Alu Keevitus . Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. [muuda]Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata
Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme, mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. · alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 7 Vase keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel.
). Kahetaktilistele mootoritele toodetakse ka eriomadustega õlisid (õlid võidusõidumootoritele, biolagunevad õlid jne.) Õli omaduste muutumine kasutamisel Mootoriõli omadused mootori töötamisel halvenevad (õli ,, vananeb"). Samuti väheneb õli kogus. Peamine muutus mootoriõlis on tema oksüdeerumine. Seda tingib õli kõrge temperatuur, kokkupuude kuumade detailidega ja gaasidega. Oksüdeerumine sõltub õli kvaliteedist. Lisaks sellele toimub õli mustumine mida põhjustab metalliosakeste, tolmu,nõe, vee või kütuse sattumine õlisse (ei sõltu õli kvaliteedist). Õli hulk väheneb aurumise-, lekete- aga eeskätt õli põlemise tõttu põlemiskambris. Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda. Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. Seda tehakse: 1. Kindla läbisõidu järel - sõiduautodel tavaliselt 15000 km või 1x aastas 2
keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski (joon. 1). Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine kriimustab klaasi. Joon. 1 Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra-violettkiirguse eest. Joon. 2
keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski (joon. 1). Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine 20 kriimustab klaasi. Joon. 1 Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra-violettkiirguse eest. Joon. 2 Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon
keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski (joon. 1). Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine kriimustab klaasi. 20 Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra-violettkiirguse eest. Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon
hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevituse elektrilisest kaarleegist eraldub soojust ja ultra-violettkiirgust. Seetõttu tuleb keevitamise ajal keevitusaparaadi kasutajal ja läheduses viibivatel isikutel kaitsta oma silmi kiirguse eest. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Maski klaasipuhastamiseks võib kasutada seebivees niisutatud lappi. Kindaga klaasi puhastamine kriimustab klaasi. Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad (joon. 2). Kindad kaitsevad käsi ka lendavate metallosakeste ja kaarleegi ultra- violettkiirguse eest. Joon. 2 Keevitaja peab kasutama tööriideid (joon. 3), mille kaeluse ja käised on
. .0,5 m ning ta vähendab järsult adhesioonjõude ja molekulaarset hõõrdumist. Samal ajal mõned õlis leiduvad keemilised elemendid (S, C l , P) ja ühendid (orgaanilised happed) reageerivad hõõrdepindadel metalliga. Tekkivad ühendid (sulfiidid, kloriidid, fostiidid jm.) on plastsed, väikese hõõrdeteguriga ning soodustavad detailide libisemist. Tekkinud ühendite kiht, samuti väga õhuke, takistab hapniku tungimist metallisse, metallide kokkupuudet ja hoiab ära metalliosakeste kaasahaaramise libisemisel. Hõõrdepindade temperatuuri tõus üle teatud piiri, mille võib esile kutsuda kas libisemiskiiruse või survejõudude kasv, purustab õlikelme ning hõõrdumine ja kulumine suurenevad järsult. Igal õliliigil on oma kriitiline temperatuur, mille juures määrimisvõime kaob. Õlide koostis ja liigitus Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, millede molekulmassid on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassidest märksa suuremad.
karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist
karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist
Keevitustöödel tuleb kanda vastavaid tööriideid, kindaid ja spetsiaalset kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Töötsoonis tuleb kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevitamisel tuleb alati kasutada spetsiaalse kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Keevitusmask kaitseb ka lendavate metalliosakeste silma sattumise eest. Keevitusmaskidest on soovitav kasutada ise tumeneva klaasiga maski. Kuumuse kaitseks tuleb keevitamise ajal panna kätte keevituskindad. Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille kaeluse ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll. Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud.
Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks
Joon. Tera kulumine a esipinnalt, b tagapinnalt Treitera kulumise põhjused on järgmised. 1. Töödeldava metalli kõvad osakesed kriimustavad lõikeriista pinda vahetult. Seda nimetatakse abrasiivkulumiseks, mida tuleb ette malmi töötlemisel, sest malmi kristallidel on abrasiivsed omadused. 2. Tera kuumenemisel tema pehmenenud osad kleepuvad eemalduva laastu ja lõikepinna külge (adhesioon). Mida enam tera kuumeneb, seda intensiivsem on kleepumine ja riista kulu- mine tema metalliosakeste väljarebimise tõttu. Selline kulumine on soo- juslik e. adhesioonne ning on iseloomulik terase ja teiste sitkete metallide töötlemisele. Treitera ei kulu ühtlaselt. Töötamise esimestel minutitel hõõrutakse kiiresti maha lõikeserva konarused ja karastamisel süsinikuvaeseks jää nud õhuke pinnakiht. Seda nimetatakse sobituskulumiseks. Kui kulumist kujutada graafiliselt (vt.joon.), s. t. horisontaalteljele kanda
võidusõidumootoritele, biolagunevad õlid jne.) Mootoriõlide omaduste muutumine ekspluatatsioonis. Mootoriõli omadused mootori töötamisel halvenevad (õli ,, vananeb"). Samuti väheneb õli kogus. Peamine muutus mootoriõlis on tema oksüdeerumine. Seda tingib õli kõrge temperatuur, kokkupuude kuumade detailidega ja gaasidega. Oksüdeerumine sõltub õli kvaliteedist. Lisaks sellele toimub õli mustumine mida põhjustab metalliosakeste, tolmu, nõe, vee või kütuse sattumine õlisse (ei sõltu õli kvaliteedist). Õli hulk väheneb aurumise-, lekete- aga eeskätt õli põlemise tõttu põlemiskambris. Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda. Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. Seda tehakse: 1
tippusid. Niipea kui hammasrattad ja pide kuluvad, nihkub pide rõhu toimel hammasrataste poole, mis tagab normaalse lõtku. Hüdropaak. Hüdrosüsteemi paak on imitoru kaudu ühenduses pumbaga ja äravoolutoru kaudu jaoturiga. Paagi maht võetakse vähemalt ½ pumba minutitoodanguga. Paagid on stantsitud või valatud. Paaki on paigutatud filter. Filtri filtreeriv element koosneb üksikutest võrksektsioonist. Filtris asub ka kuul-kaitseklapp ja püsimagnet väikeste metalliosakeste püüdmiseks. Kaitseklapp rakendub siis, kui filter ummistub. Õlipaak on varustatud mõõteseadmega. Paagi põhjas on magnetkorgiga väljalaskeava. Täiteava varustatud rõhutasandiga. 1 paak 2 rõhutasandi 3 filter 4, 8 äravoolutoru 5 täiteava 6 sõelfilter 7 mõõtevarras 9 filtri õlitoru 10 magnetkork Filter. 1 -filtri kaas 2 - filtri kest 3 - kesktoru 4 - filtreeriv element 5 - klapi kere 6 kaitseklapp Hüdrojaoturi ehitus
Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise. Abrasiivkulumine võib kaasneda kulumisele pindrebenemise teel. Väsimuskulumine tekib peamiselt veerehõõrdumisel ja selle põhjuseks on kontaktpindades materjali pinnakihi väsimine ja murenemine. Kulumise vähendamine Kulumine lühendab masina iga ning suurendab kulutusi tehnika soetamiseks ja korrashoiuks. Kulumise vähendamine on tähtis ülesanne. Seda on võimalik saavutada mitmel viisil: · kulumiskindlate materjalide kasutamisega;
Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise. Abrasiivkulumine võib kaasneda kulumisele pindrebenemise teel. Väsimuskulumine tekib peamiselt veerehõõrdumisel ja selle põhjuseks on kontaktpindades materjali pinnakihi väsimine ja murenemine. Kulumise vähendamine Kulumine lühendab masina iga ning suurendab kulutusi tehnika soetamiseks ja korrashoiuks. Kulumise vähendamine on tähtis ülesanne. Seda on võimalik saavutada mitmel viisil: · kulumiskindlate materjalide kasutamisega;
2-3 mm. Üle 3mm paksuste materjalide keevitamisel kasutatakse V -pilu, mille faasid moodustavad 60°-se nurga ning pilu on 2-4mm. Alumiinium Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: Sulametalli pinnal moodustub rasksulav (Al2O3) kiht, mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et aloksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemp. Suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb massiivseid detaile eelkuumutada Kuni 5 mm paksust lehtal faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm detaile võib eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi soovitatav eelkuumutada temp 300...400 C° Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam
Pulbrisegu homogeensusest sltuvalt oluliselt PFM struktuuri ühtlus, tribotehnilised omadused ja kulumiskindlus. Väga erinevate tihedustega pulbrite kokkusegamisel kasutatakse rida meetmeid: 1. Pulbrite segamisel jälgitakse rangelt komponentide sisseviimise järjekorda, et vältida separeerumist, mis vib tekkida komponentide erinevatest tihedusest. 2. Grafiidi vi teiste tahkete määrete sisseviimine teostatakse 5 min. enne segamise lpetamist. Sel juhul ei teki metalliosakeste pinnal neid eraldavat kilet, mis takistab kokkupaakumist. 3. Pulbrisegusse viiakse koos alusmetalli pulbriga kuni 0,25% li. See takistab segu segregeerumist transportimisel ja pressautomaadi punkris. Pressimine toimub külmalt teraspressvormides survedel 300-500 MPa. Pressimise ja paagutamise parandamiseks soovitatakse katta mittemetalsed lähtepulbrid keemilisel vi galvaanilisel teel plastilise metalli kihiga. Näiteks, SiO2 ja grafiidi katmine nikliga vimaldab vähendada pressimissurvet
annaabi.ee 
