Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,............................................................................5 1.2.2. Elektromagnetilise maailmapildi tunnused,..............................................................6 1.3
mõistuse ees. Peamiseks võitlusvahendiks on tal neruvääristamine. Sageli puudub ta mõtteil sügavus ja ta tähelepanekuil objektiivsus, aga ta on alati mõtterikas, lõikav ja särav. Oma teoses ``La philosophie de Newton``, mille ta kirjutas oma armukese markiis du Chatelet` abiga, populariseeris ta Newtoni ``Principiat`` ja ´´Optics´it´´ ning kujundas Newtoni ettevaatlikult formuleeritud teaduslikest teesidest enesekindlalt paika pandud atomistliku ja mehhanistliku maailmavaate. Voltaire propageeris innuga ka Locke`i ideid empiirilisest meetodist, poliitilisest vabadusest ja ususallivusest.Oma seisukohti tutvustas ta draamade, romaanide ja ka kirjade kaudu. Kirjutas ka oma entsüklopeediat Dictionaire philosophique (Filosoofiline sõnaraamat, 1746). Kokkuvõte Igal ajastul on oma vaimsus. Kui keskajal oli inimene allutatud täielikult Jumalale, siis eriti Valgustusajal tugineti eelkõige mõistusele. Usuti, kuid seda mõistuse piirides. Leiti, et
II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid)
Peale mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1) Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv uurimine sundis revideerima klassikalise füüsika põhiprintsiipe. Selle kaasnähtusena tekkinud füüsika kriisi lahendas 20 sajandi esimesel veerandil relatiivsus ja kvantteooria loomine. Need kaks teooriat moodustavad tänapäevase füüsikalise maailmapildi aluse. Klassikalised teooriad mahuvad sellesse maailmapilti teatavatel tingimustel kehtivate piirjuhtudena. Massi ja energia
" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud ,,Ta pöörleb siiski!" jäi siiski kõlama läbi sajandite. Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel- liku ja Galilei esindatud eksperimentaalse, matemaatilise ja atomistliku lähenemise vahel, mis oli mehhanistliku maailmapildi kujunemise eeldus. Galilei järeldused katoliikliku armulaua kohta oleksid võinud tema elu tõeliselt ohtu seada. Seepärast otsustati valida suurt teadlast säästev tee, kohtumõistmine korraldati Galilei astronoomilise maailmapildi üle. Galilei kosmoloogiliste vaadete hukkamõistmine, mis eriti kedagi ei huvitanud, säilitas suure teadlase elu ja võimaldas tal oma tööd jätkata. Galilei jäi elu lõpuni
Tema ise seda küll nii ei võtnud ning andis endast parima tööülesandeid täites. 1703. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi presidendiks. Igal aastal valiti ta tagasi kui tema surmani. Newton löödi 1705. aastal rüütliks. Ta oli esimene teadlane, kes seda tiitlit kandis. 1709. aastal hakkas Newton "Principa" teise osa kallal töötama. Ta andis välja ka "Opticsi" teise osa. Newton suri 19. mail 1727. Tema loodud mehaanika jäi kaheks sajandiks klassikalise mehhanistliku maailmapildi aluseks ning mõjustas määravalt metafüüsilise materialismi teket ja arenemist. 6 Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. · Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad
(24. detsember 1818 Salford, Lancashire 11. oktoober 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige. James Prescott Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz (31. august 1821 Potsdam 8. september 1894 Berliin) oli saksa arst, füsioloog ja füüsik. 1847. aastal andis mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ja kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia). Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas pööriste teooria. Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822 1888).
