Õpipoisi isa maksis kinni kõik kulud ja ostis vajalikud riided. Toit saadi meistrilt. Õpiaja edukalt läbinud sai noorukist sell. See toimus läbi kindla tseremoonia. Selli tööpäev oli pikk 14- 16 tundi. Seega polnud sellil peaegu ültse vaba aega. Meistriks saamine oli aga veelgi keerulisem. Kõigepealt nõuti meistritöö ehk sedöövri esitamist. Sellele lisandus veel suur meistrimaks tsunftikassasse. Kandidaadil tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus, mis osutus paljudele sellidele üle jõu käivaks. Et alustada tööd meistrina, oli vajalik ka veresugulus oma seinise meistriga või abiellumine tema perekonda. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Enamikes linnades kehtis ka tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Tsunftikorraldus oli keskaegses linnas väga tähtsal kohal
osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks T allinn keskajal
kristlikus abielust ning oldi ausate vanemate laps. Õpipoisi õpiaeg oli 2-12 aastat ning ta osales abitöödel. Tema vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, süüa andis meister. Ühel meistril oli tavaliselt 2 õpipoissi. Selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming. Igal meistril oli tavaliselt 2 selli, kelle tööpäev oli 14-16 tundi pikk. Vabad olid pühapäevad ja usupühad. Meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri. Tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi. Kõige lihtsam viis meistriks saamiseks oli abielluda meistri lese või tütrega. Kooliharidust jagati keskajal peamiselt kloostri- ja kirikukoolides ning peamiseks eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles, mida oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad.
Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja lõpupoole pidi õpipoiss olema sündinud kristlikust abielust. Pidi õppima 2-5 aastat. Sellid rändasid mööda teisi linnu või riike ja kogusid kogemusi seal tehtavaga. Et saada meistriks, pidi tegema lõputöö. Lõpuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus, mis oli väga kulukas. Et alustada tööd meistrina, pidi olema veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda. · Ühe linna käsitöötsunftid Väikegild. Kaupmeeste ühendus tavaliselt Suurgild. Vallalised kaupmehed- Mustpeade gild. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad · 13.-14. saj. oli koondunud kahte kohta: Vahemeri ja Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee ja teisena Lääne- ja Põhjameri. · 1160
Vastastikune abistamine Ühiskassa pidamine Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm
käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis tsunftisundus,mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meitsrite seast valitud vanem. Et saada meistriks, tuli tuli esitada meistritöö. Kui kõik oli sobivaks tunnistatud, tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada tööd meistrina,oli aga kõigele lisaks vaja veresugulust oma senise meistri või abiellumine tema perekonda. Lisaks täitis tsunft oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni,mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Peale kõige muu tegutsesid
vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks 5 KAUBANDUS JA PANGANDUS KESKAJAL · Varakeskaeg- kaubanduse tähtsus tühine, selle põhjuseks: naturaalmajandus
· käis pidev võitlus tsunftijäneste (käsitöölised, kes ei kuulunud) vastu · juhtiv osa tsunftimeistritel · tsunftisundlus mõnes linnas ei tohtinud tsunfti kuulumata mõne käsitööalaga tegeleda · SKRAA tsunfti põhimäärus, määratles ka hierarhia õpipoiss, sell, meister; tsunfti eesotsas vanem Meistriks saamiseks: · pidi esitama meistritöö · tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus · pidi olema veresugulus oma senise meistriga või abielu tema perekonda HANSA LIIT · 1160. aastal moodustatud · moodustasid saksa soost kaupmehed, kes möllasid Lääne- ja Põhjamerel · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübeck · 14. 16. sajandini ühendas Hansa Liit umbes 170 linna · hiilgeaeg 14. sajandil II poolel · Eestist Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi
Too kaks näidet. Tekitas suurt muret ja õõnestas kiriku autoriteeti. 1)inkvisitsioon 2)albilaste sõjad Millised ametialase hariduse etapid tuli läbida käsitöömeistriks saamiseks? Iseloomusta neid lühidalt. 1)õpipoiss osales abitöödel,vanem maksis õpetuse ja riietuse eest,süüa sai meistrilt 2)sell tööpäev 14-16 tundi,selleks saadi tseremooniaga mille osaks oli jooming 3)meister pidi tegema meistritöö e. sedöövri, tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus Miks hakati keskajal linnades koole rajama? Too näiteid erinevatest linnakooli tüüpidest. Toomkool põhikool ameti - ehk abakusekool ülikool Kuna rahvaarv kasvas ning kirikukoole oli liiga vähe. Nimeta viis keskaegse Euroopa vanimat ülikooli. Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda. Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond
aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas hiljem tasahaaval. Õpipoisi aja läbiteinu sai selliks. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte õpipoissi Meistriks saadi siis kui esitasid meistritöö, mille all mõeldi vastava käsitööala meistrite järelevalve all valmistatud esemete komplekti. Kui meistritöö hinnati kõlblikuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paljudel see ei õnnestunud, sest see tähendas vastava tava või tsunftiskraaga määratud toidu- ja õllekoguse väljapanekut. Et alustada tööd meistrina pidi veel kõigele lisaks olema veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda. Sellide ja õpipoiste arvu suurenemine tõi aasa selle ,et pikkamööda hakkasid nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja reformistlikele õpetustele.
