Kärbeste Jumal 1. Milleks kasutati merekarpi? Mis tähendus sellel oli? Mis sellest lõpuks sai? Merekarpi kasutati selleks, et kõik poisid kokku kutsuda (puhuti merekarpi ja sellest tuli välja vali hääl, mis kõigi tähelepanu püüdis). See, kelle käes oli merekarp, võis rääkida. Merekarp sümboliseeris distsipliini, reegleid, korda. 2. Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? Ta ütles Ralphile, et teda koolis kutsuti Põssaks ja et see talle ei meeldinud. Ralph aga ütles teistele edasi. 3. Millist inimtüüpi esindab Põssa? Kas Põssa sobiks juhiks? Kirjelda teda.
KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda.
olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid,
Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed: 1) bergere - polsterdatud seljatugi kasvab üle polsterdatud külgedeks; 2) duchesse; 3) markiis. · Kasutusel olid väikesed, hõlpsasti ümberpaigutatavad lauakesed ja erineva kujuga sohvad; · värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat ja helesinist; · mööblit iseloomustas kergus ja elegantsus; · mööblikunstis kasutusel merekarpi meenutavad nikerdused. Milline oli rokokoo aegne mood? · Mehed muutusid naiselikeks, naised sarnanesid meigitud nukkudega; · moes olid laiad rehvseelikud (naised laiuselt nõnda suured, et olid sunnitud ustest läbi minema külg ees); · materjalidest oli eelistatuim siid; · mustritest kasutatusel triibud ja lillemustreid; · pärlite ja kalliskivide kasutamine; · soengute kaunistamisel kasutati linte, sulgi;
pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat. Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. Pargikujundus. Varem valitses sümmeetriline range jooneline barokk pargistiil, mida nimetati prantsuse pargistiiliks
Jack tahtis kik khku ilma lbimtlematta ra teha, teda vajatakse siis, kui on vaja loomi kttida, et kht thi ei oleks. Pssa oli vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei sobiks juhiks, sest ta ei oska ega suuda inimesi juhtida. Pssa oli paks ja tal olid prillid, millega tehti lket. Tema saatuseks sai see et ta sai surma ja vesi viis tema keha minema. Simon oli vaikne ja ta hoidis omaette, ta ei olnud teistega niivga koos. Ta saab samuti surma. Merekarbi abil kutsutakse kik rahvas kokku, niteks koosolekule. Merekarpi puhuti sisse ja vlja tuli kva hl mida kuulsid kik. Poisid kasutasid maske siis, kui nad lhevad loomi kttima, et toitu saada. Tuli oli neile thtis, sest nad tegid tule knka otsa ja lootsid et keegi neks suitsu ja tuleks pstaks neid. Tuld tehti Pssa prillidega. See smboliseerib kurjust. Tegelikult oli krbeste jumal surnud seapea. Arvati et krbeste jumal tahab neid kiki ra tappa. Siis oli raamatus kurjust, kui Jack tahtis Ralphi ra tappa ja liidriks hakata.
33) Lossiehitus. uus lahendus eenduvad hoonetiivad. Iseloomulik pikalt väljavenitatud fassaad. Eksterj. säilis teatud rangus. Interj. Rikkaliku dekooriga. 34) Lossi juurde kuulus prantsuse park- range geomeetrilisus. 35)Linnaehituses oluliseks sai võimalus tabada palju ühe pilguga 36) Eriti iseloomulik on kiirtena kokkujooksvte tänavate süsteem 37) Prantsuse õukonnas sündis 18 saj 20datel rokokoo kergem ja mänglevam, väljendus enamasti interjööris. Orvand merekarpi meenutav ornament. 38) Rokokoo- välditi raskeid sambaid, paraadtreppe. Ruumid olid suht madalad. Pastelsed toonid. Hiinapärased motiivid.
) Hispaania Diego Velazguez 1599-1660. Kuninglik õukonna kunstnik. Paavst Innocentius X. Flandria maalikunst Peter Paul Rubens 1577-1640 ,,Lukippose tütarde röövimine". Hakati tegema paraadportreed(täispikkuses inimese portree) Hollandi maalikunst. Maalis lõbusa olekus inimesi. Frans Hals von. Jan Vermeer von Delft. Majandusliku rikkust hakkasid näitama ka maalitavad natüürmordid e Vaikelu. Rembrandt(naine suri ära ). Rokokoo 1710-1760 Sünnib Prantsusmaal, rähendab merekarpi. Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti rõivastust. Kunist pidi olema rõõmus, meelelahutuslik. Sisearhitektuur. Heledad toonid, palju peegleid, kristalllühtrid. Ebasümmeetriline õhuline väänlev taimeornament koos merekarbi motiividega. Maalikunst. Väikesed maalid ning kujutati armastust või meelelahutusliku teemasid. Thomas Gainborough ,,Poiss sinises". Canaletto. Veduutide- ülitäpsete linnavaadete maalija.
asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga kohustuseks antud hoida märgutuld. Kuid kuna Jack, kes oli enda arust tähtis ja soovis väga ise pealikuks saada, ei pidanud oluliseks märgutule hoidmist,
aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati
Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel.
