Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
Eriti kvaliteetne võib olla ainult Mä,Ks kasvavad puud,mille d on suure 22cm,mis alumises 0-7 m tüve osas on riketeta,oluliste oksakohtateta jne. 29. Takseertunnuse juurdekasvu mõiste. Kasvukäik. Puistu kasvukäik sõltub seemnete päritolust, klimaatilistest tingimustest, puistu koosseisust ja seda moodustavate liikide bioloogilistest omadustest, puistu tekkeviisist, kasvukohast, puistu ja selle majandamise iseloomust, keskkonna saastatusest jne. Juurdekasv on muutuv suurus,mis sõltub paljudest faktoritest: kliimast, geneetistest omadustest,konkurentsist puistus,puu vanusest,liigist, kahjustatusest, seemne kandvusest jne. Juurdekasv võib olla + ja - . Vormiarvu juurdekasv on negatiivne. Juurdekasvu või arvutada kahte moodi: 1)jooksev juurdekasv 2) keskmine juurdekasv (mõlemad saab % väljendada). Juurdekasvu võib leida kõigi takseertunnuste kohta.Ühe puu kohta suhteliselt täpne, puistu kohta enam mitte.
1. Miks just XX sajandil toimus maailma rahvastiku järsk juurdekasv? XX sajandil toimus väga järsk rahvastiku juurdekasv, arvestades, et veel 20. sajandi alguses oli maailma rahvaarv 1,7 miljardit ja 1999. aastal ületas ÜRO Rahvastiku Fondi andmetel Maailma populatsioon 6 miljardi piiri. Kiire kasvu on võimalikuks teinud toidutoodangu kasv ning areng, mis on toimunud arstiabi ja hügieeni valdkonnas. Tänapäeva meditsiin ning kõrgema kvaliteediga ja suurema mahuga põllumajandus on pikendanud rahva eluiga, parandanud elukvaliteeti ning soodustanud laste saamist. Kõige kiiremini suurenes rahvaarv 1990
diektsioonnurgad tabelinurgad joonte kordinaat nr mõõdetud tasandatud pikkused ° ° ° r arvutatud ° ° veerand ° ° d x 99 202.78 202 47.09 III 22.78 22 47.09 271.88 -250.66 0 34 46.9 -0.17081 34 4...
põhiliselt sisserännanutest Eroopast ja Aasias ning põlisrahva osakaal on ainult 2.2%. Suuremalt jaotult toimub rahvastiku juurdekasv tänu suurele sissirändele. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1% protsendil elanikest oli vähemalt
Eestlaste sallivus on viimasel kümnendil kasvanud kiiresti. Eestlaste ja mitte-eestlaste elu- ja mõttelaad on muutunud sarnasemaks. Pooled mitte- eestlastest ja viiendik eestlastest hindavad oma elu- ja mõttelaadi vastastikku sarnasteks.Siiski oleks ennatlik väita, et muulasprobleem on Eestis edukalt lahendatud. Venemaa kodanike arv kasvab jõudsalt ja pole märke, et juurdekasv kahaneks. Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse
kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt. Karjamaa saagiarvestuseks ainevahetusliku energia kaudu on vaja: 1. - määrata loomade elatuseks, kehamassi juurdekasvuks ja toodanguks (piim, liha, vill, juurdekasv, töö) kasutatud sööda hulk megadzaulides (MJ) LKS = ET+ PT+ KMJ-norm, kus LKS loomade poolt kasutatud sööt, MJ ET elatustarbenorm, MJ PT piimatarbenorm, MJ KMJ kehamassi juurdekasv, MJ 2. arvutada karjatamisperioodil antud lisasöötade (LS) energiaväärtus MJ, arvestust tuleb pidada kõigi lisasöötade (jõusööt, haljassööt jm) kohta. 3. registreerida niiteliselt koristatud karjamaarohu saak (NK), MJ
Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi.