külgi. Maatriksstruktuur võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti. EELISED: · Ressursside efektiivsem kasutamine. · Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. · Töötajate töö rikastamine. · Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. PUUDUSED: · Pinged kahekordsest alluvussuhtest. · Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. · On vajalik inimsuhete koolitust. 10. Millised on organisatsiooni mehhanistliku ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt. 4. Valitsev on võimukas käitumine. Orgaanilistes organisatsioonides: 1. Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis. 2
koosnevad elavhõbedast ja väävlist. Kirjeldas esimesena lämmastikhappe valm, ilmselt tundis ka kuningvett; Roger Bacon: rõhutas eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatika tähtsust uurimustöös, jaotas alkeemia 2ks osaks: spekulatiivne- tegeleb üldiste põhimõtetega ja operatiivne- uurib ainete valmistamise praktilisi võimalusi, pidas võimalikuks met transmut, propageeris keemilisi ravimeid. Keemia kujunemine: teaduslik-tehniline revolutsioon tõi endaga kaasa mehhanistliku maailmapildi ja praktilisema mõtlemise. Erinevalt antiik- ja keskajast sai inimtegevuse eesmärgiks maailma muutmine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine. Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid, usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist
Suur juhtimisulatus horisontaalne Madal formaliseeritus 7 Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi Kõige olulisem mõju on situatsioonil(keskond ja tehnoloogia) On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga T. Burns ja M. Stalker – eristavad mehhanistliku ja orgaanilist organisatsiooni P. R. Lawrence ja J. W. Lorsch – kaht liiki mudelit: diferentseerimine ja integratsioon Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond, seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatu osavaldkondadeks) ja integreeritud Juhuslikkuse käsitlussuund Juhuslikkuse teooria (contingency theory) – suhtelisuse mõiste sissetoomina Ohud C
Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsionism on lähenemisviis, kus püütakse psüühilise nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil. Assotsiatiivne eksperiment on Carl Gustav Jungi poolt pakutud projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: a.i.1.a.i.1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ;
· Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud · Stern- laps elab läbi ühiskonna arengu etapid: o Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga o Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga o 1.-5.-aastane-ürginimese areng o algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine o keskmine kooliiga- keskaeg, kristlik kultuur o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale).
(võtame info vastu, midagi meie ajus toimub, me ei saa valida). Helmholtz uuris värvitaju. Uuringute põhjal lõi ta akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides. 1847 andis Helmholtz mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ning kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Ta võttis kasutusele vabaenergia mõiste termodünaamikas (seda nimetatakse tema järgi ka Helmholtzi energiaks). Ta tõestas 1881 teoreetiliselt elementaarlaengu olemasolu. Mehaanikas uuris ta vähima mõju printsiipi ja hüdrodünaamikas pööriste teooriat. Lisaks uuris ta dispersiooniteooriat. Tema arvukad teadustööd ulatuvad teoreetilise
inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale, kuid samas peegeldab Valton argistes pisiasjades nõukogude süsteemi nuripidisusi. Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus bürokraatlikus masinavärgis, mis toodab võõrandumist. Hilisemas loomingus laieneb see loomuliku inimese ehk inimese bioloogilise põhiloomuse ja mehhanistliku tsivilisatsiooni vastuoluks Argielu veidruste võimendamisest areneb välja modernistlik esteetika, mis kannab novellikogusid ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968), ,,Sõnumitooja"(1972) ja ,,Õukondlik mäng"(1972). Kirgi küttis üles ,,Kaheks jaapanlannat", eesti modernismi üks tuumteoseid. Väheldase kogu üheksas novellis on nõukogude tegelikkuse pinnalt väljakasvatatud situatsioonidele vajutatud groteski ja absurdsuse pitser. Kogu südamikku
vahendusel; omadatakse see, mille kohta varem juba infot; meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed (+ nende seoste keerukamad kompleksid e assotsiatsioonid) ühe nähtuse aktualiseerimine toob esile ka teise aktualiseerimise Assotsiatsioonid: sarnasus, kontrast, aeg, ruum assotsiatsionims lähenemisviis, kus püütakse psüühilisi nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil vajalikud materjali efektiivseks omandamiseks ja reprodutseerimise hõlbustamiseks, järelduste tegemiseks inimese varjatud seisundite ja mõtete kohta nt ülekuulamine (Jung projektiivtest isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks kiire reaktsioon suvalisele sõnale (indiferentsed sõnad assotsiatsioonid sujuvalt, kiirelt; afektiivsete üleelamistega ja ebameeldivate sündmustega seotud
annaabi.ee 
