London läbi aegade · 1.-5.sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus · Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. · Londoni suur tulekahju 1666.aastal · Tulekahju hävitas 80% linnast Londoni suur tulekahju · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Londoni linna kujunemine metropoliks · 18.sajandil kiire rekonstrueerimise vajadus · Linna pikkus mööda Thamesi 15 km · Thames oli tähtis liiklustee · Probleemid: 1. Jõeni läbimurdmine tundus võimatuna. 2. Kolm silda ei kindlustanud põhjasuunalist transiiti 3. Kitsad tänavad 4. Algeline veevärk ja kanalisatsioon London 18.sajandil · Londoni rekonstrueerimine 19.sajandil · Peatähelepanu pöörati West Endile ja Cityle.
Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)? Kunsti keskuseks saab New York. 3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek. Mis see on ja kes seda eestlastest viljelevad? Hüperrealism on maalimise stiil, mis sarnaneb kõrge resolutsiooniga pildile.Kõik kontuurid on ääretult täpselt välja joonistatud. Eestlastest viljeleb seda näiteks Ilmar Kruusamäe. 4. 80-ndatel tuleb eesti kunsti ekspressiivset elementi sisse. Autorid? 1980ndate aastate kunst oli teatud mõttes ettevalmistus kümnendi lõpuks
orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks. Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami,
Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast hakkasid tänavavõrgud muutuma süsteemsemaks ja rangemaks. Kuna klassitsismi ajastul Londonisse ehitati palju esinduslikke hooneid, siis seda ka ümberehitamise ajal säilitati ja rõhutati “uue” arhitektuuriga. Järjest hakati muutma linnastruktuuri ja juurde ehitama spordihooneid. 19.sajandil kujunes tendents eeslinnade ja pargikultuuri vastu. 3. Linnade kiire arengu ja ülerahvastumisega seotud
Admiraliteet ning sellest lähtuv u. 5 km pikkune Admiraliteedi abiettevõteteni viiv maantee. Viimasest sai uue pealinne tähtsaim tuiksoon Nevski prospekt ning kuna venelastest linnaehitajatel selgelt silme ees seisis Rooma kolm kiirt, siis said Admiraliteedihoonest alguse veel kaks kiirt Gorohhovaja tänav ja Voznessenski prospekt. Sellele kolmele kiirele lisandusid vahekaared, mille kavandamisel olid orientiirideks Neeva harujõed Moika ja Fontanka. Londoni ümberkujunemine metropoliks sai alguse samuti 17.sajandil, ületas ju just see linn esimesena maailmas poole miljoni elaniku piiri. Järjest kasvav linn vajas aga ka uusi linnaehituslikke ümberkorraldusi. Eelmisel, 16.sajandil olid ka Inglismaad raputanud ideaallinna ideed, neid jätkus 17.sajandissegi, ent nagu mujalgi, ei jõutud ka siin ideedest kaugemale. Linn aga oli ahtaks jäänud juba ammu. 17.sajandil hakatigi tegelema pealtnäha lahendamatu ülesandega muuta keskaegne linn kaasaegseks. Sel alal sai
· Vaatamata suuretele ootusele olid reolutsiooni tulemused positiivsed: a) loodi emakeelsed erakoolid b) keskoolide loomine lihtsustus c) lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus. d) ajakirjandus leevenes. Balti kubermangud · Baltimaade aren oli kiire: a) rahvaarv kasvas b) tööstustoodand kasvas c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia. · Tallinn arenes jõudsalt ( vene tsaar lootis teha viimast sõjalaevastiku tugipunkti Läänemerele. · Leedus oli aren aeglane. · Rahvuslikud ideed levisid kiiresti uute põlvkondade hulgas. · Eestis olid sajandi alguseks mõjukaks rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson · Tallinnas seisis eestalse eest Konstantin Päts. · Eesti-Liivi Kuramaa Kubermangus domineeris balti saksa ülemkiht. Kultuur ja eluolu · 20
mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimispoliitikat st kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist. 3) Iseloomustage lühidalt (iseloomulikud jooned, tähtsamad sündmused ja isikud) Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse
Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimispoliitikat st kogu impeeriumis kreeka keele, kultuuri ja filosoofia levitamist. 3) Iseloomustage lühidalt (iseloomulikud jooned, tähtsamad sündmused ja isikud) Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste
