Vahetab andmeid koaksiaalkaabli kaudu, kiiruses kuni 500 kbit/s. Kaabel Server Server võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele (faili-, prindi-, andmebaasi-, meili jm. serverid) Serveri programmi täitev arvuti. Serverid ja nendega seotud seadmed on: sideserver, klient-server-süsteem, andmebaasiserver, faksiserver, kohtvõrgu server, meiliserver, nimeserver (DNS-server), puhverserver, serverrakendus, rakendusserver, laiserver, X-server, anonüüm (- veebi)server, listiserver, autentimisserver, prindiserver, kaugpöördusserver ja virtuaalserver. Klient-server-süsteem (client-server-system) hajusrakendus, mis põhineb serveri(te) ja klientide vahelisel tööjaotusel. Andmebaasiserver (database server) andmebaasi pidamiseks ja halduseks. Faksiserver (fax server) faksidele spetsialiseeritud server kohtvõrgus.
15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: Simple mail transfer hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid protocol. Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25)
FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanirne ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta katafoogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine.
Peale selle piirab SMTP ära ka kirja body suuruse, milleks on 7-bitine ASCII formaat. SMTP on push tüüpi protokoll. Tüüpiline kirja teekond: 1) Kasutaja1 koostab user agentis kirja ja annab sellele käsu kiri Kasutaja2’le saata ([email protected]). 2) User agent saadab kirja Kasutaja1 meili serverisse, kus see pannakse järjekorda (message queue). 3) kliendipoolne SMTP meiliserver näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse Kasutaja2 poolse SMTP serveri-ga. 4) Pärast ühenduse loomist (handshakingut) saadab Kasutaja1 meiliserver kirja vastuvõtja meiliserverisse üle TCP ühenduse. 5) Kasutaja2 meiliserver paneb kirja Kasutaja2 postkasti. 6) Kasutaja2 kasutab oma user agenti, et sõnum avada.
valmis kirjutanud, saadab kasutajaliides tema kirja meiliserverisse. Meiliserverid - kus on edastamiseks mõeldud kirjad. Kui Alice vajutab ‘Saada’, siis kiri edastatakse tema väljaminevate sõnumite järjekorda. Kui Bob tahab seda sõnumit lugeda, siis tema mailbox korjab Bobi meiliserveri inobxist selle. Igal vastuvõtjal on meiliserveris ka mailbox. Mailbox vastutab ja säilitab talle saadetud sõnumid. Seega üldine teekond on: Saatja kasutajaliides - Saatja meiliserver - Saaja meiliserver - Saaja mailbox. Kui Bob tahab oma mailboxi kirjadele ligi pääseda, siis tema meili server teeb kõigepealt Bobi autentimise (kasutajanime ja parooliga). Alice server peab ka tegelema Bobi serveri fuckupidega. Nt - Kui ei õnnestu kirja edastada, siis Alice server hoiab sõnumit järjekorras ja proovib uuesti. Uued katsed toimuvad nt iga 30 minuti tagant ja kui mingi ajaühiku järel (paar päeva) ei ole õnnestunud kiri edastada, siis
Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti ka oma asukohta kataloogipuus. // Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error writing file). /// ((( Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. ))) 15. ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3 Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP.
säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti ka oma asukohta kataloogipuus. // Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error writing file). /// ((( Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. ))) 15. ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3 Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP
logist); info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrollid erijuhtudel ja vastavalt vajadusele (võib puhverdada) · T0 -- info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid pole vajalikud Võimalikud turvaklassid: · ÕIS - S1-2K2T1 · Riigi teataja veeb - S0K1T3 (T3 pärast on kasutusel ka https) · Haigla registratuuri andmebaas - S1K2T1 · Ülikooli keskse serveri logi (meiliserver, SSH, failihoidlad jne; seejuures parooli räsi ei logita või asendatakse dummy-väärtusega) - S2K1T1 3. Autentimine · Mitmekasutajasüsteemid · Autentimismeetodid · Autentimisprotsess · Paroolid · Biomeetrilised tõendid · Elektroonilised volitustõendid · Paroolkaitse näide: Unix · Võrguautentimissüsteemid · Single sign-on Mitmekasutajasüsteemid · Probleem: Hulk kaitstavaid objekte (failid, kirjed, kataloogid, seadmed, ...)
FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine.