Kuid ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Räägitakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe. Need haarmed on nagu valvurid: nad peavad õigel ajal oma magavat peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama. Muide, kaheksajalg valib endale harilikult "magamistoaks" varjatud koha, peidiku. Pisike kaheksajalg poeb just nagu hälli mõnesse tühjaks jäänud suurde merekarpi. Poeb sisse ja tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale, tõmbab enda järel "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes.
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid,
· Mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest vm materjalist kokkusobitatud pilt või ornament · Munk erkuna või kloostris elav usule pühendunud mees · Müüt mustend jumalatest või kangelastest · Müstiline salapärane · Natüürmort elutute esemete kujutis kunstis(vaasid, muusikariistad,jahisaak) · Niss süvend seinas · Nümf noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides · Ornament ilustus, kaunistus · Orvand voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament rokokookunstis · Ovaal munakujuline kõverjoon · Palazzo suur ülikute ja jõukama kihi linnaelamu renessansi ja barokiaegses Itaalias · Panoraam ülevaatlikult nähtav maastik , avar vaateväli · Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest · Petik akent, ust, kaart vms jäljendav lame niss, mis on mõeldud müüripinna mitmekesistamiseks, keskaegne arhitektuur · Piibel ristiusuliste pühakiri
See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümplasest, Hades. Tartaos ja Erebos on mõnede müütide järgi allilma osad. Tartaos on sügavam osa, Maa poegade vangla. Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.
Louis XIV palkas Bernini Louvre'I ehitusele, ent pidi ta peagi väljavahetama oma kaasmaalase Claude Perrault'i vastu, kuna Bernini tekitas pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. Näiteks oli ta öelnud, et üks Guido Reno Maal on rohkem väärt, kui kogu Pariis. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel.
Kuid tema halb külg oli see, et ta rääkis tihti oma tädist, kes keelas tal erinevaid asju teha ning seda kasutas Põssa ka töö juurest eemale hiilimiseks. Hinnang teosele: Arvan, et raamat väärib lugemist. Kuid seda tuleb lugeda mõttega, mitte ainult silmadega üle paberi vaadates. Nii mõnedki asjad on sügavamal ära peidetud. Raamat paneb inimeste käitumise ja mõtlemise üle rohkem mõtlema. 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda.
Kaheksajala pikkus, arvestades mantlit, on 25 cm ja koos kombitsatega on see kuni 1 m. Tema kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol. Ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Arvatakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe. Kaheksajalg valib endale harilikult magamisasemeks varjatud koha. Väike kaheksajalg poeb näiteks mõnda tühjaks jäänud suurde merekarpi, tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale ning "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes.
1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest...
Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute, lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses ebasümmeetriline,
Titaan Okeanos oli Okeanose jõe isand.Tema naine Tethys oli ka titaan.Okeaniidid, suure jõe nümfid olid tema tütred. Kõigi maapealsete jõgede jumalad olid tema pojad. Pontos(täh. Ulgumerd) oli emakese maa poeg ja Nereuse isa. Nereust hüüti meretaadiks.Neruse naine oli Doris, Okeanose tütar.Neil oli viiskümmend nägusat tütart, merenümfi, keda kutsuti nereiidideks.Poseidoni naine Amphitrite kuulus ka nereiidide hulka. Triton oli Mere pasunapuhuja.Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Triton oli Poseidoni ja Amphitrite poeg. Proteus oli mõnede allikate järgi Poseidoni poeg, teiste järgi Poseidoni kaaslane. Proteus oli võimeline oma välimust muutma ja tulevikku ette kuulutama. Najaadid olid samuti veenümfid.Nad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Leukothea ja tema poeg Palaimon olid kunagi surelikud, neist said aga merejumalad. Allmaailm Surnute riiki valitses Hades oma kuninganna Persephonega.
eeskujul ehitati Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehitada oma naisele Kadrioru lossi. Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid,
prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid. Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks. Lukuslikud ja eksootilised materjalid(Hiina siid, portselan). Rokokoo ei olnud kõikehõlmav stiil. Levis 1710-1760. Pisikesed portselanskulptuurid,
Klassitsistlik suunitlus on omane ka Prantsuse 17. ja 18. sajandi arhitektuurile., kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus eeskätt sisekujunduses. Rokokoo põhitunnuseks on orvand ( rocaille ) - voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament. Vastandina barokile välditi raskeid sambai, pilastreid, paraadtreppe, ruumid olid suhteliselt madalad. Seinte lihtsad pinnad liigendati orvandi, taimeornamendiga põimitud raamliistude, peeglite ja pannoodega. Dekoorimaterjaliks oli põhiliselt stukk, värvidest eelistati pastelseid toone. Palju kasutati hiinapäraseid motiive. Fassaadide kujundus oli kontrastina interjöörile võimalikult lihtne ja tagasihoidlik.
annaabi.ee 
