Minu meediavaba päev Ülesande täitmine osutus oodatust raskemaks. Pean end inimeseks, kes ei sõltu väga suurel määral Internetist. Ma ei kasuta kunagi koolis oma telefoni Internetis seikemiseks. Siiski ei õnnestunud mul veeta päeva meediata. Mulle ei olnud see väga suureks üllatuseks, kuna teadsin, et meediata ei saa ma läbi kohe mitte kuidagi. Ärkamisest alates kuni koju jõudmiseni õnnestus mul katkestada igasugune side meediakanalitega. Samas ei osanud ma arvata, et koju jõudes ei ole see enam võimalik. Elutoas vaatas õde telerit ning hetkeks nägin kogemata minagi sealt parajasti jooksvat reklaami. Muidugi oli mul vaja ka käia eKoolis, et saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki.
Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte
seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui siia arvestada see ,et ma väga palju otsin internetist materjali ja loen uudiseid. Kas ma olen Facebooki sõltlane? . Tuleb tunnistada ,et jah , kui sinna arvata see ,et ma kulutan facebookile päevas umbes 1-2 tundi , aga see ei tähenda seda ,et ma kogu aeg seal olen ,,ninapidi" sees vaid mul on nagu tervepäeva peale olen kokku 1-2 tundi. Kas ma oskan olla ilma meediata? Ei oska vastata sellele, kuna pole nagu varem olnud ilma meediata, no tegelikult võib-olla 1-päev olen olnud ilma meediata , aga ega siis minu jaoks maailm seisma ei jäänud. Minu arvates, kui inimene meediaga ei suhtle, siis ta jääb väga paljust ilma , kuna meedias liigub väga paljud uudised ja räägitakse maailmas toimuvast. Kuidas on minu pere meediakasutus muutunud viimaste aastate jooksul ? Muutunud on ainult see
Kõik sõltub sellest, kuidas uudiseid serveeritakse ja millise nurga alt need kirjutatud on. Tihtipeale kahjuks ei taipa inimesed seda ning lähevad manipuleerimisega vägagi kergelt kaasa. Kui igaüks võib asju kommenteerida, siis miks ei saa seda teha ka ajakirjanikud ja riigitegelased, sekkudes õigel hetkel kommentaaridesse ja üldist arvamust sellega endale meelepäraselt suunata. Ometigi on meedia meile eluliselt vajalik. Ilma meediata ei oleks me informeeritud sellest, mis ilmas toimub. Meediavabadus annab tänu oma anonüümsusele võimaluse ka kõige vaiksematele end julgelt väljendada, kartmata seejuures oma nime määrida. Niimoodi saab riik teada ühiskonna üldise arvamuse tähtsate sündmuste ja otsuste kohta (iseasi, kas sellega arvestada tahetakse) ning inimesed ei pea meele avaldamiseks iga asja pärast kõik muu pooleli jätma ja siltidega tänavale jooksma
Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid. Tanel Lillemets
Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid. Tanel Lillemets
2013 Hommikul ärgates ja kööki sööma minnes käis köögis Vikker raadio, millegi pärast ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal
rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni rahvale edastamata. Teisalt aga on meedia väga äraostetav. Tean seda omast käest, sest olen töötanud kaks aastat ajalehetoimetuses ajakirjanikuna. Paljud ajakirjanikud alles kehtestavad end ja kujundavad oma mainet seega peab neil olema palju häid tutvusi ja suhteid. Kui noor ajakirjanik kirjutab näiteks mõnest vallavalitsuse töötajast ja too töötaja palub mõnda lauset mitte artiklis avaldada, on see juba mõneti propaganda
