sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur- Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726 leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes seegiruumides, mis pühitseti 1733. aastal. Senine Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Suur-Kloostri tänaval muudeti vene vägede Tallinna garnisoni kirikuks - Issanda Muutmise peakirikuks.
Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses
Lapsed 2-st abielust: Pavel (1704), Pjotr (1705), Jekaterina (1707), Anna (1708), Jelizaveta (1709), Natalija (1713), Margarita (1714), Pjotr (1715), Pavel (1717), Natalija (1718), Pjotr (1723), Pavel (1724). Võimupärilus Peeter I suri 1725. aastal ilma troonipärijat määramata ja testamenti jätmata. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevits ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred. Peale Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks Aleksandr Mensikov ja Peetri võimuloleku ajal võimuletõusnud nn lihtrahvas ning troonipärijakandidaadiks Peetri abikaasa Katariina. Teise grupi liidriks oli vürst Dmitri Golitsõn, koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaaadiks tollal veel 10 aastane Peeter I hukatud poja Aleksei poeg Peeter II. Järgmise keisri määras Kõrgeim Salanõukogu, milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja Peterburi kuberner Aleksandr Mensikov. Keisrinnaks sai 3 aastaks Katariina I, kuid ta suri aastal
· tütar Jelizaveta Petrovna · tütar Anna Petrovna suri Peterburis 8. veebruar (28. jaanuar) 1725. Võimupärilus Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist.Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevits ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred. Peale Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks Aleksandr Mensikov ja Peetri võimuloleku ajal võimuletõusnud nn lihtrahvas ning troonipärijakandidaadiks Peetri abikaasa Katariina. Teise grupi liidriks oli vürst Dmitri Golitsõn, koos ajalooliste aadlisuguvõsaesindajatega ning troonikandidaadiks tollal veel 10 aastane Peeter I hukatud poja Aleksei poeg Peeter II. Järgmise keisri valis/määras Kõrgeim Salanõukogu, milles oli juhtpositsioonil Peetri soosik ja
Katariina I · Vene tsaarinna 1684-1727 · Pärit arvatavasti Liivimaalt, Marta Elena Skawronska, talutüdruk · Pääses troonile peale abikaasa surma · Sünnitas Peeter I'le 11 last, kellest elama jäi 2 tütart · Tema auks ehitati Kadriorgu loss · Troonile pääsedes aitas ta oma sugulasi pigem · Peamine harrastus oli pigem pidutsemine, kuid samas väärikas naine Aleksander Mensikov · Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki · Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka
Peeter I ajal ( aastatel 17101725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17.saj 2.poolel ning palju ürikuid hävitati. Katariina I (1725-1727) Elas aastatel 1684-1727. 1724. aastal kroonis Peeter ta Venemaa keisrinnaks ning järgmisel aastal, pärast Peetri surma, õnnestus Katariinal kaardiväe abil troon endale haarata. Ta oli Venemaa esimeseks valitsevaks keisrinnaks. Reaalselt tegeles riigiasjadega tema ja Peetri soosik Aleksandr Mensikov. Katariina I valitsemise ajal sõlmiti viitsekantsler H.J.F Ostermann'i eestvedamisel 1726. aastal Viini Liidulepe. Viini Liit võimaldas Venemaal luua oma poliitiliste huvide kaitseks riikide kaitsesüsteemi, ning võimaldas ka Venemaal väljuda senisest poliitilisest isolatsioonist, mille oli tinginud Peeter I sihitu välispoliitika. Riigivalitsejana jäi kirjaoskamatu Katariina üsna tagaplaanile ja võim riigis koondus 1726. aasta veebruaris moodustatud Kõrgeima Salanõukogu kätte, mis
