Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või
ja Aasiast. Põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks. Haagi Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan, kohtus võivad menetlusosalisteks olla üksnes riigid ja piiratud määral mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Liit loodi selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu.
Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale on menetlusosalisteks PankrS § 271 lg 5 alusel kaebuse esitaja, haldur ja võlausaldajate üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või 8 kui pankrotitoimkonda pole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. TsMS § 11 lg 3 kohaselt lahendab hagita asjad kohtunik ainuisikuliselt. Seega oli maakohtus kaebust lahendanud kohtukoosseis seaduslik. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s:
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool).
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tuleneb kohtuasi erinevatest lepingutest ja võlgnevstest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, pankrotiasjad, tööõigus jne. Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja, kes on isik, kelle vastu on hage esitatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Hagiavaldus peab olema kirjalik, (formaadis A4). Tsiviilkohtumenetlusse tuleb hagiavalduses märkida: nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue
õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. 16 Isiku menetlusosalise staatus võib tekkida kahel viisil: 1) automaatselt HMS § 11 lg-s 1 sätestatud isikutel – kohustuslikud menetlusosalised. Sellised isikud on menetlusosalisteks sõltumata sellest, kas haldusorgan on neid kaasanud (neid alustatud menetlusest teavitanud ja andnud võimaluse oma menetlusosalise õiguste ja kohustuste realiseerimiseks) või mitte. 2) kaasamisega neil HMS § 11 lg 2 sätestatud isikutel, keda haldusorgan on pidanud vajalikuks kaasata. 17 Taotleja võib ka puududa – haldusorgani enese initsiatiivil algatatud menetluste puhul,
tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tingimata kohtuistungit korraldama. Kui aga kohus on otsustanud küsimuse lahendamiseks istungi korraldada, tuleb järgida halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid. (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise... 2003) . 5. Menetlusosaline halduskohtus 5.1 Kaebuse esitaja HKMS §14 lg 1 järgi on halduskohtus menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud; lg 2 järgi poolteks on kaebuse või protesti esitaja, haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja); halduslepingu pooled; üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab kaasatud isikud, kelleks on kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle; järelvalvet teostav asutus või ametnik, riigi või kohaliku
arutamisest osa. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus – kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Lisaks on tähtis, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Erapooletus tähendab seda, et peame olema mõlemast poolest nö võrdsetel kaugustel. Kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise nõue. Tsiviilasjades on kohtuniku taandamise alused: ta võttis asja eelnevast läbivaatamisest osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi, esindaja või sekretärina. ta on poolte või teiste protsessiosaliste sugulane muud asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust erapooletuses
prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev.
tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev.
Samas möönis K, et ta teadis istungi toimumisest ja nõustus ka H väitega, et tema mitteilmumisega kaasnesid kahjud 2 000 kr suuruses summas. Mida kohus teeb? Kui kohus saadab kutse, siis kutsele märgitakse, mis võib juhtuda, kui ei ilmu. Ühest korrast aitab hoiatamisel. Kui ühel kutsel oli, siis järgnevale pole enam vaja. § 169 venitamisest tekkinud täiendavad menetluskulud kannab pool, kes need tekitas. 86. Nimeta järgnevas loetelus need isikud, kes on/saavad olla menetlusosalisteks tsiviilkohtumenetluses ning põhjenda oma valikut seadusest lähtuvalt. (TsMS § 198) hageja, kostja, pooled, kohtuistungisekretär (ei saa olla samal istungil sekretär ja pool), iseseisva nõudega kolmas isik, iseseisva nõudeta kolmas isik, prokurör (ei ole tsiviilkohtumenetluses nõukogude ajal avalike huvide kaitseks võis olla), avaldaja, rahvakohtunik (ei ole enam vana seaduse järgi oli ette nähtud, et kui pooled soovisid, siis võis
(2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva - kannatanu, seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud - tsiviilhageja, kohustused. - tsiviilkostja ja nende esindaja. § 81. Kolmanda isiku kaasamine (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: 13 Page 14 of 24 - kannatanu, 1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni;
kohustused. - tsiviilhageja, - tsiviilkostja ja nende esindaja. § 81. Kolmanda isiku kaasamine (1) Avalduses kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avalduses (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole: protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda - kannatanu, isiku nimi ja aadress ning kolmanda isiku protsessi kaasamise alus, - tsiviilhageja, samuti, kas kolmanda isiku kaasamist taotletakse hageja või kostja - tsiviilkostja ega nende esindaja. poolel. Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult.
Hagita menetluses saab asja arutada siis, kui selleks on vastav norm materiaalõiguses, muul juhul on võimalik õigusi kaitsta hagimenetluses. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-141-06 leidnud, et vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Sünnikoha kande muutmise huvi perekonnaseadus ei kaitse ning nimetatud kanne ei ole takistanud isikul oma õiguste teostamist. Hagita menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Kohtu ülesanne on ka kaasata menetlusse kõik puudutatud isikud isikud, kelle olemasolevaid või tulevasi õigusi esitatud avaldus võib puudutada. Seega avaldub uurimispõhimõte juba selles, et kohtul on voli alustada menetlust, määrates lahendatava õigusküsimuse ulatus ning osalejate ring. Hagita menetluse vaadatakse läbi: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus;
o Teovõime saabub, kui isik saab täisealiseks. Kui materiaalõigus annab isikule teovõime varem kui ta on täisealine, siis ta võib osaleda ka haldusõiguses vastavalt. Nt lastekaitse seaduse korral (laps võib vanema kohtusse kaevata). Teovõimetuks tunnistatu pole probleem, sest teovõimetuks tunnistatakse lähtudes nii era- kui avalikest huvidest. Teovõimetuid esindavad esindajad. Menetlusosalisteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud: o Eraõiguslikud neid esindavad Juhatus Juhatuse liige o Avalik-õiguslikud juriidilised isikud neid esindavad seaduses ettenähtud isikud, organid tavaliselt on selle juriidilise isiku juht, nt rektor o Ametiasutused e haldusorganid nad pole õigussubjektid organit esitab see isik, kes selleks on seadusega volitatud.
annaabi.ee 