Iga hosti jaoks võib olla ainult üks A-kirje, milles kasutatavat hostinime loetakse ametlikuks ehk kanooniliseks hostinimeks. Kõik teised nimed on pseudonüümid, mis tuleb registreerida CNAME-kirjes. CNAME aliasnimi, seab nimele vastavusse teise nime. Ühendab hosti pseudonüümi tema kanoonilise hostinimega. Põhifail annab A-kirjele kanoonilise hostinime, pseudonüümid lingitakse CNAME-kirje abil siia juurde MX Mail eXchanger nimele (domeenile) vastav meiliserver. Võimaldab kirjeldada domeeni postkontori. MX-kirje süntaks on järgmine: [domain] [ttl] [class] MX preference host. Parameeter host annab domeeni postkontori nime. Iga postkontoriga on seotud eelistust kirjeldav täisarv (parameeter preference). Kui mõni posti transpordiagent soovib saata meili sellesse domeeni, proovib ta kõiki MX-kirjega hoste, kuni saatmine õnnestub. Postiagendi proovijärjestuse määravad eelistusparameetrid. TXT Text kommentaar
FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine.
vastuvõtjale saata. 2)User agent saadab kirja saatja meili serverisse, kus see pannakse järjekorda (message queue). 3)Saatja (kliendi) poolne SMTP meili server näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast 10 ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content-Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida.
SMTP on push tüüpi protokoll. Tüüpiline kirja teekond: 1)Saatja koostab user agentis kirja ja annab sellele käsu kiri vastuvõtjale saata. 2)User agent saadab kirja saatja meili serverisse, kus see pannakse järjekorda (message queue). 3)Saatja (kliendi) poolne SMTP meili server näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content- Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida
(meiliprogramm), e-maili serverid, SMTP (protokoll). Kasutajaagent on meiliprogramm, kus saab kirju koostada, lugeda, vastata ja kogu kirjakasti hallata. Meiliserverid on need, kus hoitakse kasutajale saadetud kirju ja neid kirju, mida kasutaja tahab teele saata. Kui kasutaja kirjutab kirja oma meiliprogrammis ja saadab kirja teele, siis kasutaja arvuti suhtleb kohaliku meiliserveriga ja kohalikus meiliserveris pannakse kiri väljuvate kirjade järjekorda. Järgnevalt kohalik meiliserver loob ühenduse teise meiliserveriga ja saadab selle kirja minema. Seejärel jõuab kiri teise kasutaja kohalikku serverisse ootama. Kui teine kasutaja oma meiliprogrammi tööle paneb, siis selle kasutaja meiliserver pöördub kohalikku meiliserverisse ning siis loetakse kõik teisele kasutajale mõeldud kirjad ja saadetakse teise kasutaja arvutisse. Meiliaadressil on olemas subjekti nimi ja domeeni nimi. E-post kasutab TCP protokolli, et tagada töökindel andmeedastus
kirjutama. Lihtsalt lohistate teid huvitava elemendi oma veebilehele sobivasse kohta ning see töötab. Elemendi nimi Kirjeldus Login Vorm kasutaja autentimiseks LoginView Vaade vastavalt kasutaja õigustele PasswordRecover Vorm kasutajale oma parooli meeldetuletuse saamiseks y Kuna parool saadetakse meiliga siis selle elemendi töölepanek eeldab, et teie kasutada on mõni meiliserver (SMTP teenus) LoginStatus Lipik, mis näitab, kas kasutaja on autenditud või mitte LoginName Lipik, mis näitab kasutajanime CreateUserWizard Võlur uute kasutajate loomiseks ChangePassword Vorm parooli vahetamiseks Lisaks sellele saate kasutajaid hallata läbi VisualStudios asuva configureerimislehel: WebSiteASP.NET Configuration Loomulikult surub selline lähenemine peale Microsofti nägemuse kasutajate haldamise
Lihtsalt lohistate teid huvitava elemendi oma veebilehele sobivasse kohta ning see töötab. Elemendi nimi Kirjeldus Login Vorm kasutaja autentimiseks LoginView Vaade vastavalt kasutaja õigustele PasswordRecover Vorm kasutajale oma parooli meeldetuletuse saamiseks y Kuna parool saadetakse meiliga siis selle elemendi töölepanek eeldab, et teie kasutada on mõni meiliserver (SMTP teenus) LoginStatus Lipik, mis näitab, kas kasutaja on autenditud või mitte LoginName Lipik, mis näitab kasutajanime CreateUserWizard Võlur uute kasutajate loomiseks ChangePassword Vorm parooli vahetamiseks Lisaks sellele saate kasutajaid hallata läbi VisualStudios asuva configureerimislehel: WebSiteASP.NET Configuration Loomulikult surub selline lähenemine peale Microsofti nägemuse kasutajate haldamise
annaabi.ee 