armee ja sõjalaevastiku ning vallutada Eesti- ja Liivimaa. Ta suured mõjutajad alguses olid Franz Lefort (srn 1699) ja vürst Boriss Golitsõn (srn 1714), välispoliitikat juhtis Fjodor Golovin (srn 1706). Ta laüpsepõlvesõber Aleksandr Mensikov (srn 1729) mängis olulist rolli, samuti ta sakslannast armuke Anna Mons (srn 1714). Esimene naine oli Jevdokia Lopuhhina (srn 1731), teiseks naiseks võttis ta Eestis sündinud poola külatüdruku Marta Skowronska. 1706-1734 oli välisministriks krahv Golovkin (srn
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatsji saarele(eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Mensikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee" Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid zeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised
pealinn. 1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks. Paleepöörded: Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis. Tänu sellele oli võimalus tõusta valitsejaks ka sellel, kellel Romanovite dünastiaga oli kauge sugulus, kuid keda toetasid mõjukad rühmitused. Peeter I surma järel asus troonile tema lesk Katariina I, kelle varjus valitses hoopis Peeter I soosik vürst Aleksandr Mensikov. 1717. aastal haarasid võimu vanade bojaarisuguvõsade esindajad, vürstid Dolgorukovid, Golitsõnid jt., kes panid troonile Peeter I 12 aastase pojapoja Peeter II. Too suri 1730. aastal rõugetesse. Valitsejaks sai Peeter I vennatütar, Kuramaa hertsogi lesk Anna Ivanovna, kes valitses järgmised 10 aastat. Anna Ivanovna suri 1740. aastal ja see võimaldas pead tõsta rahvuslikel jõududel. 1741. aastal tõsteti troonile Peeter I tütar Jelizaveta, kes valitses 20 aastat
...7 3.2 Psühholoogiline tervis...............................................................................7 3.3 Sotsiaalne seotus, suhted...........................................................................8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas................................................... 9 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Gerontoloogia on teadus organismide vananemisest ja vananemisprotsessidest. Termini võttis kasutusele Vene bioloog Ilja Mensikov juba 1903. aastal, tuletades selle kreekakeelsest sõnadest geron- eakas ja logos- teadus. Gerontoloogia uurib: · vananemise bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte; · vananeva elanikkonna mõjusid ühiskonnale; · kogemuslikku vananemist ja elukulgu; · vananemise põhjusi ja pikaealisust. Vananemine on organismi arengu paratamatu lõpuperiood ja vananemismuutused toimuvad inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi:
elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ning Rootsi sõjavange. PEETER I, TALLINN JA KADRIORG Katariina 1703 kohtas Peeter naist, kellest sai tema teine naine ja Venemaa esimene keisrinna. Leedu talurahva seast pärit Marta Skawronska (või ka Rabe) oli sattunud Vene väe kätte Marienburgi (praegune Alüksne Lätis) vallutamisel. Mensikov võttis Marta oma majapidamisse ja seal ta kohtaski tsaari, kelle armukeseks kohe ka sai. Ta läks üle õigeusku ja võttis nimeks Jekaterina (Eesti tava kohaselt Katariina). Väheldane ja trullakas, pesi Katariina Peetri pesu, rahustas tema vihahooge, vähendas sõjakäigu ebamugavusi ja hädaohte ning sünnitas talle 12 last. Peeter abiellus Katariinaga eraviisiliselt 1707 ning ametlikult ja avalikult veebruaris 1712. Pärast seda tunnustati Katariinat kui
,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile"). Repin lõi suure portreegalerii oma kaasaegsetest: kirurg Nikolai Pirogov, näitleja Polina Strepetova, helilooja Modest Mussorgski, kirjanik Lev Tolstoi. Kunstniku üks tuntumaid töid on ,,Burlakid Volgal", mis kujutab lodjavedajate kurnavat tööd. Vassili Surikov (18481916) pöördus oma töödes vene ajaloo keeruliste, pöördeliste momentide juurde. 80. aastatel lõi ta oma olulisemad teosed: ,,Streletside hukkamise hommik", ,,Mensikov Berjozovis", ,,Bojaarinna Morozova". Tuntud lõuendil ,,Lumelinna vallutamine" annab kunstnik üldistava kujutise vene rahvast täis elurõõmu, tervist ja rõõmsat meelt. Viktor Vasnetsovile (18481926) tõid populaarsuse pildid vene ajaloo, muinasjuttude ja bõliinade teemadel (,,Aljonuska", ,,Ivan-tsareevits halli hundi seljas", ,,Vägilased"). Tema on ka Moskva Ajaloomuuseumi pannoo ,,Kivist sajand" autor. Rohkesti on kunstnikku köitnud usuteemad
Jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Absolutism omandas väga eheda kuju. Paleepöörete ajajärk Peeter I absolutistlik valitsemisviis säilis ka tema järglaste ajal, kuigi seda mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas trooniletõusu õiguslikkuse kaheldavus, Peeter I oli tühistanud ka pärimisõiguse naisliinis. Esimese paleepöörde korraldas Peeter I lesk Katariina (Mensikov), kuigi pärast tema surma sai troonile Peeter I pojapoeg Peeter II. (Dolgorukov). Peeter II suri ja uue valitseja valis Ülemsalanõukogu Anna Ivanovna. Toimusid järjekordsed paleepöörded. Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina. Valgustatud absolutism
Läänemaa). Liivimaal oli neli kreisi (Riia, Võnnu, Tartu ja Pärnu). Ka nende maakondade piiride osas on toimunud teatavaid kosmeetilisi muudatusi, mis toimusid rahvusi silmas pidades, seda oli eelkõige vaja kohtutööks. 1710 aasta eel ja järel tuleb maakonnapiirid alles paika loksutada. 1704. aasta vallutatud alad liidetakse vastloodud Ingerimaa (hilisem Peterburi kubermag) kubermanguga. Kubermangu eesotsas oli Aleksander Danilovits Mensikov. Temast saab esialgu Ingerimaa kindralkuberner. Esimest korda puutub meiega kokku 1703- 04. aastal, et osaleda Seremetjevi kõrval Tartu ja Narva hõivamisel. 1710. aastal, kui siinsed alad lähevad Vene riigi koosseisu, siis päris kohe Eesti- ja Liivimaad ei taastata, vaid luuakse üldine kubermang, mille eesosas oli Mensikov. Mensikovi saatus pärast Peetri surma uue valitseja silmis tal soosingut polnud, oli sunnitud elama Venemaa eksiilis, Siberis.
Venemaa! Peeter1. 1682-1725 esindas absulutismi. Reformisriigi asutuste süsteemi. Asutas senati ja koleegiumid(ministeeruim). Kehtas teenistus astmete tabeli(14astet, et motiveerida karjääri tegema).kehtestas kubermangude süsteemi. Üritas kehtestada võimude lahusust. 1721a võtis endale kesri tiitli. Ja esmakordselt kehtestas pärimis õiguse nais liinis. Katariina 1. peeter 1. lesena korraldas palee põõrde valitses koos aleksandr mensikov. Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu. Peeter 2. oli peeter 1.mese pojapoeg. Päris võimus 1727 pärast katariina surma. 12a kui sai vimule. Reaalselt valitses ivan dolgorukov. Anna oli peeter 1.mese vennatütar. Elasterve elu kuramaal ja isegi ei käinud kordagi elus venemaal. Jelizaveta 1741-1761a valitses. Peeter 1. tütar. Riigi asjadega tegeles siis kui tal tuju tuli. Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik
hertsogiga naitud tütar, robustne ja harimatu Anna [173040] ning kolme kuu vanuse imikuna keisriks kroonitud Ivan VI [174041]. Trooni taga kemples võimu pärast vana aristokraatia, kes lootis kaduma läinud positsioone taastada, Peeter I loodud valdavalt uusaadlikest kaardivägi ning Peetri ajal Venemaa ladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased ja baltisakslased. Vahetult pärast Peeter I surma võttis võimuohjad kadunud keisri lähim sõber Aleksander Mensikov, kes aga paleepöördega kukutati. Sama saatus tabas Anna ajal riigi etteotsa tõusnud kuramaalast Ernst Bührenit (venepäraselt Biron). 1741. aastal võimule tulnud Peeter I tütar Elisabet [174162] andis vahepeal kõrvale tõrjutud vene aadlile tagasi võtmekohad riigi ladvikus. Kaks aastakümmet valitsemist taastas vahepeal kõikuma löönud sisepoliitilise stabiilsuse. Elisabeti ajal jõuti ette valmistada mitmeid Venemaa
annaabi.ee 
