Maailma tajumine pole, mida õppida, vaid see on kodeeritud meie geenidesse, segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib lund katsudes meenuda lumememme ehitus ja tahtmatult venib näole särav naeratus maailma tajumine ja saadud informatsiooni läbielamine ongi eksisteerimine ise. See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui põliseurooplasel
see informatsioon korraga läbi eriti ka seetõttu, et unenäol on võime asju liialdades üles puhuda. Et oleks võimalik unenäo sõnumeid mõista, on kasulik välja selgitada, missugust keelt unenägu kasutab. UNENÄO TÜÜPILISED OMADUSED UNENÄGU LIIALDAB näiteks näed unes et tapad oma elukaaslase, võid olla hommikul nii ehmunud sellest, et tõukad selle oma teadvusest välja. Ometi võiks korraks seisatada ja mõelda. Vähehaaval võib meenuda eelmisest päevast hetk, mil solvumus ja viha täitis meeled, kuid sa ei osanud seda kuidagi väljendada. UNENÄGU TIHENDAB see tähendab, et unenäo üks sümbol võib öelda väga palju asju. Kui näiteks näha ema unes, siis samas võib see jutustada midagi ka suhtest oma naisega, töökaaslastega, ämmaga, tütrega - või enese naiseliku poolusega. UNENÄGU PÖÖRAB ASJAD PEA PEALE mõnikord on unenägu otsekui peegel, mis näitab maailma, jalad ülespidi
kolmanda meetodina. Kriitiliste intsidentide uurimisel keskendutakse igapäevatööst erinevatele, väga head või väga halba sooritust esile toovatele olukordadele vaadeldavas töös. Eeldatakse, et just kriitilistes olukordades avalduvad ka need ülesanded, mida pole võimalik määratleda igapäevase töö vaatlust sooritades. Selle meetodi kitsaskohaks on asjaolu, et kriitilised juhtumid ei pruugi töötajatele meenuda ning nende aset leidmist tuleb täiendavate allikate toel kontrollida. Eksperthinnanguna käsitletakse töö analüüsis standardiseeritud töökirjelduste kasutamist ja võrdlemist konkreetse organisatsiooni töödega. Kutsestandardist on abi vaid siis, kui see on asjakohane ning selle on koostanud valdkonna professionaalid. Töötaja “pildistamine” on töö teostaja poolne ajakasutuse jäädvustamine etteantud päeviku vormis
4 Kriitiliste intsidentide uurimisel keskendutakse igapäevatööst erinevatele, väga head või väga halba sooritust esile toovatele olukordadele vaadeldavas töös. Eeldatakse, et just kriitilistes olukordades avalduvad ka need ülesanded, mida pole võimalik määratleda igapäevase töö vaatlust sooritades. Selle meetodi kitsaskohaks on asjaolu, et kriitilised juhtumid ei pruugi töötajatele meenuda ning nende asetleidmist tuleb täiendavate allikate toel kontrollida. Eksperthinnanguna käsitletakse töö analüüsis standardiseeritud töökirjelduste kasutamist ja võrdlemist konkreetse organisatsiooni töödega. Eestis on sellisteks kirjeldusteks kutsestandardites esitatud tööde loetelud ning ametikoha täitjale esitatavad nõudmised. Kutsestandardist on abi vaid siis, kui see on asjakohane ning selle on koostanud valdkonna professionaalid.
õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, ei suudetagi asja mälus taastada. Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu, et mõlemad süsteemid, nii mälu kui ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu heale ,,kataloogisüsteemile". Sellega sarnasused piirduvad. Ilmselt on mälu puhul tõsi see, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumist erinevam) on see, et suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, st et see pole kunagi meie mälus olnud. Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine).
ärevus, mure, viha, pahameel ja tüdimus.1 3.3 Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lõhnaaisting võib meenuda aastaidki hiljem sama lõhna tundes. Seda arvatavasti seetõttu, et lõhnad kipuvad olema seotud teatud sündmuste ja inimestega, kes koos tuttava lõhnaga meenuvad. Näiteks puhkust, reisi või muud meeldivat sündmust võiks eristada just selleks puhuks muretsetud parfüümi või lõhnatootega, mis argipäeva naastes kõrvale pannakse. Nii saab hiljemgi, kui hallid pilved hinges maad võtma kipuvad, selle aroomiga taastada hea enesetunde.
