Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba.
Juhtimise Projekti Definitsio Projektiju metoodik Projekt liigitamine onid htimine ad 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Infosüsteemi loomine on just seda liiki projekt IT projekt TAGASI Projekti faasid on : algatamine (initiating)
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Liis Morov Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt Referaat Juhendaja: õpetaja- metoodik Ruth Muru Särevere 2010 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Klienditeeninduse uurimustöö Juhendaja: Õpetaja- metoodik Ruth Muru Paide 2014 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kümme Situatsiooni koos lühihinnanguga..............................................................4 Paide Kaubamaja...................................................................................
Koolisotsiaaltöötaja Eestis Koolisotsiaaltööd tehakse 1994.a alates Tartus ja 1999.aastast Pärnus.Koolisotsiaaltöötaja ametisse nimetab haridusosakonna juhataja ning koolisotsiaaltöötaja peab alluma vahetult haridusosakonna juhataja asetäitjale- kooliteenistuse juhatajale.Enne tööle asumist peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus ja eelnev pedagoogiline töö kogemus.Kui koolisotsiaaltöötaja haigestub või puudub muudel põhjustel koolist ,asedab teda vajadusel sotsiaaltöö metoodik ja vastupidi,samuti kollisotsiaaltöötaja juhendab omatöös kehtivatest õigusaktidest.Põhiülessanneteks on : 1)Koolikohustust eiravate õpilaste rehabiliteerimine 2)Ennetav töö koolikohustuste eiramise probleemidega 3)Koostöö tegemine koolide,lapsevanemate ja haridusosakonnaga õpilasele soosda sotsiaalse lähikeskkonna kujundamiseks 4)Lapse lähikeskkonna uurimine olemasolevate ressursside ja riskide leidmiseks 5)Töö õpilasega juhtumitöö meetodil
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat KÜPROSE VEINID Referaat Juhendaja: Ruth Muru, Õpetaja-metoodik Särevere 2011 SISSEJUHATUS........................................................................................2 AJALUGU...............................................................................................3 KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA.......................................................4 KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD............................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat PIDULIK LÕUNASÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Ruth Muru, õpetaja-metoodik Särevere 2012 2 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................4 MENÜÜ.............................................................................................. 5 1.KALKULATSIOONIKAART
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Kristhi Sassiad Saksamaa veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...................................................... 5 Viinamarjasordid.......................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Särevere õppekoht Reelika Vinter KM2 Klienditeeninduse uurimustöö Juhendaja: õpetaja-metoodik Ruth Muru Paide Särevere 2010 SISUKORD Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Kümme situatsiooni koos lühihinnanguga........................................................................ 4
Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Eestis peetakse loomulikuks seda, et lapsed loevad maailma- ja eesti kirjanduse tähtsamaid teoseid ning klassika juurde viivaks teeks on koolikirjandus. Kohustusliku kirjanduse vastu räägib aga see, et kui kodudes isegi on olemas väärtteoseid, siis need ei kõneta enam tänapäeva noort (Puksand, 2012). Astrid Aus (2006), kes on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja-metoodik, on oma artiklis öelnud, et klassikute lugemine on küll vajalik, kuid ta leiab, et alati ei ole vaja tervet teost läbi lugeda ning kohustuslikule kirjandusele lisaks peaks olema ka nn vaba lugemine, mille hulka võiksid kuuluda teosed, mida loetakse vastavalt huvidele, arengutasemele või soole. Samas artiklis on Aus rääkinud ka tehtud küsitlusest ning selle tulemustest, mille ta 2006. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumis läbi viis ning milles oli küsimusi ka kohustusliku kirjanduse kohta
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks
intersubjektiivse kaalutlemise esemed, temaga ei saa siduda kontseptuaalsust ja loogikat, on puhtformaalne Kantil: otsustav lahkuminek varasemast, mis seob kunsti mimesise jäljendusega. Kantil keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane, originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endaleise.KANTI SUBLIIMNE e. ÜLEV Subliimse mõiste võttis 2. saj. kasutusele Kreeka metoodik Longinos. Seostas seda imestusväärsete loodusjõududega.17. saj. kasutab kriitika seda klassikalistes draamades (Shakespeare, Milton, Corneille) nähtava madala ja defektse tähistamiseks.18. saj. see mõiste keskne Edmund Burke´l ja Kantil. Burkel subliimne seotud surnuaiaromantika, kaarnate jms. ka negatiivne omab väärtust ja tähendust me naudime midagi, mis õudne ja piinav. Kantil tähistab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. On nähtud, et subliimse
annaabi.ee 
