toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse.
alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine (emotsioonide suunamine millegile teisele), ennetamine, altruism (teiste sarnaste probleemidega tegelemine), huumor (ängi põhjused naeruvääristatakse) ja sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse). 10. Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu näiteks Carl Gustav Jung, kes arendas analüütilist poolt, Alfred Adler individuaalpsühholoogia, Erik Erikson ego-analüütiline, Erich Fromm sotsio- psühhoanalüütiline jne.
Sigmund Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Di...
sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Kui esialgu oli ta looming lihtsalt humoorikas, siis hilisemas loomingus suurenes sotsiaalne aspekt e ühiskondlike teemade käsitlemine. Seoses Tsehhovi lühijuttude arenguga kasvab ka selle zanri tähtsus. Kui enne suhtuti juttudesse kui lihtsalt meelelahutusse, siis Tsehhovi temaatik amuutumisega kujunes ka lõhijutust omaette zanr, mida hakati ka Vene kirjanduses hindama Lõpetab 84 ülikooli, saab maakonnaarsti kutse. Töötab usinasti, koormus suur, kirjutab samaaegselt. Üsna pea avastatakse tal tuberkuloos. See paneb teda ümbritsevat natuke tõsisemalt märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama
Kokku räägitakse kümne päevaga sada novelli. Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse inimeste patte ja nõrkusi. Tegelasteks on eri sotsiaalsete kihtide esindajad. Samuti on kasutanud itaalia rahvajutte, prantsuse fablioole, keskaja rüütliromaane jne. ,,Dekamerioni näol pole tegu anonüümsete, rahvasuust üleskorjatud lugude kogumiga, vaid autoriteostega. ,, Dekameroni" tegelased süvenevad meelelahutusse, tantsu ja mängu. Kõik on noored, ilusad, peenetundelised õilishinged. 5. Commedia dell' art ( Gozzi- armastus kolme apelsini vastu) Selle esimesed elukitselised trupid tekkisid 16.saj. Otseses tõlkes tähendab professionaalset teatrit. Commedia dell'arte sõltus rohkem näitlejast kui näitekirjanikust. Näided on suurel määral improvisatsioonilised, kuid kindla tegelaste skeemiga. Valmis kirjutatud dialooge kasutasid tõsisemad tegelaskujud
Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest
Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Vastand sellele Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Näide 1
seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma. Kapitalismis näib kunst ära kaduvat, kuna see lahustub meelelahutusse, muutudes selle elitaarseks ja luksuslikuks alaharuks. Väikekodanlikus (või peaksin ma ütlema "luterlikus"?) ühiskonnas on vaimuelu jaotatud rangelt oluliseks ja ebaoluliseks. Oluline on moraalsete kohustuste maailm (ole hea isa ja ära paku linnaametnikele altkäemaksu) ja tööeetika (ole tootlik, tee kõvasti tööd ja innusta sellega teisigi kõvasti töötama). Ebaoluline on narruste maailm, meelelahutus, mis on õigustatud ainult puhkuse ühe vormina. Meelt lahutades võib
- Alates Chicago jazzist võetakse laiemalt kasutusele saksofon, millest hiljem saab jazzi sümbol. - Esimene saksofonivirtuoos tenorsaksofonist Bud Freeman . - Valged muusikud lisasid stiilile tehnilise viimistletuse, harmoonilise keerukuse ja aranzeeringud (muusika ümberseade teisele esituskooseisule). - Tantsuokestrid, kes aranzeerisid poplugusid ja lisasid need oma repertuaari. - Jazz tungis meelelahutusse. - Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman, kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt. - “Rhapsody Blue” tõi P. Whitemanile maailmakuulsuse 1924. - Whitemani orkestriga hakati kasutama mõistet “sümfooniline jazz”. Sving - Sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazzi pealinnaks. - Kuldaeg kestis u 1935-1945.
omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada. "Mõtetes kirjutas Pascal, et inimene soovib säästa oma Mina, ega taha mõelda omaebatäiuslikkusele. Iseenda eest püüb ta põgeneda välisesse olemisse: meelelahutusse, lõbude jahtimisse, seltskonnatutvustesse, mis millekski ei kohusta, hasartmängudesse jm. Niisuguse elu pärisosaks on tühisus. Pascal kujuta ilmekalt kõikide seisuste tühiselt toimekat elu. Õnne peavad inimesed "ülimaks hüveks" ja seda nad tahavad omada pidevalt. Pascali sõnade kohaselt esitas Montaigne vooruse nii meeldiva, naiivse ja kõikidele kättesaadava asjana, mis lubab õdusalt rahulikku jõudeelu. Montaigne´i jaoks ei olnud miski kindel ega tõene
Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Vastand sellele Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Näide 1
inimesed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatistlikud (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Kui esialgu oli ta looming lihtsalt humoorikas, siis hilisemas loomingus suurenes sotsiaalne aspekt ehk ühiskondlike teemade käsitlemine. Seoses Tsehhovi lühijuttude arenguga kasvab ka selle zanri tähtsus. Kui enne suhtuti juttudesse kui lihtsalt meelelahutusse, siis Tsehhovi temaatika muutumisega kujunes ka lühijutust omaette zanr, mida hakati ka Vene kirjanduses hindama Lõpetab 1884 ülikooli, saab maakonnaarsti kutse. Töötab usinasti, koormus suur, kirjutab samaaegselt. Üsna pea avastatakse tal tuberkuloos. See paneb teda ümbritsevat natuke tõsisemalt märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas
,,väikesed inimesed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatistlikud (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Kui esialgu oli ta looming lihtsalt humoorikas, siis hilisemas loomingus suurenes sotsiaalne aspekt ehk ühiskondlike teemade käsitlemine. Seoses Tsehhovi lühijuttude arenguga kasvab ka selle zanri tähtsus. Kui enne suhtuti juttudesse kui lihtsalt meelelahutusse, siis Tsehhovi temaatika muutumisega kujunes ka lühijutust omaette zanr, mida hakati ka Vene kirjanduses hindama Lõpetab 1884 ülikooli, saab maakonnaarsti kutse. Töötab usinasti, koormus suur, kirjutab samaaegselt. Üsna pea avastatakse tal tuberkuloos. See paneb teda ümbritsevat natuke tõsisemalt märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama
Klassistsism muudab vaatajast ohvri teatri autoriteetseks kohtunikuks tal on õigus nõuda, et kõik liinid oleksid võimalikult selgelt välja joonistatud (millal, kus, millele peab keskenduma). Võime öelda, et klassitsim oli teatrivaataja reform. Teatrivaataja asetatakse lugejaga ühele pulgale. Teatrit eelnevatel sajanditel ei võrdsustatud kirjandusega, oli madalaim kirjanduszanr. Tingimused: · Oli vaja, et vaataja suhtuks teatrisse tõsiselt (mitte kui meelelahutusse, vähetähtsasse jne), oli tarvis, et ta võtaks teatrit riikliku tähtsusega asutusena. Teater kui rahvuse mentaalsuse levitaja, psühholoogiline teema. Kardinal Richelieu (Armand-Jean du Plessis, 1595-1642) oli absolutismi insenär, rakendas kogu maailmas teatri vankri ette ideoloogiline relv. Tal oli seega võimutäius. Kõik pidi olema temale kui vaatajale ääretult selge. Pandi piir autori omavolile
Näiteks, ema võib alateadvuslikult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ärevust. 3)küpsed kaitsed 35 Sublimatsioon – instinktiivsed psüühilised jõud (libiido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Lapsepõlve traumaatilised sündmused säilivad meie alateadvuses. Mõjutavad meie isiksust ja võivad tekitada psüühikahäired. Ravimeetod peaks olema suunatud sellele et need traumaatilised kogemused alateadvusest välja tõmmata. Psühhoseksuaalarengu teooria Väga tähtsad on esimesed 5a. Isiksus kujuneb sellel perioodil ning täiskasvanu isiksus sõltub rohkel määral lapsepõlve kogemustest.
iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Kui esialgu oli ta looming lihtsalt humoorikas, siis hilisemas loomingus suurenes sotsiaalne aspekt e ühiskondlike teemade käsitlemine. Seoses Tsehhovi lühijuttude arenguga kasvab ka selle zanri tähtsus. Kui enne suhtuti juttudesse kui lihtsalt meelelahutusse, siis Tsehhovi temaatik amuutumisega kujunes ka lõhijutust omaette zanr, mida hakati ka Vene kirjanduses hindama Lõpetab 84 ülikooli, saab maakonnaarsti kutse. Töötab usinasti, koormus suur, kirjutab samaaegselt. Üsna pea avastatakse tal tuberkuloos. See paneb teda ümbritsevat natuke tõsisemalt märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama
religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. Kuningas Charles II suhtus parlamenti kui meelelahutusse, leides, et poliitiline debatt võib olla sama köitev kui komöödia. Kui parlament 1667. aastal riigieelarve oma kontrolli alla võttis, hakkas finantsidest ilma jäetud Charles II sidemeid otsima Prantsuse kuninga Louis XIV-ga, sõlmides rahaliste subsiidiumide saamiseks mitmeid salalepinguid ning müües prantslastele tagasi ka Cromwelli ajal vallutatud Dunkerque'i. ,,Kuulus revolutsioon" Pärast Charles II surma sai Inglise troonile tema noorem vend James II [168588]
annaabi.ee 
