Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e
Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb piki keha mõlemal pool kolm ookerpunast pikitriipu, kusjuures keskmistel triipudel on
Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus unus: . 18.11.09 65 aastane patsient tuli haiglasse allakõhu valuga mida tema sõnadega oli skaalas 6. Patsient oksendab pärast sööki, oli tunduv ebameeldiv lõhn suust. Palpatsiooni uuring seletas, et valu piirkond on regio hypogastrica ja iliaca dextra vahel. Pärast ultraheli uuringut ja vere analüüsi, oli diagnoosinud alläge apenditsiit. Patsient oli pandud järjekorras 48 tunni pärast saada operatsiooni
katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki. Kaitsealustest seeneliikidest on mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril olevad, vähestes leiukohtades esinevad liigid, nagu näiteks fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri, mõru kivipuravik Boletus radicans, roosa riisikas Lactarius controversus jt. II kategooria kaitsealuste loomaliikide hulka kuulub selgrootu loomaliik - kirju- e. apteegikaan Hirudo medicinalis, väikeste kinnikasvavate järvede elanik. Lisaks apteegikaanile on arvatud selgroogsete nüüd ka paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike- punalamesklane, männisinelane ning mustlaik-apollo. Selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse arvatud 2 kalaliiki: säga Silurus glanis - meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjas,1 roomajaliik - kivisisalik Lacerta agilis, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; 35 linnu- ja 13 imetajaliiki ning
fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc superiores III, pl nom, pl acc- ülemised 8. alia neoplasmata benigna cutis – naha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis] alius, a – teine/muu neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem] ad – jaoks usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales] canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed lacrimalis, e – pisar 4. Tõlkida laused. 1. Oculista oculos curat. - Silmaarst ravib silmi. 2. Bulbus oculi in orbita iacet. - Silmamuna asetseb silmakoopas. 3. Costae, os sterni, vertebrae thoracales thoracem formant. - Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi. 4
Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Taksonoomia Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Annelida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea KASUTATUD KIRJANDUS - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanid - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanide_kasulikkus - http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-13-4.htm - http://www.tarbija24
Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis),kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast.
224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine
224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine
paiknevate (kuni 26 tk/km2) pinnavormidega (Karula rahvuspark... 2009). 3 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 33 paiknevad rahvuspargis (suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv). Haruldaste taimede ja elustiku poolest paistavad silma Kaika Kogrejärv (apteegikaani (Hirudo medicinalis) elukoht), madal ja suur Koobassaare järv, Karula Rebasejärv, Ähijärv ja Ubajärv (Karula rahvuspark... 2009). · Tamme Lauri tamm kasvab lagedal põllul Urvaste koolimaja taga ja on 680 aastat vana. Puu kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetrit. Tüvesse tekkinud õõnsusest avastati 1970. aastail metsavendade mahajäetud paopaik seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks
RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Hirudo medicinalis Hirudo Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Harilik vihmauss Vihmauss Vihmauslased Vöösed Rõngussid Loomad Lumbricus terrestris Lumbricus Lumbricidae Crassiclitellata Clitellata Annelida Animalia
Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra. Selts: Lõugkaanilised Arhynchobdellida (=Gnathobdellida) Suus paikneb kolm poolkuukujulist lõuga. Toituvad selgroogsete verest või väikestest selgrootutest. Esindajad: apteegikaan Hirudo medicinalis, hobukaan e. püdal Haemopis sanguisuga, ahaskaan Herpobdella (Erpobdella) octoculata. Hõimkond: Limused Mollusca Väga mitmesuguse välimuse ja eluviisidega loomarühm. Iseloomulikud kolm tunnust: nende keha ümbritseb ühe- või kahehõlmaline mantel, keha alapoolel on lihaseline jätke jalg ja enamikul liikidel on suus toidu peenestamiseks kitiinhambakeste plaat hõõrel. Liikide arv: 160 Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki
Pseudomonas hirudinis abi. Vastavaid bioaktiivseid ühendeid eritades aitavad need allüürnikud kaanil toitu seedida ja kaitsevad oma eluskodu ka teiste tõvestavate mikroobide sissetungi eest. Rikkalikult toitunud apteegikaan ei vaja mitme kuu vältel uut toitu; ta võib isegi kaks aastat paastuda. 36 10.2 Apteegikaan ja endisaegne meditsiin Apteegikaani eesti- ja ladinakeelsed (Hirudo medicinalis) nimetused reedavad seotust meditsiiniga. Kaaniravi ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Juba V sajandil e.m.a. kasutati apteegikaane Indias. Ka muistses Hiinas tarvitati neid ravimina, kuid üpriski omapärasel moel. Püütud kaanid kuivatati ja
ja kõrgemate rühmade tasemel. Seltsil lõpp -lised, tead. k. vaba Sugukonnal lõpp -lased, -dae Alamsugukonnal -lased, -nae Perekonnal nimisõna ainsuses Liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend (epiteet). Epiteet on kas nimisõna või omadussõna; viimane ühildub perekonnanimega grammatilises soos. Epiteet on väikese algustähega. Võib lisada veel autori nime ja aasta (nende vahel koma). Alamliigil on lisaks teine epiteet. Näiteks: Hirudo medicinalis Linnaeus, 1758 Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul Nime kehtivuse otsustab prioriteet Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades -dae Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid
annaabi.ee 
