Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay.
tööstuse teke, pandanduse arenemine). Kiriku mõjujõud kahanes, ilmalikkuse tõus. Kasvas huvi inimese ja looduse vastu (realistlik kujutamine). Kus ja millal kujunes välja muusika renessansi ajal? Kujunes välja 15. sajandil Madalmaades. Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj
free jazz'iga Ornette Coleman. Ka tema Ornette Coleman väljus mazoor-minoor-süsteemi Kuuekümnendaiks aastaiks oli harmooniast ja taktideks jaguneva bebob koos oma paralleelvormidega meetrumi raames, harrastades äärmiselt loominguliselt ammendunud. Kuulajaid kummalisi meloodiakujundeid, kus ja muusikuid hakkas tüütama kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas traditsiooniliseks kujunenud palade harjumispärase jazz'i pooldajaid, kes ülesehitus (teema-improvisatsioonid- süüdistasid free jazz'i muusikuid lihtsalt teema), loost loosse kanduv valesti mängimises. Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle
loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos. Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Kaanon on mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest kirjapandud häälest.Madrigal on klassikaline itaalia luulevorm; 16.sajandil kõrgstiilis tekst ja muusikaga polüfooniline laul. 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja
renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid esitati ka väljaspool kirikut. Väga populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul, mille tekstid olid valdavalt pratsusekeelsed. Laulud hakkasid väga laialt levima linnakultuuris. Laulmine ja pillimänguoskus kuulusid loomuliku osana haritud linnakodanike igapäevaellu. Madalmaade koolkond Imitatsiooniline polüfoonia hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam vorm on kaanon hääled tuletatakse teistest ja kirjas on hääli vähem. Kaanon võib tähendada ka sama meloodia esitamist teises hääles hilisema algusega. Kaanonis ei lauldud tervet laulu vaid tavaliselt lauldi mingi teatud osa kaanonis. Kaanonis esitati näiteks Orlando di Lasso teost kaja. Madalmaade koolkonna heliloojad Johannes Ockeghem Teda hinnati mitte ainult suurpärase helilooja ja lauljana, vaid ka
laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid seepärast nimetataksegi seda imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna
maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a-capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat. Mad.maade stiili areng jagatakse viieks etapiks: · I pk tegevusaeg 1420-1460, nende tegevusajal kujunes uus stiil (selgelt liigendatud pehmeloomuline
lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid seepärast nimetataksegi seda imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Johannes Ockeghemi tähtsus- Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja
sajandi alguseni. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Madalmaade koolkond 15.- 16. sajandil kujunes flaami päritolu heliloojate loomingus uudne muusikastiil, mis sai valitsevaks kogu Lääne- Euroopas. Sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, milles hääled ei vastandu enam üksteisele erinevate tempode ja kontrastse rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja pehme kooskõla. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Kaanoni aluseks on muusikaline vote, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest ja kirjas on hääli vähem, kui neid tegelikult kõlab. Tuletamiseks vajatakse reeglit (seda sõna “kaanon” tähendabki) ning see võib olla üsna keeruline. See on omalaadne intellektuaalne mäng, kus
arvudest, võib selle arvu korrutada tämbrite arvuga, mida inimene erista, ja tulmeus on nii suur, et võiks arvata,et tegu on astronoomiaga. Kiusatus on järeldada, et nii suured arvud relvastavad heliloojat veendumusega, nagu oleksid heliloomingu võimlaused samahästi kui piiramatud. Tegelikult pole inimese kuulmissüsteem nii võimalusterikas, seda põhjusel, et helid moodustavad jadasid, mille elementide vahel võivad tekkida küllaltki keerulised seosed. Suur hulk meloodiakujundeid muusikas sõltub ajas üksteist kaugel asuvate helide vahelisest suhtest. Teine ja ehk huvitavamgi küsimus on, kui palju erinevaid kõrgus- ja valjus- astmeid inimene suudab meelde jätta, ära tunda ja nimedega varustada. Selles osas on inimesed piiramatud: mälus on ligikaudu seitse vaba pesa, mis näib olevat kooskõlas seitsme heliga diatoonilises helireas(absoluutse kuulmisega inimesed on siinkohal erandiks).
Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes Burgundia hiilgeajal, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, siit tuleneb tehnika nimetus imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim ja ratsionaalseim vorm oli kaanon. Mad.maade vokaalmuus. puhul kasutatakse ka mõistet a- capella-stiil, mille all mõisteti võrdväärsete häältega ansamblipolüfooniat. Mad.maade stiili areng jagatakse viieks etapiks: · I pk tegevusaeg 1420-1460, nende tegevusajal kujunes uus stiil (selgelt liigendatud
6 mitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkavad üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid seepärast nimetataksegi seda imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Kaanonil on kaks vormi: ·meloodia esitamine teises hääles hilisema algusega (täpne kaanon) ·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna
ka mitmetekstilisuse (varem olid koos näiteks ladina keel ja prantsuse keel). Samuti kestab zanrina edasi ilmalik polüfooniline laul. · Madalmaade koolkond ja heliloojad Koolkond, kes määras Lääne-Euroopa muusikastiili ligi 2-sajandi vältel kujunes u vahemikus 1420- 1460- see oli Burgundia hertsogiriigi hiilgeaeg. Ideaaliks oli kõikide häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks on madalas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor nagu seni. Samuti räägitakse mõistest a- capella-stiil. See ei tähenda saateta esitust, vaid kapelliga koos, kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Madalmaade stiili arengut on otstarbekas jagada viieks etapiks: I põlvkond (Meistrid sündinud 1400
Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel, mille eelkäiaks oli : 1) prantsuse art nova ratsionaalne kompositsioonitehnika 2)inglise muusika uudsed tertsilised kooskõlad 3) itaalialikult laulev meloodia Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus hääled ei vastanud enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- seda nim. imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kompositsioonitehnika ratsionaalne pool ei arvesta nii palju rütmilist korda , vaid peab silmas meloodiaelementide korrapära. Imitatsioonilise polüfoonia ratsionaalseim vorm on kaanon. 15.saj. I poolel oli tavaline 3- häälne polüfoonia, saj. keskel kujunes normiks 4- häälsus, alumiseks hääleks madalas registris bass, mitte laenatud tenoriga meeshääl keskmises või kõrgemas ulatuses. Vaba bassihääle tulek andis aluse ka
annaabi.ee 
