· liigenduvad luud abaluu ja rangluu · liigese pinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. (rangluu õlanukmine ots ja ..) · liigese tüüp - lameliiges · abiseadeldised sidemed (õlanuki-rangluu side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side). · liikumine võrdlemisi väikese ulatusega. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu (nt. Ülajäseme eemalduine üle horisontaaltasandi). 27. Rinnaku-rangluu liiges: · liigenduvad luud rangluu ja rinnakupide · liigese pinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega (rangluu rinnakmine ots ja rinnakupide liigese pinnad) · liigese tüüp - keraliiges · abiseadeldised liigesepindu sobitav kõhrkeha (kõhrketas)
omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed, liikumisvõimalused 1) Õlanuki-rangluuliiges: Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu. Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole. Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke-rangluuside, kaarnajätke- õlanuki side Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu, liigutades liigeseauku üles poole ja võimaldades suuremat sirutust. 2) Rinnaku-rangluu liiges: Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. KERALIIGES (kolmeteljeline liiges). Abiseadeldis: liigesepindu sobitab kõhrketas. Sidemed: eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side, rangluudevaheside, roide-rangluuside Liikumine: võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 7
liikumine: õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side; kaarnajätke-rangluu side, mille kaudu kantakse ülajäseme raskus abaluult rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 24. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: liigenduvad rangluu ja rinnakupide. Abiseadeldiseks liigesepindu sobitav kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Rinnakut seotakse rangluu ja I roidega. Tegu keraliigesega. Liikumine toimub ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje
KÜÜNARLIIGESE SIRUTAMISEL Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju külgmisse ossa (külgmistesse väätidesse), sealt edasi õlavarrepõimiku kodarluunärvi (õlavarre-kakspealihas). 66.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED PÖIA LIHASTE SEISUNDIST JALAST PEAAJU KOORDE Impulss liigub ühispindluu- ja sääreluunärve pidi istmikunärvi, sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse. Ristluupõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalsesse ossa õrnkimpu. Õrnkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 67.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED SÕRMEDE LIHASTE SEISUNDIST KÄEST PEAAJU KOORDE Impuls liigub küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse. Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores.
toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida
neuroni perifeerne jätke tähnelundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa- esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad RF-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna esikunärvi mediaalsest ja lumisest tuumast
Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglinost, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need
jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast
sõrmedel kolm lüli) 27) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis) Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 29) Õlaliiges: -------- : -------- Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja
abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja
abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja
- Sellega (DTDga) inimesed on sageli eksinud või desorienteeritud ka oma kodus või ümbritsevas piirkonnas, vajavad abi kooli või tööle minemisel. - Eluaegne seisund ja pole selge kahjustusega ajus. Sensoorsed ja intellektuaalsed funktsioonid kahjustuseta. Milline osa on hipokampusel ruumitajus? Mis idee pakub välja stseeni konstrueerimise teooria? Hipokampuse kahjustus mõjutab mõlemat: - Dorsaalse juhtetee projektsioonid mediaalsesse temporaalkoorde panustavad ruumilise mälu funktsiooni - Ventraalse juhtetee protsessid panustavad episoodilisse mällu Stseeni konstrueerimise teooria – hipokampus kasutab nii ruumilist kui episoodilist mälu, et luua midagi enamat – ruumiliselt sidus stseen mis hõlmab 4 elementi: ruumiline navigeerimine, episoodiline mälu, kujutlemine ja tulevikku mõtlemine. Kahjustuse korral kõik neli häirunud.
annaabi.ee 
