"Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E.Tubin "Kratt" ballett "Barbara von Diesenhusen" ooper "Reigi õpetaja" ooper "Reekviem langenud sõduritele" reekviem G.Ernesaks "Hakkame mehed minema" meeskoorilaul "Päike vajus pärnapuule" "Sireli, kas mul õnne" koorilaulud "Näärisokk" "Mind kutsuti pulma" "Tormide rand" ooper "Tuleristsed" ooper "Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper "Käsikäes" ooper V
ideaal on oreli lähedane. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna . Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile ,,Sireli, kas mul õnne," ,,Sinu aknal tuvid," ,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv,
Kuigi 1950. aastatel jõudsid ka Eestisse 20. sajandi uuemad muusikasuunad ja uudne helikeel, mis olid juba mõnda aega levinud Euroopa muusikas, jäi Ernesaksa looming uuendustest puutumata. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Koorijuhina tundis Ernesaks ka hästi oma ,,materjali". Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Paljud tema koorilaulud on saanud väga populaarseteks. Näiteks juba varajasel loome- perioodil valminud meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema". Veelgi kuulsam on Lydia Koidula tekstile loodud laul ,,Mu isamaa on minu arm". Selle laulu kirjutas ta Koidula 100. sünniaastapäevaks ja see kõlas ka luuletaja põrmu ümbermatmise tseremoonial taastatud Estonia kontserdisaalis 1946. aastal. Sellest laulust sai eestlaste hingelaul, vabaduseihaluse sümbol, laulupidude kõige oodatum laul. Nõukogude valitsus keelas selle laulu esitamise
a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga. Lauluharrastus Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi
Loomingust Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga).Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu
Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks% Juhan Liiv Gustav Ernesaks Looming q Erakordse populaarsuse saavutas meeskoorilaul `'Hakkame, mehed, minema''. q Lihtsast rütmipildist hoolimata muutus see oma rühikuse ja efektse teostuse tõttu kiiresti meeskooride `'leivanumbriks''. q Laul viis 1938.aastal Gustav Ernesaksa esimest korda ka üldlaulupeo dirigendipulti. § Selles laulus ei kõla kordagi eesti keeles nii levinud `'s''häälik ! v Hakkame, mehed , minema http://www.youtube.com/watch?v=yOtMV23jogU Looming q On loonud mitu ooperit. v
ballaadid"(ühendatud regilaul ja tants,läbiv saatusemotiiv); ,,Raua needmine"; miniatuuritsüklid:"Kümme haikut" kooriteosed: ,,Dialektilised aforismid"; ooper"Luigelend" 24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud; kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed elavad","Külm","Helin"; ooper:"Tormide rand","Tuleristsed"; raamatud: ,,Nii ajaratas ringi käib", Suu laulab, süda muretseb","Kutse" 25. 1906 kutseliseks teatriks "Vanemuine" ja ,,Estonia" 1913 ,,Estonia" uue teatri avamine 1921 Lauljate liidu asutamine K.Türnpu Laulu-ja mänguseltsid: Tartu-Vanemuine; Tallinna-Estonia; Viljandi-Koit; Pärnu-Endla(1911); Valga-Säde(1936;1944 kutseliseks); Narva-Ilmarine(1875).
Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus ligi 200, üle poole neist on aga kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meeskoor paindliku, varjundirohke ning vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad, koos laulva meloodiaga nagu
Sõjajärgsel ajal oli Ernesaks eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1962. aastal. LOOMING: Heliloojana on Ernesaks kirjutanud peamiselt koorimuusikat. Koorilaule on 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Pidas meeskoori kõige paremaks oma võimsa kõla poolest, kuigi on kirjutanud laule kõikidele kooriliikidele. Erakordse populaarsuse on Ernesaksa loomingus saavutanud meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema"(1933). See laul viis Ernesaksa 1938. a ka esimest korda üldlaulupeo dirigendipulti. https://www.youtube.com/watch? v=TZ2jHSlGwxk Tekst rahvaluulest, laulus puudub s-häälik. 1944, kui Ernesaks asutas RAM-i, valmis ka koorilaul "Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks, vabadusihaluse sümboliks. Seda on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947. a ei jätnud laul veel
1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal) Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala 1977 Credo, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Arvi Siig ja Kommunismiehitaja moraalikoodeks)
Vanemuise seltsi esimees Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) tahtis eestlastele seltskondlike kooskäimiste ja hariva meelelahutuse jaoks luua ühe eestimeelse seltsi. Alguses kuulus Vanemuisesse 25 liiget, peamiselt käsitöölised, töölised, ametnikud ja maainimesed, aegamisi lisandus ka haritlasi. Pärast 1869. aastal toimunud laulupidu, mis õhutas rahvuslikku meelsust, ulatus liikmete arv juba 400ni. Seltsi peamiseks tegevusalaks oli põhikirja järgi meeskoorilaul, peamiseks seltskondlikeks üritusteks kujunesid aga iga kuu toimunud kuuõhtud, kus peeti ettekandeid ja kõnesi, kuid ka lauldi, tantsiti, söödi jne. Rahva kokkumeelitamiseks ja lõbustamiseks otsustati kavva võtta ka näitemänge. Rahvusliku teatri loomise idee oli tegelikult pidevalt õhus. Riia Läti selts oli 1868. aastal lavale toonud taanlase Ludwig Holbergi ,,Mäeotsa Jeppe" alusel valminud komöödia ,,Purjus Bertulis", mida lätlased loevad oma rahvusliku teatri sünnipäevaks
Ta on kirjutanud üle saja laulu erinevatele kooriliikidele ja solistidele, neist arvukalt enda loodud tekstidele. 2002. aastal kõlas esmaettekandes tema muusikal "Esimesed jõulud", 2004. aastal vokaalsümfooniline suurvorm "Stabat mater", 2007. aastal kantaat "Hingedemaa kellad". Tema üks enim esitatud koorilaul "Paradisi gloria" oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Lastekoorilaul "Ei tahagi minna" oli 2007. aasta Noorte laulupeo kavas. Poiste- ja meeskoorilaul "Isad ja pojad" ning segakoorilaul "Mehed ja naised" (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol. Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul "Emale" pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud "Kaunid teod" ja "Läheme" said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil
Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu
jooksul 54 kontrollretke ja ülevaatust (Michelson: 1975). Oluliseks on peetud omaalgatust, mis töötajaid kõige enam distsiplineerib. 64. Möödunud neljapäeva õhtul kõlas Jõgeva Remondi Teede Ehituse saalis meeste laul (Alter: 1976). 1975. aastal asutati Jõgeva TREV-i meeskoor ,,Mehis", mis oli üks paremaid ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi ettevõtete taidluskooride seas, ühtlasi Jõgeva ainuke meekoor. Et meeskoorilaul Jõgeval kestaks ja kõlaks, tehakse lauluharjutusi ja esinetakse koos Jõgeva poistekooriga ka edasi. 65. Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas (Ehala: 1975). Lapsed on kodu peegel väljaspool seda. See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud
annaabi.ee 
