperatuurist. Veetaimedel kõrge pH!!! (CO2-te vähem) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett??? Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe?Kooslus on organismide kooselu vorm aga ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega. 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Bioom on geograafiliselt piiritlev ala
26 Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Wplant / WH2O, WUE = Ph/Tr 27 Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? kõrbed 28 Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Kõrbed, troopikad, madal CO2 29 Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 kättesaadavus? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 30 Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus – organismide kooselu vorm Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega, nt tiik, raba
28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Ph/Tr WUE = Wplant / WH2O 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? Kuivas keskkonnas, näiteks kõrbes. 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Atmosfääris oli madal süsihappegaasi tase. 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel/C4 taimedel/CAM taimedel? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus on organismide kooselu vorm, ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhtes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3
,,Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega."58 ,,Metsa põlema pannud inimesed ei kujuta ette, mis saab metsast pärast tulekahju. Metsa kooslus on hävinud. Alustaimestik, sammal ja metsakõdu on ära põlenud. Tulest kahjustatud puud kuivavad, osa nendest kohe pärast tulekahju, osa aga hääbub pikkamööda, sest on nii nõrgestatud, et ei suuda vastu panna kahjurputukate rüüstetele. Metsakoosluse taastumine võtab väga kaua aega, näiteks turvasmuldadel 80 aastat ja enamgi."59 ,,Tulekahjud on mõjutanud maailma metsi igal ajastul ning need on jätkuvalt olulised tegurid ökosüsteemide dünaamikas, eriti põhjapiirkonna metsades. Boreaalsed metsad on kujunenud välja perioodiliste tulekahjude tulemusena."60 ,,Põhjapiirkondade metsad kasvavad reeglina kontinentaalse kliima ja lühikese suve tingimustes.
erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa rahvuspargi välispiir (joonis 2), mis ühtib Halliste puisniidu praeguste piiridega ning lõunas 1959. a. loodud keeluala ulatusega, mille looduslikuks piiriks võib üldjoontes võtta Halliste jõe, mida nii idast kui ka läänest piiravad metsamassiivid. Samuti pöörati tähelepanu metsasuse suurenemisele erinevatel maapinna kõrgustel. Uuritavas piirkonnas hinnati metsakoosluse esinemist alla 20 m absoluutses kõrgusskaalas. Kasutati 1947. a. topograafilist kaarti (M 1:25 000). 20 Joonis 2. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala Vene 1-verstasel kaardil oleva luhapiiri, 1959.a. loodud keeluala piiri ja Soomaa rahvuspargi välispiiriga. 21 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika Välitööd taimkatte uurimiseks Soomaa rahvuspargi luhtadel viidi läbi 2002
Soode ja soometsade vegetatsiooni muutumine kuivendamise mõjul toimub väga erinevalt. Määrava tähtsusega on lähteökosüsteemi omadused (selle tüüp); viljakama (toitaineterikkama, paremini lagunenud) turbalasundi korral ilmuvad muutused kiiremini. Õhema turbalasundi (üldiselt alla 0,5 m) korral avaldab otsest mõju ka lasundi tüsedus ja selle mineraalse aluspõhja omadused. Metsata või puudeta (eriti suurepinnalistele) soodele metsakoosluse kujunemine kestab arusaadavalt kauem. Puissoode ja soometsadega võrreldes on nende ökoloogilised tingimused puude ja teiste metsataimede kasvuks ebasoodsamad (see ongi puude puudumise põhjuseks) ning teatud aeg kulub paratamatult puurinde kujunemiseks. Oluline on kuivendamise kestus ja intensiivsus (kraavivõrgu tihedus, kraavide sügavus ja korrasolek). E. Lõhmuse (2004) järgi eraldatakse kaks alltüüpi: 1) jänesekapsa-kõdusoo, 2) mustika- kõdusoo.
Moreen kujuneb liustikule varisenud või sellesse jääkünde tõttu sattunud kivimeist, mida jää liikudes purustab, segab ning peatudes või taandudes oma serva ette ja külgedele setitab. Mortmass taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Mulla tüseduse määrab maakoore selle kihi sügavus, kuhu ulatuvad elutegevusest ja orgaanilisest ainest johtuvad muutused
Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Puurinde tüpoloogiline informatiivsus tõuseb, kui arvestada peale koostise ka produktiivsust.
Kuivendamisest mõjutatud tüüpide nimetustele lisatakse sõna "kuivendatud" või täht "k" . Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Puurinde tüpoloogiline informatiivsus tõuseb, kui arvestada peale koostise ka produktiivsust. Metsatüüpide rühmitamine
vertikaalstruktuuris. Mikrogrupeering horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirides. Näit. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. Endla Reintam, 2008/2009 36 Mikrotsönoosid ja mikrogrupeeringud moodustavad taimkatte mosaiiksuse. Mosaiiksus taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt. moodustavad niidu-, madalsoo- ja metsakoosluse fragmendid puisniite. Viimasel ajal käsitatakse mosaiiksust ka komplekssuse tähenduses. Fragment fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e
annaabi.ee 
