Templid u 5300 eKr. Malta on üks vanimaid Euroopa kultuuri hälle. Ggantija tempel asus ühe Malta läheduses asuval väikesaarel. Megaliitehitised Briti saarel ja Prantsusmaal rajati 3 at eKr. tundmatute rahvaste poolt. Hiljem kasutasid neid keldid kui pühapaiku. Newsgrangi hauakambritesse maeti Inglise kuningaid. Stonehenge vabaõhu tempel. Selliseid vabaõhutempleid on leitud ka Sotimaalt. Läbimõõt 60 m. Keskel asus ohvrialtar. Stonehenge on ka maetud inimesi. Matusepaiga tähiseid nim. dolmeniteks 2 kõrget vertikaalset kivi mille peale on pandud kiviplaat. Menhereid võib näha üksikult looduses. Saksamaal 7-8 m kõrgused, tähendust ei teata, tuntuim asub Prantsusmaal Bulagne Cannacis. Leitud ka Skandinaaviast, Põhja-Hispaaniast. Neoliitikumi alguses hakati laialdasemalt kasutama savinõusid. Eestis vanim Narva tüüpi keraamika, mis oli praktiliselt ilma ornamendita. Kammerkeraamiline põlluharimine u 1500 eKr. Kagaskudumisoskuse
Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon
docstxt/.txt
Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees
Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi fassaad Karnaki templi sammassaali Ramses II hiigelkujud Abu obeliskide ja püloonidega. rekonstruktsioon. Simbeli koobastempli
Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni
6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil
tunnusjooni. Kuigi Hiina maapealse arhitektuuri põhitunnuseks oli puidust tugikarkass, rajati maaalused matuseehitised (jäljendasid elumajade ruumide arhitektuuri) peamiselt pinnasest, tellistesi ja kivist. Matusearhitektuuris leidsid aset pidevad uuendused. Mõned Hiina dünastiad ehitasid kuninglikke ,,surnutelinnu", sellal kui teised eelistasid luua igale keisrile eraldioleva matusepaiga. Keisri haua maapealne osa ümbritseti müüridega ning oli suunatud põhiilmakaarte järgi Juurdepääs hauda algas vaimudetee lõpus. Juurdepääsutee oli rabav väravatorid, ametlik värav, reljeefidega kivisambad. Keiserlikud hauad kujutasid endast keerukaid arhitektuurikomplekse. Maaaluses Page | 11
püramiidideks. Püramiid Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud. Hauarüüstajate tõttu hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. TEMPLID- ehitati jumalate austamiseks, nelinurkne ristkülikukujuline müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine ehitis. Siseõued mida ümbritsesid sambad, mis meenutasid kujult Egiptuse taimi. Nt Karnaki ja Luksori tempel. PÜLOON templi värav
Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon
Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest ilmast, ammugi ei saa rääkida paradiisist ja põrgust. Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid pahandada, et vältida surnute jõu vaenulikkust ja saavutada nende poolt lisajõudu ja abi. Aega mihklipäeva ja mardipäeva vahel (29.sept-10nov) (selles aja
oma pedagoogitöö katkestama ja pensionile minema, kuigi on sel ajal ainult 55-aastane ja võiks olla parimas loomisjõus. 12. augustil 1940.a. leiti Triik oma toast surnuna. Molbertil oli lõpetamata Otto Evaldi portree. See viimse hetkeni töö juures viibimine nagu sümboliseeriks Triigi kiindumust ja jäägitut andumust oma kunstnikukutsele. Mõned päevad hiljem sängitati kunstnik mulda oma kunagise soovi kohaselt perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Matusepaiga kõrgele paekaldale paistab kauge merekäär ja vana taluaed paik, kus Triik võibolla kunagi mõlgutas esimesi mõtteid kunstnikuks saamisest. (,,Nikolai Triik"; lk. 138-173) Juhan Liiv'i portree Lennuk
loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil
haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil
Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid
majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad, haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud). Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja mumfitseerimine (taheti surnukeha säilitada ja töödeldi seda sooladega). Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast aurab ära, kuid ei mädane ja kuivab ära. Ka Soomes on mumifitseeritud kehasid, sest õhk ei pääse ligi. Keha mumifitseerub ka jääs. Majandusliku tegevusega seotud muistised
annaabi.ee 
