Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lektsioonidena kasutatavatest evangeeliumitest ja epistlite lõikudest. Kieveli 1517
/ Jõvvõ omõgt! Tere hommikust! Jõv pva! / Jõvvõ päuvõ! Tere päevast! Tien! Tänan! Vndzist dtigastõ! Head Uut Aastat! Tämpõ um polpva Täna on laupäev iks, kaks, kuolm, na, vz, kz, seis, kdõks, dõks, kim üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992,
Jeesuse mäejutlus ja Meie Isa palve. Mäejutlus on kogum Jeesus Kristuse esmasest evangeeliumikuulutusest Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve. Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid selgitab lahti neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumala tahtmist
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega''
lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat. Melanchthoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, meieisapalve ja kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimist, kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind Uue Testamendi lugemist. Edasiõppimise võimaldamiseks Lääne-Euroopa protestantlikes ülikoolides asutati vaestele ja andekatele koolipoistele linna stipendiumid. Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida. Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu
rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. 3
Kolmandas astmes loeti Ovidiuse ja Vergiliuse luulet, Cicero kõnesid, õpiti dialektikat ja retoorikat, lõpetati Donatuse ja Melanchtoni grammatika läbitöötamine. Märkimisväärne on see, et õppeaastate arv ei olnud ette määratud. Õpilane viidi ühest astmest teise teadmiste omandamise põhjal. Kogu programmi läbivõtmiseks kulus tavaliselt 10-12 aastat. Melanchtoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, usuõpetuse, meieisapalve ja kümne käsu ja nende juurde kuuluvate Lutheri seletuste päheõppimist, kirikulaulude ja katekismuse tundmist ning Uue Testamendi lugemist .(Andresen 1997, 62) Õpetuse korraldusest annab ettekujutuse ringkiri, milles nõuti, et katekismust mitte ainult ette ei loeta, tuleb ka katekismuse tundmist kontrollida. (" Kui mõned on ,, lapsikud ja veel teadmisteta", siis "õpetatagu neile esmalt katekismuse tekst tükk tüki järel pähe nii kaua, kuni nad selle selgeks õpivad"
tekkis tähendusrikas ahel: eestikeelne trükitud raamat ladina kiri lääne kultuur. Katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul usuõpik. Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529.aastal avaldatud Väike Katekismus, mille järgi on kujunenud meie rahva eestilised tõekspidamised ja mida kasutatakse laste lugemaõpetamiseks. See teos koosneb viiest peatükist: 1)kümme käsku 2)usutunnistus 3)meieisapalve 4)ristimissakrament 5)altarisakrament ja pihtimisõpetus Georg Mülleri Jutlused Reformatsioon ja esimeste eestikeelsete trükiste ilmumine panid aluse kirikukirjandusele. 17.sajand oli kirjanduse suhtes vaene sajand, kuna 1601.aastal oli suur viljaikaldus, mis tõi kaasa näljahädad ja katku, see tõttu ei soositud kirjandust ja raamatute väljaandmist. See aeg ei olnud Eestis ka ühtegi trükikoda. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, näiteks
Lugemise ja kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka Niguliste koguduse juurde kirikukool. Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn. kirjutuskoolid aitasid kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades. 1422. aastal Valgas kokku tulnud maapäev nõudis kirikuõpetajailt meieisapalve, ,,Ave Maria", kaheteistkümne usupeatüki ja kümne käsu õpetamist rahvakeeles. Vaimulikud pidid õppima koguduse liikmete keelt ja selles keeles jutlustama. Siit alates hakati tõlkima ja levitama nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed. Lääne-Euroopa eeskujul asutati kirikumõisate juurde kirikukoolid. Kuna katoliku kirikus oli tähtsal kohal poistekoori laul, võeti kooli peamiselt hea lauluhäälega poisse. Köstrite
Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid · Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku
õpetajal Wittel ilmus 1554 trükitult katekismus. On üksikuid käsikirjalisi tekste peamiselt 16.saj lõpust. 1580-90. aastate Boieruse katoliiklik tekst. Eesti k teksti 41 rida. See on ilmselt poola k tõlgitud palve. Teksti eesti keelt on hinnatud oskamatu tõlkija kirjapanduks. See vaimulik manitsus on kirjutatud põhja- ja lõunaeesti segakeeles, st tekst on üldeestiline, mõne selge lõunaeestilise joonega. Völckeri "Regulae Societatis Jesu" lisalehed, kus oli ka eesti k teksti: meieisapalve, Ave Maria, usutunnistus, 10 käsku, 5 kirikukäsku, 7 sakramenti. Tekstis on rohkem põhja- kui lõuna murdejooni. Põhjaeestilisuse tõttu arvatakse, et Völcker kasutas käsikirja luues eeskujuna põhjaeestilist teost. 1589 Ametitunnistus Awerbachile, mille andis välja Tartu raad, kinnitades, et Awerbach suudab teha silmaoperatsioone. Saksakeelsest originaaltekstist eestikeelse tõlke tegija pole teada, kuid ta polnud hea eesti k oskaja. Siin on leitud põhja- ja
kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Maal olid usulisteks keskusteks kihelkonnakirikud. Jumalateenistusi viisid neis läbi preestrid. Peale selle kuulus preestri ametikohustuste hulka sakramentide jagamine (sakramendid on: ristimine, leeritamine, laulatamine, pihtimine, armulaual käimine, viimne võidmine), kirikuraamatute pidamine (neisse fikseeriti sünnid, surmad ja abielud), 10 käsu ja Meieisapalve õpetamine. Kohustus preestrit ülal pidada lasus talurahva õlgadel. Kirikute kõrval tegutsesid keskaegses Eestis usuorganisatsioonidena mitmesugused munga- ja nunnaordud. Nende keskusteks olid erinevad kloostrid. Olulisemad keskaegsed ordud Eestis olid: · Tsistertslaste ordu Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks
Matus on Jumala hea tahte ja päästesõnumi kuulutamine surma tõsiduses ja traagilisuses. Kristlik matus pole niivõrd kurb, kuivõrd lootustäratav ja võitu tõotav talitus". Kristlikust matusest ei tohi teha nutulaulu, sest kristlik mõtteviis näeb surmas elu igavest jätkumist. Matus toimub igavikule mõeldes ja kuulutab elu võitu. Matusel palvetatakse lahkunu eest, et ta võiks puhata Jumala rahus ülestõusmise päevani. Kõige olulisem kirikliku matusetalituse sõnum on Meieisapalve, palved lahkunu hinge eest ja nende eest, kes on lahkunuga. Kirik kutsub omakseid ja lähedasi lahkunut kiriklikult mälestama ka edaspidi, sõltumata möödunud ajast.20 Luterliku talituse peab üldreeglina kirikuõpetaja või tema poolt volitatud täieõiguslik koguduseliige. Matusetalitus peetakse kirikus, kabelis või haual. Võimalik on kutsuda õpetajat ka koju, kus saab rahus lahkunut meenutada ja matuste üle arutleda.21 Matusele võib eelneda 20
grammatikat polnud veel koostatud. Katekismus (kr katechismas „õpetus“) on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul – usuõpik. Ta esitab kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529.a avaldatud Väike Katekismus, mille järgi on kujunenud meie rahva eetilised tõekspidamised nii kodus kui ka koolis. Nimetatud teos koosneb viiest peatükist: 1.) kümme käsku, 2.) usutunnistus, 3.) meieisapalve, 4.) ristimissakrament (lad „toiming“), 5.) altarisakrament ja pihtimisõpetus. Georg Mülleri jutlused Reformatsioon ja sellega kaasnenud esimeste eestikeelsete trükitse ilmumine panid aluse kirikukrjandusele, mis jäi meie trükitoodangus valitsevaks kahe järgneva sajandi vältel. Kuid saabuva, 17. Sajandi algus ei kuulutanud Eestimaale midagi head. Poola ja Rootsi vahel tekkinud troonitüli muutis Eesti sõjatallermaaks, mistõttu 1601. Aastal tabas maad
annaabi.ee 
