Primaarne Sekundaarne Menorraagia Metrorraagia Menometrorraa Düsmenorröa PMS amenorröa amenorröa gia M Menstruatsiooni Menstruatsioonid Normaalse Tsükliväline või Vererohke (üle 80 Valulikud Psüühilised ja õ pole kunagi olnud e puudumine üle kestvusega menopausijärgne ml) ja kauakestev menstrutsioonid. somaatilised is kuue kuu verejooks, mille veritsus
kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, -
akne vähenemine 3 Menstruatsioonitsükli häirete diagnostikas kasutatakse menstruaalkalendrit, tsüklilisi hormonaalseid uuringuid, tupe tsütohormonaalseid teste, emakaõõne prooviabrasiooni 3 Endometrioosi sümptomideks on sekundaarne düsmenorröa, valulik suguelu, viljatus 3 Günekoloogilise patsiendi kõige sagedamini esinevad kaebused on kõhuvalu, tupevoolus, menstruatsioonitsükli häired 3 Metrorraagia on tavapärase kestvusega menstruaalverejooks, kui verekaotus on > 80 ml Õige vastus on 'väär'. 3 Hüsterektoomia on emaka kirurgiline eemaldamine Õige vastus on 'tõene'. 3 Hüsteroskoopia on munajuhade läbitavuse uuring Õige vastus on 'väär'. 3 Vastunäidustused hormoonasendusravi alustamiseks ebaselge etioloogiaga veritsus, rasked maksahaigused, veenitromboos, rinnavähk, emakakehavähk 3 Stressinkontinentsuse puhul on õige väita
Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline Epitaksis nina verejooks Hematemees veriokse Hemato-... veri- ... Verejooksu lõpe: - väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; - verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; - verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini,
Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas.
annaabi.ee 
