GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus 0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid S – ehitusteras (EN), seejärel voolavuspiir J – löökpainde teimi purustustöö (27J) K –löökpainde teimi purustustöö (40J) L – löökpainde teimi purustustöö (60J) R – temperatuur, mil purustustöö kehtib - arv*(-10) C – Süsinikkvaliteetteras, sajandikprotsentides DIN 1651 – Saksa automaaditeras, selle järel süsiniku sisaldus (ilma C-ta!) ja S – väävli sisaldus sajandikprotsentides. Automaaditeras ehk masinaehitusteras, kõik sajandikprotsentides nt. DIN 1651 10 S Pb 20 –
1) Tugevuspiir Rm Maksimaaljõule Fm vastav pinge Rm=Fm/So Fm- maksimaaljõud So- teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp Rp=Fp/So 3) Katkevenivus A% (suhteline pikenemine purunemiseni protsentides) Lu - Lo A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna (soonik) iseloom Kokkuvõte Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Kui terasel saavutas tugevuspiiri, tekkis kael. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus näitas
Üllatav oli see, et tõmbetulemused olid võrdluses terasega üsna lähedased või isegi suuremad (komposiit X). Suure üllatuse valmistasid plastid (ABS ja PMMA), mis meie katse käigus saavutasid palju suurema tõmbetugevuse kui teoorias peaks saavutama. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus tehti surveteimi katset, ning tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Löökpainde tulemused olid samuti üllatavad, sest teras C20 peaks külmema temperatuuri (katse 65C) puhul muutuma hapramaks ning peaks materjali purustamiseks kulutama väiksemat jõudu. Meie poolt tehtud katses aga tulemused suuresti ei erinenud, olgugi et temperatuurid olid vastavalt 24C ja 65C. Mõlemad materjalid purunesid sitkelt. Arvatavasti ei olnud temperatuuril 65C testitud materjal teras C20, vaid mingi muu teras, mis peabki
ABS 10,0 3,0 30,0 50,0 2669 89 (+/- 2247 75 78,5 57 0,5...3,5 0,9...2,2 85 LEGO-d 5) (1,05) PMMA 10,0 4,0 40,0 50,0 3064 77 (+/- 2818 70 56 12 2,24 – 1,17-1,20 64 Ehitusmaterjal, mööbli 5) 3,24 osad. Löökpainde teim: Haamri andmed: pikkus – 784 mm; mass – 21,96 kg; algne nurk - 150°. Materjal Lõppnurk Purustustöö Temperatuur Purunemispinna KU iseloom Teras C60 143° 10 J -66 °C Purunemispind sirge Kokkuvõte/järeldused:
Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13
1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. T...
Vaata tulemusi Laboritöö nr 4 Kasutaja Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 18 min. 17 19:12 19:30 sek. Küsimus 1 (7 points) Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele?
Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuju ja mõõtmeid säilitades kujumuutuse ka peale väliskoormuse lõppemist. On määratletud standardsed grupid vastavuses purustustööle ja katsetemperatuurile. Purustustöö norm on nt 27J, temperatuuril +20..+60 kraadi (JR..J6)
konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda b. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu. c. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks: a. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust taluda staatilist koormust d. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sitkus? Vali üks või enam: a. Materjali võime vastu panna prao arengule b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile c
Score: 3/3 20. Mis on külmhapruslävi ? Student Response A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjal B. Temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril materjali C. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -50C juure D. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juure Score: 3/3 21. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 3/3 22. Mis on sitkus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B
purustamiseks on vaja suuremat jõudu. 2. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 3. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks või enam: 1. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 2. Materjali omadust taluda staatilist koormust 3. Materjali omadust vastu pidada kulumisele 4. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sitkus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile 2
A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. Temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb C. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -50C juures D. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juures Score: 3/3 21. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Student Response B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 3/3 22. Mis on sitkus? Student Response A. Materjali võime purunemata taluda koormust B
Score: 3/3 20 . Mis on külmhapruslävi ? Student Response A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. Temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb C. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -50C juures D. Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juures Score: 3/3 21 . Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 3/3 22 . Mis on sitkus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju
koostis. Neid markeeritakse mehaaniliste omaduste järgi. Tavaterasest toodetakse ka ehitusel kasutatavat valtsmetalli. DIN EN 10025/91 Fe430B – Saksa Eurostandardile vastav tavateras, Rm=430 MPa, kvaliteedigrupiga B (S<0,055%, P<0,055%) Ehitusterased (S) – ehituses kasutatav valtsme, mida toodetakse tavaterasest. Materjale markeeritakse voolavuspiiri järgija seetõttu kas.eritähiseid, mis näitavad, et tegemist pole terase R m-ga. J– löökpainde teimi purustustöö 27 J, K – 40 J, L – 60 J. R – sitkuse määramine temperatuurile: R= +20˚C, 0 - 0˚, 2 - 20˚, 3 - 30˚, 6 - 60˚. SFS EN 10025/93 S 235 JR – Soome Eurost.vastav ehitusteras, voolavuspiir 235 MPa, J – löökpainde teimi purustustöö 27 J, R - ruumitemp Süsinikkvaliteetterasest (C) valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult. Õige termotöötluse temp
Puidu tehnoloogilised omadused. Puidu tehnoloogiliste omaduste all vaadeldakse omadusi mis on seotud töötlemisega nendeks on: löögisitkus, kõvadus, kulumiskindlus, metallkinnituste kinnihoidmise võime, lõikeinstrumentidega töödeldavus, puidu paindumisvõime. Puidu löögisitkus. Puidu hapruseks nimetatakse materjali omadust ootamatult puruneda löögikoormuste mõjul. Löögisitkus on haprusele vastupidine omadus. Materjali löögisitkuseks nimetatakse löökpainde minimaalset tööd, mis on vajalik proovikeha üheainsa löögiga purustamiseks. Eritöö tangensiaalsuunas on 20...50 % väiksem kui radiaalsuunas. Kõvadel lehtpuudel on see 2,5 × pehmetel 1,5 × suurem kui okaspuudel Eritöö erinevate puuliikide kohta on 20 - 50 kJ/m2. Lehtpuud on oma ehituse tõttu 1,5 - 2 korda sitkemad okaspuudest. Sitke puidu murdepind on pikakiuline, hapra puidu murdepind nö põiki "raiutud" või trapetsikujuline ja ilma kildudeta.
annaabi.ee 