hinnaga purustasid vene ja läti punased üksused. Paju vallutati ja Valga hõivati, kuid lahingus raskelt haavata saanud Julius Kuperjanov suri Tartu haiglas. Just Paju lahinguga seoses Kuperjanovist kõige sagedamini kõneldaksegi. See pole päriselt õiglane, sest Paju lahing oli tema viimane, aga kaugeltki mitte esimene kangelastegu. Nende hulka kuulub kindlasti Tartu vabastamine. Ameti poolest oli Kuperjanov ... õpetaja. Siinkohal võiks meenuda mõni nähtud film: «Nimed marmortahvlil», «Reamees Ryani päästmine»... Reservatsioonideta põlguses kõige militaarse vastu on tänapäevane humanismi teesklev mainstream sõjamehe ja kooliõpetaja peaaegu vastanditeks kuulutanud. Ohvitseri varasem elukutse peab tabama üllatusena ka kahe nimetatud filmi vaatajat. Asjata. Iga hea ohvitser on ühtlasi õpetaja, ja igas heas õpetajas leidub ohvitserlikku otsustusvõimet, taipu ning korraldusvaimu
tee peamistesse veresoontesse, kus nad ringlevad veresoontes ja avaldavad ravitoimet Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõjupsüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lõhnaaisting võib meenuda aastaidki hiljem sama lõhna tundes. Seda arvatavasti seetõttu, et lõhnad kipuvad olema seotud teatud sündmuste ja inimestega, kes koos tuttava lõhnaga meenuvad. Näiteks puhkust, reisi või muud meeldivat sündmust võiks eristada just selleks puhuks muretsetud parfüümi või lõhnatootega, mis argipäeva naastes kõrvale pannakse. Nii saab hiljemgi, kui hallid pilved hinges maad võtma kipuvad, selle aroomiga taastada hea enesetunde.
Kui see ebaõnnestub, siis ei suudetagi asju mälus taastada. Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu see, et mõlemad süsteemid, nii mälu kui ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu ilmselt heale ,,raamatupidamis- ja kataloogimissüsteemile". Nii mälus kui ka raamatukogus peab salvestama ehk kataloogima ühel ajal mitmel põhimõttel. Sellega sarnasus siiski piirdub. Ilmselt on mälu puhul nii, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimisest erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud. Kui varasemas mälupsühholoogias tunti huvi eelkõige selle vastu, millised on tulemusrikkad mällu salvestamise võtted ja strateegiad, siis alates 1960. aastate keskpaigast on teadlaste huvi keskendunud meeldetuletamise seaduspärasustele.
Mälus oleva teabe jõudmine teadvusesse on aktualiseerimine. Reprodutseerimine saab olla kas eesmärgipärasne või spontaanne ning sellel on oluline roll taastamistunnustel, osundajatel ehk assotsiatsioonidel: - Järjekorraefektid. Rea esimesed ja viimased ühikud taastatakse paremini. - Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus). - Reministsents. Hiljem võib materjal meenuda paremini - Visuaalne. „Hüpermälu”, eidetism. Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu: - Motoorseks. Motoorset ehk liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. - Emotsionaalseks. Emotsionaalse mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. - Kujundiliseks
o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu o Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti alles koolieas. Õppimine on kontekstispetsiifiline e kui ühes kontekstis õpitakse, siis teises keskkonnas ei pruugi see info enam meenuda. o Äratundmises on juba väikesed lapsed üsna tugevad o Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid). Algselt on mälu vahendatud praktilis-emotsionaalse laengu kaudu. Mida vanemaks, seda enam omandatakse läbi verbaalse info. Mõtlemise areng - Ühikute areng: o Kujutlused kasutatakse arengu alguses, nägemissüsteemi kaudu saadud info
väga hästi, võib- olla on mõne tegevuse juures lihtsalt vaja teha kohandusi. 3.2.Millised tegevused pigem ei sobi hästi 6-7-aastastele lastele? • Võib juhtuda, et mõned mõisted: liigiline mitmekesisus, monokultuur, permakultuur, kunstväetis, ei pruugi kõikidele lastele arusaadavaks saada, aga tegevus ise korvab selle, alateadvus talletab info ning hiljem, uuesti kuuldes võib teadmine meenuda. Ilmselt aitabki siin näitlikustamine. • Kuna ma ei ole ise kunagi niimoodi peenraid teinud, siis lugedes tundus mulle nii keeruline , et mõtlesin, kas lapsed saavad sellega ikka hakkama - ilmselt vajaksin ise enne koolitust ☺ (tegelikult olengi sellest väga huvitatud!). Siin oleks hea kui oleks kasvõi mõni spiraalikujuline peenar või fotod etapiliselt – kuidas peenart tehakse või mingi videomaterjali viide vms.
Eesmärgipärane vs spontaane;oluline roll taastamistunnetusel, osundajatel, assotsiatsioonidel (seostel).(Tulving:ammutamise edu sõltub mälus säiliva materjali ning ammutamisel erinevate tunnuste kokkulangevusest;otsustavad ühilduvus,kontekst,seisund) · Järjekorraefektid:rea esimesed ja viimased ühikud paremini · Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus)! · Reministsents:hiljem võib materjal meenuda paremini · Visuaalne ,,hüpermälu" Salvestamisel (enkodeerimisel) ja mälust ammutamisel (reprodutseerimisel) on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses Mälu liigid ja süsteemid Sensoorne taju edasikestmiseks pärast taju põhjustavate ärritajate lõppu,murdosa sekundist,kustub kiiresti,füüsiline info,suur maht,on maskeeritav,"taju järelkaja" Lühimälu kümneid seikundeid,skeem või sõnad,piiratud maht(7 +/- 2 kompa),tahab sisekõnet,interferents
annaabi.ee 