Koolis olles ei tulnud mul vajadust kasutada internetti kuni arvutiõpetuse tunnini, mil avastasin et olin valinud ülesande tegemiseks vale päeva. Pidime tunnis koostama PowerPoint esitluse ja ma ei pannud tähelegi kui avastasin ennast otsimas Google’ist pilte ja materjali vajaliku teema kohta. Otsustasin, et koju jõudes siiski jätkan ülesandega, aga õnnetuseks pidin saatma järgmise päeva kodutöö õpetaja meilile, mille täitmiseks pidin kasutama internetti. Kokku olin ilma meediata 13 tundi, aga arvan et oleksin suutnud olla kauem, kui oleksin valinud ülesande täitmiseks parema päeva. Meediakasutuse piiramine aitab inimesel selgemalt mõelda. Avastame, et aega jääb rohkem üle hobidega tegelemiseks ja puhkamiseks. Inimesed, kes ei lase ennast meedial mõjutada on õnnelikumad ja oskavad paremini väärtustada kvaliteetaega lähedastega, kuid samas meedia jälgimine avardab silmaringi ja aitab ajaga kaasas käia. Ise arvan, et meedia jälgimine ei ole halb,
Inimene viibib meedia mõjuväljas kogu oma elu. Meie kaasaegses maailmas me ei kujuta ette elu ilma meediata. Kui vaadata mõnda aega tagasi, siis meedia oli nii kontrollitav ja usaldusväärvne, kuna informatsioon oli seal piiratud. Meie maailmas meedia on kõigile, see on hästi kättesaadav ning meedia on ümber meid. Kui ärkan hommikul üles, lähen vanni, seal mängib raadio ja ma kuulan uudiseid, siis lähen jälle tuppa, lülitan arvuti sisse ja loen ajalehte, pärast seda ma lähen ühikast välja, ja seal ka võib leida mõni ajalehte
kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanalid ebaausaks relvaks, et kelle käes on meedia see juhib ka rahvas ja sellel on rahva toetus. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on eelkõige kaasa aidanud just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Kuna me puutume meediaga kokku iga päev on tähtis, et meedia oleks erapooletu ja usaldusväärne. Meedial on väga oluline roll, sest selle vahendusel saame teada, mis mujal maailmas toimub ning teame ette, mis ilma on oodata homme ja oleme palju teadlikumad maailmas toimuvast. Valitsuse usalduse osas toob ajakirjandus ühiskonda selgust ja mõistmist, mis muidu võiks jääda kodanikele teadmatuseks
Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa
Võib kasutada ka olemasolevaid materjale, mis on kogutud juba teiste poolt. Selline olemasolevate materjalide kasutamine säästab nii aega kui ka raha. Sellel uurimismeetodil on ka omad vead. Andmed ei pruugi täpselt sellisel kujul olla olemas nagu vaja oleks. Kas alati võib uskuda seda, mis on ajakirjanduses kirjutatud? Viimasel ajal on inimeste informeeritus kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda ajakirjandus meile alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Kollane ajakirjandus- on see üldse vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Tehakse suur skandaal ja valetatakse maad ja ilmad kokku, inimesed võivad niimoodi jääda uskuma vääraid asju. Samas enamusele meeldib kõmulehti lugeda, nii ka mulle. Teisest küljest võttes olen
nende privileegide lõppu. Selle nimel on nad valmis tegema ükskõik mida,et meedia huviorbiidil taas keerelda. .Seetõttu arvan,et neil pole õigust hädaldada et neid "ahistatakse".Muidugi leidub ka neid kuulsusi,keda tõesti meedia "ahistab" Miks paljud staarid soovivad pidevalt meediahuviorbiilil eksisteerida?.Kui kuulsus ja tuntus kaob,siis tähendab see vaid üht:nende elud muutuvad tavakodanike sarnaseks ning sellega nad riskeerida ei soovi. Kuna nad ei oskagi ilma meediata eksisteerida,nad on sellise eluga harjunud. .Kuid alati ei ütleks,et kuulsus ja tuntus on koorem,samas on ta vahel väga hea kink,tuntusega saad aibistada teisi,sinu arvamust,sõnavõttu,heategusid võetakse arvesse..Angelina Jolie abistab tuntusega vaesemaid inimesi ning Arengumaid,tal pole rahast ega ajast kahju et heategevusele kulutada.Ja siiski teda materdatakse selle eest,et ta lapsendas võõrad lapsed?Minu meelest on see üks üllamaid
