kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja
10) Kus käis Neil Armstron esimese inimesena? VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallina. Õige või vale? 2) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 3) Millisel spordialal tuli olümpiavõitjaks Ants Antson 1964.aastal? 4) Kuidas nimetatakse badmintoni teisiti? 5) Kes oli 2002.aastal Eesti parim meessportlane? 6) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 7) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 8) Kui suur on minuti jooksul tehtud kätekõverduste maailmarekord kas 73, 104, 138? 9) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 10) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval? VASTUSED: 1-6.klass 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima
koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sprinditeates (koos Aivar Rehemaaga) Andrus Veerpalu on olnud Aasta meessportlane aastatel 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009. Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005.
Andrus Veerpalu 8.02.1971 Kes on? Murdmaasuusataja Sportimist alustas 8-aastaselt Eesti parim meessportlane 23-kordne Eesti meister 2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last:
aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses
aastal Tallinnas. Ta on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis ning pärast seda õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Tunnustused • Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 • Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. • 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. • 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. • 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. • Valgetähe I klassi teenetemärk 2009 • Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks.[3]
ligikaudu juba 4 miljonit krooni. Simple Session Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste
Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 aastal Pärnus.Oma
naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja (2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys ja2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos). Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Ta elas oma kooliajal Pärnumaal. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta
Maailma karikas Maailma karikas 1990. aastal võitis ta ühepaadil maailma karika. 1995. aastal võitis ta ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid. 2007. aastal võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil maailma karika. Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailmakarivõistlused. Teine eestlane on Imre Tiidemann. Tunnustused Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2005) Aasta kodanik(2004) Aasta meessportlane 1990, 1995 ja 2004. Ühegi teise eesti aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat. Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel. üks 6 spordi aastapreemiast 2005 á 150 000 krooni 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks. 18. oktoobril 2010 omistati Jüri Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri Isiklikku Jüri Jaanson on 192 cm pikk ja kaalub 95 kg.
Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m). Andrus Värnik- Eesti odaviskaja, kes tuli 2005 tuli Helsingis maailmameistiks tulemusega 87.17m. Tema isiklik rekord on 87.83m, mis on ühtlasi ka Eesti rekord (visatud Valgas). On olnud ka Eesti aasta meessportlane aastatel 2003 ja 2005. Moonika Aava- Eesti odaviskaja, kes hoiab 2004 aasta visatud Eesti rekordit milleks on 61.42m. Pekingi olümpiamängudel saavutas ta 26. koha tulemusega 56.94m. Aastal 2001 saavutas ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel 3. koht. 2
................................................................................5 3. karjäär........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Zlatan Ibrahimović on rootslane, kes mängib Rootsi jalgpallikoondise eest ja Pariis Saint-Germani ridades.Ta on löönud oma elu jooksul 54 väravat koondise eest ja 227 väravat klubide eest. Ibrahimovic on olnud 2005, 2007, ja 2009 aasta parim Rootsi mängija. 2007 parim Rootsi meessportlane ja UEFA aasta sümboolsesse koondisse. ELULUGU Zlatan sündis 3.oktoobril 1981 Malmös. Ta vanemad olid immigrandid endise jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile.
Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja.Aasta oli siis 1981. Samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused.Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikimaks-esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega.Kokku tegeles Jüri Jaanson sõudmisega 29 aastat. 2.TUNNUSTUSED *Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk *Aasta kodanik 2004 *Aasta meessportlane 1990,1995,2004(Ühegi teise aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat) *Jüri Jaanson kandis Eesti lippu Atlanta olümpiamängudel *Üks 6-st spordi aastapreemiast 2005(150000 krooni) *2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks *2010 omistati Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu-
Hõbe 2002 50 km klassika Maailmameistrivõistlused Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Vahelduvtõukeline sõiduviis Suusaraja profiil, lume ja rajaolud nõuavad päris sageli vahelduvtõukeliste sõiduviiside kasutamist. Nüüdisaegse suusatehnika arsenali on jäänud alles vaid kõige tavalisem suuskadel liikumine vahelduvtõukeline kahesammuline suusatamisviis. Esmalt käsitlen vahelduvat kätetööd. Vahelduvates kepitõugetes kehtivad
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe.
tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See oli kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Selle tulemuse ületas Ashton Eaton, hüpates 8,23m. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused Aasta meessportlane 1996, 1997, 1998, 2000 Tegevus poliitikuna Erki Nool 2008. aastal. 2003. aastal astus Nool Isamaaliitu [1]. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta Isamaaliidu teise numbrina 3044 häält. 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kogus Nool 1653 häält ja pääses Tallinna linnavolikokku. Nool kandideeris 2007. aasta Riigikogu valimistel, kogus Võru, Valga ja Põlva maakonnas Isamaa ja Res Publica Liidu esinumbrina 3178 häält ning pääses Riigikokku
Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks. Tunnustused: · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 · Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 · Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009 Sportlikud saavutused: OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992. aasta taliolümpiamängudel (Albertville'is) · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aastal taliolümpiamängudel (Lillehammeris) · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998
(kümnevõistleja). 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Andrus veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja. Click to edit Master text styles Second level Veerpalu on Eesti kõigi Third level aegade edukaim Fourth level Fifth level meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Kuld2002-15 km klassika Kuld2006-15 km klassika Hõbe2002-50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti endine suusasportlane. Kuld2006-10 km
3. Merimetsa terviserajad 4. Nõmme-Harku terviserada 5. Tabasalu terviserada Suusarajad... 1. Pühajärve - Kääriku suusamatkarada 2. Lähte suusarajad 3. Padise suusarajad ja kelgumägi 4. Tõrva valgustatud suusarada 5. Tartu Maratoni suusarada Parimad suusasportlased läbi aegade Andrus Veerpalu (sündis 8.veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpia- võitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängu- del, olles võitnud 3 medalit. 23.veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetami- sest. 23.augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Otsus on edasi kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse. Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises.
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maail...
Golbergil, kellele kuulus ka Eesti rekord. 2006 aastal osales Erki Nool ka saates ,,Tantsud tähtedega" kus ta saavutas koos partneri Ave Vardjaga kaheksa paari seas kolmanda koha. Erki Noolest on ilmunud raamat ,,Autogramm" mille on kirja pannud Paavo Kivine. (Erki Nool, 2012) 4.3. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. On Eesti endine murdmaasuusataja ning kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olles võitnud olümpiamängudelt 3 medalit. 23. veebruaril 2011 aastal teatas Andrus Veerpalu sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määrati Veerpalule FISi poolt kolme aastane võitluskeeld. Otsus on kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitaazkohtusse. Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. (Andrus Veerpalu, 2012) Joonis 9. Andrus Veerpalu (http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php)17 4.3.1. Sportlikud saavutused
kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Aasta : 2000 Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endinemurdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07
TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt võitlushimulised ja valmis peaaegu kõigeks, et oma eesmärkideni jõuda. Selline suhtumine võib aga kujuneda ohtlikuks, kuna spordialadel, mis nõuavad head välimust ja kehakaalu nagu näiteks iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants, on tihti suure võitlushimu tagajärjeks toitumishäired. Kuigi teada on ka mõningaid juhtumeid, kus mõni meessportlane on hakanud end näljutama, on seesugune käitumine pigem siiski omane õrnema soo esindajatele. Enese näljutamine või toidu välja oksendamine toovad paraku endaga kaasa rohkem halba kui head. Kõige mustema stsenaariumi korral võib see lõppeda surmaga. Anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa) on toitumishäired, mis viivad sportlase täielikku kaosesse: saavutusvõime langeb, kaob tahtejõud. Anoreksiaga kaasnevad nähud: · Hüpotermia
Vaata lisa1 Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused Aasta meessportlane 1996, 1997, 1998, 2000 Tegevus poliitikuna 2003. aastal astus Nool Isamaaliitu . 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta Isamaaliidu teise numbrina 3044 häält. 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kogus Nool 1653 häält ja pääses Tallinna linnavolikokku. 7 Nool kandideeris 2007. aasta Riigikogu valimistel, kogus Võru, Valga ja Põlva maakonnas
Ateena 2004: Sai 8. koha. Te is e d tiitlivõ is tlus e d:Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste
1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m 26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga. Elina Partõka Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve "Kalevi" spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a.
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus A...
1996- Atlanta MMil 6. koht. Karjääri lõpetamine. Nõukogude Liidu Olümpiakomitee liige 1988- 1991. Aastast 1997 Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu trekikomisjoni liige ja Eeesti Olümpiakomitee liige. 1.1.6. Aavo Pikkuus Alustas rattatreeninguid 1967. Aastal Tartus E. Randami, T. Eomõisa, R. Kirsipuu juhendamisel (5). Olümpiavõitja 100km meeskonnasõidus Maailmameister 100km meeskonnasõidus Rahutuuri võitja 12kordne N Liidu meister 9kordne Eesti meister Eesti aasta meessportlane viiel korral 1972- Eesri meister eraldistardis. 1973- üleliidulistel noorsoomängudel 100km meeskonnasõidus pronk + trekil 4km meeskonna jälitussõidu kuld ning lisaks Eesti meister krossis. 1974- Rahuturniiri 5. Koht. 22 1975- MMil hõbe 100km meeskonnasõidus + Rahuturniiri 3. koht. 1976- Montreali OMil kuld 100km meeskonnasõidus + OMil grupisõidus 44. koht + Eesti meister eraldistardis + Eesti meister krossis.
annaabi.ee 