1Eksponentsiaalne kasv tähendab, et rakkude arv suureneb eksponentfunktsiooni järgi. Eksponentfunktsioon on selline funktsioon, mille juurdekasv on proportsionaalne funktsiooni väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t
Seletus Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro
nt USA Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha) Metsad koosnevad vähestest puuliikidest – peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna (tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks) Parasvöötme lehtmetsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Tootlikumad, aastane juurdekasv 5-10 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Parasvõõtme segametsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Aastane juurdekasv 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad nt USA
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus
juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsatööstus- metsa langetamine, puidutööstus. Ekvatoriaalne vihmamets: Brasiilias, Kongos, Indoneesias. Puidu aastane juurdekasv on 50 m³/ha. Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid, väga liigirikas. Vihmametsade pindala väheneb suure kiirusega (iga aastaga 35000 km²). Põhjused: 1) ülerahvastatus, mis sunnib põlluks tegema viletsamaid maid (alepõllundus). 2) puit kütteks. 3) väärispuude langetamine ja väljavedu- metsa võetakse suurel alal maha ning ei jälgita järelkasvu. 4) asulate, kaevanduste ja teede rajamine. Kahju: taime- ja loomaliikide vähenemine, hõimude elupaikade hävimine, kliima
Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel. 4)segametsa juurdekasv 2-3m3/ha Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood. 5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus – Tehnoloogia areng) 2)Maailmavete reostumine 3) normidest ei tarbepuit
Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets:
o o 1 59 38’2“ 26 29’19“ 6613,25 640,4 2 59o38’14“ 26o32’25“ 6613,75 643,23 3 59o36’57“ 26o30’57“ 6611,275 641,90 Kirjeldus: X koordinaadi saamiseks, tuleb kaardil leida sellele punktile lähim lõunapoolse ristkoordinaati joone väärtus ja liita sellele juurdekasv- juurdekasv näitab kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Y koordinaadi leidmiseks tuleb lähima läänepoolse ristkoordinaadi joone väärtus ja liita sellele juurdekasv. Näiteks X1: 6610+3,250=6613,25 Geodeetiliste kordinaatide leidmiseks tuleb punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laiusele ja lääne pool asuva lähima meridiaani pikkusele liidetav juurdekasv. Kaardile tuleb
Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin. Mõõdetud tulemused näitavad sarnaselt varem tehtud uuringutele, et rabamändide aastane juurdekasv on olnud oluliselt suurem perioodil 1960-1990. Sama periood iseloomustab ka põlevkivi kasutuse kõrgperiood, kus aluselise ja toitainete rikka saaste kogused olid suured. Peale 1990 aastat on puude aastane juurdekasv üldjoontes püsinud stabiilsena ja kahanevana. Tulenevalt näiteks rabade kaugusest saasteallikatest, puude vanusest, kuivendustest olid ka juurdekasvu suurenemised saasteperioodil erinevad. Otsene seos on puude vanuse ja juurdekasvu vahel, mida omakorda võimendab toitainete ja happelist rabavett neutraliseeriva aluselise saaste sisse kanne. Nooremad puud on saastele tunduvalt vastuvõtlikumad ja juurdekasv suureneb kordades rohkem kui seda vanemate puude puhul.
lastavate reoainete vähendamine. 6. Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid. Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused Näitaja Eestis hindamisviis Metsamaa pindala ha/km2 lihtne mõõta, aga ei anna infot 2.26 mln ha/km2 puude kohta Arvestuslank e. metsa m3a/ha väga täpne, aga töömahukas 5 m3a/ha keskmine juurdekasv Metsasus % lihtne mõõta, aga ei anna infot 52% puude kohta Puiduvaru tm/m3 või väga täpne, aga töömahukas 201 tm/ha tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud
iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5
aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja metsatööstusklaster. Juurdekasv ja raie tasakaalus. Puidu täielik ärakasutus.
Bilansi horisontaalanalüüs Hälve +;- % juurdekasv Bilansi kirje 31.12 2014 12/31/2015 2015/14 ..... Käibevara kokku 25156 26740 1584* 6.20% Põhivara kokku 67714 71542 3828 5.60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112%
kasutamine. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine. Maapiirkondade elanikkond tegeleb järjest rohkem mitmesuguste kõrvaltegevustega. Põllumajandus muutub vähem oluliseks. Metsatüüp: Iseloomulikud tunnused Majanduslik hinnang: Parasvöötme Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, hõredalt. Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha. Segametsad 2-3m3/ha. mööblitööstuses. Okasmetsadest mitmekesisemad. Lähistroopika Niisked: Kasutatakse kütteks.
- Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust. - Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3
· 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm) Hovard Libby. Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad · Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa · Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid Parasvöötme lehtmetsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga · 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am.(51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus
Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist
Aasias Hiina,Jaapan,Araabia,Iraan Põhja ameerikas,Kanada,Usa Lõuna-Ameerikas Brasiilia,Peruu,Colombia Aafrikas,Kongo DV,Gabon,Keenia 4.Märgi kontuurkaardile metsatüübid Heleroheline-Parasvöötme okasmets-segumets-taiga Punane(roosa,kuidas keegi näeb)-Kuiv lähistroopiline mets Tume roheline-Parasvöötme sega-ja lehtmets Kuldpruun-Niiske lähistroopiline Oranž-vihmamets Lk.61 Ekvatoriaalsed Lõuna- Väga Juurdekasv vihmametsad Ameerika,Aafrika, liigirikas,palju suur,väheväärtuslik Kagu-Aasia väheväärtuslikke ud puuliigid,üleraie. puid. Lähisekvatoriaals - Madala Pikad ed hõrendikud tootlikkusega kuivaperioodid,liigili jändrikud puud. ne koosseis ja
Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud.
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted:
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik
52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas kuiva lähistroopika metsad ja 15-20 m3/ha aastas
Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind Söödaproteiin: 688,37/0,21=144,5 Ca: 688,37/0,09=61,95
kaetud ala suurust Metsasus % % territooriumist 51% katab mets Puiduvaru M3 tihumeeter Ülevaade metsavaru 201 tm/ha suurusest Metsa keskmine M3 a ha kohta Eripuulikide 11,7 mlj tm juurdekasv aastas juurdekasv Metsa liigiline puuliik Valdavalt kasvavad Harilikku mändi koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6. Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Sega- ja Põhiliselt Lääne- Tamm, vaher, 2m3/ha
80 lageraie 3110 12434 9324 kokku IRR ülesanne 2 aasta kulud intress 6% 0 265 6 375.9075647478 20.8837535971 kogu juurdekasv 3.4806255995 juurdekasv aastas ülesanne3 traktori hind 62000 € aastane intress 5000 €/a aastane kindlustus 490 €/a intress 6% jääkväärtus (25%) 15500 € kasutusaeg 5 traktoristi palk 1.3 €/tm
Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA
· Kaitsemetsad- mulla ja vee kaitseks Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots.
metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks, Hõrendikud akaatsia, aastane juurdekasv sandlipuu väiksem Lähistroopi ka metsad Brasiilia keskosa -okas- ja -aastane juurdekasv *niisked USA, Austraalia, lehtpuud suht suur *kuivad vahemeremaad -tam, loorber, - väike küpress Parasvöötm -suurbritaania, Iirimaa, Tamm, vaher, -suur e leht- ja Pr
Rahvaarv meie maal aina kasvab ja kasvab. 31.oktoobril 2011 ületas maailma rahvaarv 7 miljardit. Meil on vedanud, sest Eesti riik kuulub ,,kuldse miljardi" alla, kuid mis saab neist, kes sinna ei kuulu? Inimesi sünnib siia maailma järjest rohkem. Sündivus levib maailmas ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas on sündivus üle igasuguse mõõdu ning teises piirkonnas jällegi ei sünni inimesi piisavalt rahvuse säilimiseks. Mõnel pool paneb rahva kiire juurdekasv, aga muretsema, sest rahvastiku tihedus kasvab. Seal kus aga rahvastiku tihedus kasvab kiiresti, aga toitlus olukord ei parane, jääb populatsioon tervikuna nõrgemaks. Paljud eestlased arvavad, et meie riik vaevleb töö puuduses, inimeste elu on kehv ja et riik ei suuda oma probleemidega toime tulla. Tegelikult kuulume me nö ,,kuldse miljardi" hulka. Need riigid, kes sinna kuuluvad on arenenud, jõukad, suurte teadmiste-ja meedia ruumiga.
· Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder Soome Nulg
) Ümarpuidutootjad usa,kanada,venemaa. Paberpuidutootjad usa,brasiilia,venemaa. Metsandus-metsamajandus : istutamine,väetamine,röövikute tõrje, kuivendamine, sanitaarraie. Metsatööstus raie, väljavedu, mehaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus. TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia
hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringiga seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntee, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2 · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 Lämmastikuringe Lämmastikuringet tagavateks protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest)
võrrandisse , arvutamaks teist muutujat ) 3,42 = 28 4x 4x = 3,42 28 x = 6,14 6. Leidke astmenäitaja 4x = 22657 ; 3x = 222 ; 14x = 3841 4x = 22657 x = log 22657 : log 4 = 7,23 3x = 222 x = log 222 : log 3 = 4,918 14x = 3841 x = log 3841 : log 14 = 3,127 7. Ettevõtte aastane toodangu maht on 1 800 000 kr , keskmine iga- aastane juurdekasv on 6%. Kui suur on ettevõtte toodangu maht 5 aasta pärast? Kasutada tuleks valemit x = a* ( 1 + p/100 )n x keskmine iga aastane juurdekasv a - algsumma p protsent n aastate arv x = 180 000* ( 1 + 6/100)5 = 180 000* 1,06 5 = 240 8806, 04 Vastus : iga aastane juurdekasv oleks 240 8806,04 kr 8. Arvutage log4 19 = log19 : log4 = 2,124 Log7 28 = log28 : log7 = 1,712 Log13 39 = log39 : log13 = 1,428 9. Arvutage 102,5 = 316,228 141,9 = 150,537
Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks.
Enamasti on määr seotud aastaga. Näiteks aastal 2004 oli Hansapanga aastase eesti krooni tähtajalise hoiuse intressimäär 2,4% aastas. Intressi arvutamisel on 2 võimalust: 1. lihtintress arvutatakse põhisummast; 2. liitintress põhisummale liidetakse eelmise perioodi intress ja sellest arvutatakse uus intress. Ülesanne Sul on 5 000 kr. Paned selle panka 3-ks aastaks. Aastane intressimäär on 5%. Kui suure summa saad Sa tagasi 3 aasta pärast, kui: 1. Juurdekasv toimub lihtintressi alusel. 2. Juurdekasv toimub liitintressi alusel. Intresse lisatakse aasta lõpus. Lihtintress Liitintress Summa Juurdekasv 5% Summa Juurdekasv 5% algsumma: 5 000 kr 5 000 kr 1. aasta: 2. aasta: 3. aasta: Kumb variant on laenuvõtja seisukohast soodsam? .........................................
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a
Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4
elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab Letaalne Letaalne miinimum Stress Optimaalne Stress maksimum Juurdekasv Niiskus Männi autökoloogiline amplituud Juurdekasv Niiskus Kuuse autökoloogiline amplituud Juurdekasv Niiskus Kuuse ja männi sünökoloogilised amplituudid Juurdekasv Niiskus Mõisted · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu,
· Juhi takistus sõltub ainest. · Takistuse sõltuvust ainest iseloomustab ERITAKISTUS. · Eritakistuse tähis ; ühik ohm*m · Takistuse arvutamise valem R=*l/S 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist (temperatuuritegur ) · - näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuritõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. · R2=R1*(1+ * ) R2- Takistus temperatuuril 2 oomides R1- Takistus temperatuuril 20 °C (1) oomides - Takistuse temperatuuritegur 1/K = 2 1 Temperatuuri juurdekasv (temperatuuride vahe) kelvinites (K) 8. Elektrimahtuvus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. (C=q/U; ühik 1F[farad]) 9
Metsad koosnevad vähestest puuliikidest,kuid peaaegu kõiki neid kasut. Tarbepuidunatselluloosi ja paberi tootmiseks,ehitusmaterjaliks jm.Parasvöötme lehtmetsad(juurdekasv aastas 510m3/ha) on tootlikumad kui segametsad.Lehtmetsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,mida kasut. eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks:niisketeks ja kuivadeks.Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud.Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur.Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi,mis kasvavad Vahemeremaades,USAs,Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