kuulajaskonna tõttu, keda teatavasti on kerge mõjutada, ei tohiks neil välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid need meediakanalid ebaausaks relvaks - kellel ajakirjanike poolehoid, sellel rohkem valijaid toetajaid ja seeläbi ka võim. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Kuna puutume sellega kokku iga päev, on väga oluline, et ajakirjandus oleks rahvale heaks eeskujuks ei läheks seadustega vastuollu. Seeläbi võib ajakirjandus mõjuda ka kasvatavalt, seda nii halvas kui ka heas mõttes. Meedial on väga oluline roll - selle vahendusel saame teada, mis mujal maailmas toimub, teame ette mis ilma on oodata homme ning oleme palju teadlikumad oma võimalustest
Meedia on kõikvõimas. Selle tulemusena võib inimesest tänavalt saada ajakirjade kaanestaar, tõsieluseriaali kangelane või superstaar. Pead hakkavad tõstma enesekesksed, egoistlikud ja eneseimetlejatest persoonid. Kas meil on seda vaja? Arvan, et ei ole, sest see kõik hävitab meedias vähegi mõistlikumad ja arendavamad teemad. Ühiskonnas on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et meedia suudab kõiki mõjutada, samas ka natuke üle pakkuda.Samas ka ilma meediata vaevleksime teadmatuses, mis on palju valusam ning kahjulikum kui infoga üleküllastatus. Meedial on väge ja võimu, mind on ta sellesse haaranud. Hommikul ärgates esimene asi, mida teen telekas lahti ja taustaks uudised Terevisioonist. Õhtul uinudes sirvin veel päevast Postimeest. 604
Mida mina sellest kõigest arvan.Uurimustööd tehes sain kohe palju targemaks. Esiteks kindlasti ajakirjanduse ajaloo kohta. Postimehe kerge leida. Mõistete seletamine oli lihtne. Inimeste seas on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et ajakirjandus suudab kõiki mõjutada. Ma usun, et mingil määral see nii ongi. Mõju kahjulikkus või kasulikkus sõltub eelkõige just sellest, kuivõrd inimesed jäävad uskuma seda, mida ajakirjanduses kajastatakse. Ilma meediata vaevleksime teadmatuses, mis on palju valusam ning kahjulikum kui infoga üleküllastatus 4 Kasutatud kirjandus ENE 1 lehekülg 98. Kirjastus "Valgus", Tallinn 1985. EE 7 lehekülg 430. Kirjastus "Valgus", Tallinn 1994 ENE 1 lehekülg 314. Kirjastus "Valgus", Tallinn 1985. EE 8 lehekülg 111. Kirjastus "Valgus", Tallin 1995 http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/7teema/kirjandus/ajakirjanduse %5Fkonspekt.htm http://www.eall.ee/tiraazhid/index.html http://www.kroonika.ee/ http://et
ning paljud on valinud selle tee, kus halvustatakse ja solvatakse, teadmata kogu tõde. Arvan, et sellised inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad ise tunneksid, kui nende kohta halbu sõnu öeldakse. Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta positiivsusele. Arvan, et meediat on ühiskonnas vaja. Mina näiteks ei kujutaks ette elu ilma meediata, kuna tänu sellele olen kursis maailmas toimuvaga. Aga erinevaid lugusid lugedes analüüsin teksti ja ei mõtle, kas uudis on vale või mitte, vaid usaldan enda vaistu ja arvamust. Kolm telesaadet, kus meediasuhtluse rollid on kergelt nähtavad. 1.,,Teine võimalus". Saates kajastatakse just tänapäeva Eesti elu, kus paljud inimesed on lahkunud väikestest küladest, suurtesse linnadesse. Saates osalejad kuuluvad süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja ja õigustaja rollidesse
Uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat. Meedia 3 Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja käitumise kujundamisel. Tänapäeval ei kujuta inimesed elu enam ettegi ilma meediata. Juba Nõukogude Liidu ajast on inimesed meedia suhtes kriitilised, kui viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Meediast jäeti välja ühiskonna probleemid, kuna sel ajal puudus avalik arvamus. Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad
annaabi.ee 