riiki sealseid töövõtteid ja oskusi omandama. Selli tööpäev kestis varavalgest hilisõhtuni, teinekord 14-16 tundi. Kergendust tõid pühapäevad ja sagedased usupühad. Meistriks saamiseks oli vaja teha meistritöö ehk sedööver. See esitati tsunfti liikmetel hindamiseks. Mõnikord kuulus meistritöösse kolme erineva eseme valmistamine. Teinekord tuli töö teha vanemate meistrite juuresolekul. Meistritööle lisandus küllaltki suur meistrimaks tsunfti kassasse ja meistrikostitus. Vastsel meistril tuli tsunfti liikmetele välja teha rikkalik sööma- ja joomaaeg koos hinnaliste kingitustega. Sell pidi olema ka seisusekohaselt abielus. Elamu ja selle sisustus Elumajad olid enamuses 2 3-korruselised. Alumisel korrusel asus käsitöölise töökoda. Kui tänava laius võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma toodangut samast töökojast. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja
tingimustes Sellid kui tulevad meistrid rändasid mööda naaberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö vastava ala käsitöömeistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt osutus paljudele sellidele ülejõu käivaks Kui meistritöö oli heaks kiidetud siis tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus ka see osutus paljudele ülejõu käivaks Et alustada tööd meistrina oli vajalik olla veresuguluses oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda Sellide ja õpipoiste arvu kasvamine tõi kaasa selle, et nad muutusid palgatöölisteks Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid gildi, mida nimetati tavaliselt väikegildiks Mõnes linnas oli ka mitu gildi, millele anti nimed pühakute järgi Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt suurgild
osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks Käsitöö keskaegses linnas
Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures(2-3). Neile lisandusid 2-3 kohustuslikku rännuaastat. Sellid kui tulevased meistrid rberalasid või koguni teisi maid, et tutvuda seal tehtavaga. 22) Nimetage 2 tingimust, mis tuli täita käsitöömeistriks saamiseks. Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö, mille all mõeldi vastava käsitööala meistrite järelevalve all valmistatud esemete komplekti. Kandidaat pidi korraldama tsunftiliikmetele meistrikostitus. Oli vajalik veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda. 23) Selgitage mõne lausega, milline oli tsunftinduse positiivne ja negatiivne mõju majandusele Positiivne mõju on see, et kaupu oli alati nii palju kui vaja: ei rohkem ega vähem, ka meistrid ei olnud ei rikkad ega vaesed. Nii tasakaalustas tsunftisundus majandust, muutes seda ühtlasemaks ja ei olnud järske tõuse ega mõõne ega erinevusi käsitööliste vahel.
· Vastastikune abistamine · Ühiskassa pidamine · Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: · 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna · Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm.
Keskaja lõpul esitati õpipoistele ja sellidele kõrgemaid nõudmisi. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust, kõigepealt võeti ta mõneks nädalaks proovile. Sellil oli kindel arv õpiaastaid meistri juures, pluss 2-3 kohustuslikku rännuaastat, et käsitööoskused ei manduks. Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö vastava käsitööala meistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt, kui meistritöö oli kõlblik, tuli korraldada meistrikostitus. Meistriks saamisel oli oluline ka veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda. Selle ja õpipoisse oli palju, hakkasid muutuma palgatöölisteks rahulolematute linlaste kiht. Kaubandus: Kõige olulisemad linnad olid kaubanduse kohapealt siis Itaalia rikkad kaubalinnad Genova ja Veneetsia. Nende riikide rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Araabia kaupmehed tõid oma idamaiseid kaupu Vahemere- äärsetesse linnadesse. Selletõttu tekkiski suud
Keskaja lõpul esitati õpipoistele ja sellidele kõrgemaid nõudmisi. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust, kõigepealt võeti ta mõneks nädalaks proovile. Sellil oli kindel arv õpiaastaid meistri juures, pluss 2- 3 kohustuslikku rännuaastat, et käsitööoskused ei manduks. Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö vastava käsitööala meistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt, kui meistritöö oli kõlblik, tuli korraldada meistrikostitus. Meistriks saamisel oli oluline ka veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda. Selle ja õpipoisse oli palju, hakkasid muutuma palgatöölisteks rahulolematute linlaste kiht. Ühe linna käsiöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nim. Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid moodustasid Mustpeade gildi.