Caesar alustas kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Ta uuendas kalendrit,võttes kasutusele Juliuse kalendri. Ta lõi „Kolme mehe liidu“ Aleksander Suur Makedoonia valitseja 4.saj eKr. Oli filippos II poeg ja nad käisid koos vallutusretkedel. Nad vallutasid alasid Kreekast ja Makedooniast kuni Indiani. Algas peale hellenismi periood. Ta rajas Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Sokrates Kreeka filosoof ja sofist. Ta ei kirjutanud oma mõtteid ülesse vaid avaldas neid suuliselt. Põhiliseks teemaks oli voorus. Ta elas ja õpetas Ateenas. Samuti näitas ta end ülesse vapra sõjamehena. Platon Vana-Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Tema pani Sokratese mõtted kirja. Ta on filosoofilse idealismi rajaja. Rajas esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia. Platoni tekstid olid dramaatilised. Ta mõtles ideedest. Hannibal Kartaago väejuht
Väravatest sisse tulles tee suundus kuninga talveresidentsi juurest linna tähtsamasse pühapaika Esagilasse, mille keskel oli 90m kõrgune Paabeli torn. Linnas oli veel palju teisigi templeid. Kõige enam oli Babülon tuntud oma rippuvate aedade poolest, mida loeti üheks vanaaja 7st maailmaimest, mis olid rajatud Nebukadnetsar teise poolt oma armastatud naisele. Babüloni linn suutis üsna lühikese aja jooksul kasvada tõeliseks metropoliks, mis tõi endaga kaasa ka vaimulikkonna pideva kasvu. Lõppkokkuvõttes kujutas Babülon endast juba üsna suurt ja komplitseeritud struktuuri, mida päriselt keegi ohjes hoida ei suutnud ning see tõi kaasa ka vältimatud tagasilöögid, mis linna nõrgestasid. Linn alistus 539. a eKr võitluseta Pärsia kuningas Kyros teise vägedele, kus Nebukadnetsar teise püstitatud vägevad kaitseehitised jäid esialgu puutumata. Kuid tema järglane Dareios laskis linnakindlustused
Legendi kohaselt purunes 1588. a vastu Normandia rannakaljusid Hispaania kuninga Philip II võitmatusse armaadasse kuulunud sõjalaev El Calvador, mille järgi kohalikud paika Calvador'iks kutsuma hakkasid. Aja jooksul muganes nimi prantsusepäraseks Le Calvados'iks, laienes kogu piirkonnale ja seal valmivale siidribrändile ning 1790. a kanti samanimeline departemang lõpuks ka ametlikult Prantsusmaa kaardile. Tänapäeval on halduspiirkonna keskuseks Caen, selle tõeliseks kalvadose-metropoliks peetakse aga 50 km võrra kirde pool asuvat väikelinna Pont l'Évêque'i, mille lähiümbruses paiknevad ka kõik parimad cidreried ehk tootmiskojad. Siin leidub nii hiiglaslikke tööstuskomplekse, mis meenutavad postmodernistlikke katedraale kui väiketootjaid, kellest igal oma ,,vaskpiipude kollektsioon" nagu Moskva Kremli sibulakobar õue peal säramas. 3 Veel saja aasta eest valmis 90% toodangust kodusel teel ümbruskonna loendamatutes
tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks. Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 70), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt
Legendi kohaselt purunes 1588. a vastu Normandia rannakaljusid Hispaania kuninga Philip II võitmatusse armaadasse kuulunud sõjalaev El Calvador, mille järgi kohalikud paika Calvador'iks kutsuma hakkasid. Aja jooksul muganes nimi prantsusepäraseks Le Calvados'iks, laienes kogu piirkonnale ja seal valmivale siidribrändile ning 1790. a kanti samanimeline departemang lõpuks ka ametlikult Prantsusmaa kaardile. Tänapäeval on halduspiirkonna keskuseks Caen, selle tõeliseks kalvadose-metropoliks peetakse aga 50 km võrra kirde pool asuvat väikelinna Pont l'Évêque'i, mille lähiümbruses paiknevad ka kõik parimad cidreried ehk tootmiskojad. Siin leidub nii hiiglaslikke tööstuskomplekse, mis meenutavad postmodernistlikke katedraale kui väiketootjaid, kellest igal oma ,,vaskpiipude kollektsioon" nagu Moskva Kremli sibulakobar õue peal säramas. Veel saja aasta eest valmis 90% toodangust kodusel teel ümbruskonna loendamatutes karjataludes
klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst. Modernistid võtsid üle mässamise ja revolutsiooni väärtustamise.
annaabi.ee 
