Materjalitehnika T8 - Lõiketöötlemine (0)

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL  MAINOR
Ärijuhtimise õppekava
Mari-Liis Jänes
VIIKINGID  JA NENDE PEAKATTED  – MÜÜT VÕI TEGELIKKUS
Essee
Juhendaja :  Anneli  Rumm, MA
Tallinn  2018
Essees annab  töö autor ülevaate,  kas piltidel kujutatud viikingite peakatted-  kiivrid  on müüt
või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. 
Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon
seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning
tõendite olemasolust või mitte.
Inimeste   teadvuses     on   pildid   pikkadest   ja   tugevatest   meestest,    sarved    turritamas   uhkelt
nende   kiivritelt   kui   kiirustati   lahingusse   ning   hävingut   külvama   –   viikingid.   (Trafford,
Pluskowski,   2007,   58).  Viikingitest   sõjamehed,   kes   muistsetel    aegadel    võtsid   ette    pikki
merereise   rüüstamisteks   ja   samuti   ka   kauplemiseks,   kandmas   sõjakiivreid   sarvede   või
tiibadega, on kujunenud meile juba  ikooniks  ning enesest mõistetavaks. Aastatega on tiivad
ja sarved kujunenud viikingite sünonüümiks ning nende sobitamisel ideaalseks kujundiks
reklaami või muude müüdavasse artiklisse. Selline ikooniline sümboolika on tänasel päeval
kasutusel näiteks Minnesota  Vikings `i jalgpalli meeskonna sümboolikana. Samuti paljudes
teistel illustratsioonidel, kujundustel ning kostüümidel.
Samas ei ole olemas ühtegi tõendit, arheoloogilist  ega muud tõestusmaterjali selle kohta, et
viikingid kandsid sarvi või tiibasid oma kiivritel, kuigi on olemas üks hägune  kild , mis võib
viidata   millelegi   taolisele.   Nimelt   on   säilinud   Osebergi   gobelään   9.sajandist,   mis    viitab
haruldasele tseremoniaalsele kasutamisele, kus tegelikkuses arvatavasti kujutatakse jumalat,
mitte viikingite esindajat. (Holck, 20016,186). On teada, et juba Vana- Rooma  kui ka Vana-
Kreeka    kirjanikud    on   viidanud   põhjamaade   sõjarditele,   kes   kandsid   seal    kiivreid    koos
sarvede ja tiibadega. Viited iidsetelt kirjanikelt on juba moonutatus, sest  arheoloogia  näitab,
et   sarvedega   peakatted   olid   kasutusele   tseremoniaalsetel   eesmärkidel   ja   viikingite   ajastu
alguses kadunud ( Celan 2000, 199).
Üheks   suurimaks   verstapostiks   sarvikute   ettekujutuse   kujunemisel   on   olnud   helilooja
Wagneri  Nibelungeni  teosele  kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja
tiibu   (Celan,   2000,   199).   Siit   on   võimalik   järeldada,   et   kirjanikele   ja   kunstnikele,     kes
laenasid   julgelt   ideid   iidsetelt   kirjanikkelt   oli   see   moonutatud   ning   sajandite   jooksul
kinnistunud arusaam teadmata ning  kujutasid  viikingeid sarvede ja tiibadega. 
Töö  autori  arvates võis   puududa  kirjanikkel  ja/või   kunstnikel   soov või  tahtmine  ajalugu
uurida ja süveneda, et ei tekiks sellist valearusaama , kui ajaloost on saanud legend ning
legendist müüt. Töö autori arvates on väärarusaama põhjus eri kontinentidel kasutusel olnud
erinev sõjavarustus , kuhu kuulusid ka kiivrid ning sealhulgas ka kiivrid tseremoniaalseteks
puhkudeks . Samas võis olla ka kirjalikest või suulistest allikatest puudus. 
Ka arheoloogia  vanemteadur  Marika Mägi on kirjutanud, et romantilistel piltidel kujutatud
viikingid     kui   muistsed   Põhjala   kangelased   on   kujutatud   valesti.   Üldlevinud   on   pilt
sarvilistest   meestest.   Tegelikult   viikingid   sarvedega   kiivreid   ei   kandnud   (Käsmu
Meremuuseum ). 
Sarved, tiivad ja kiivrid ei ole ainuke ettekujutus  viikingites. On tõene, et viikingid võtsid
ette pikki merereise eemärgiga rikastuda ja saavutada teatud positsioon kohalikus  hierarhias .
Tegelikult olid viikingid  maaharijad  ja põllumehed, kes peale rüüsteretki üritasid uues kohas
ennast sisse seada ning läbi selle avaldasid suurt mõju kohalikus kultuuris ( Blanck, 2016 ,4).
Enamus viikingitest olid rahumeelsed põllumehed, merekaubanduse ja röövimisega tegelesid
vähesed ( Käsmu Meremuuseum). Küll aga võib siin rääkida eesti viikingitest, kes olid sel
ajal väga rahutud ning segasid kaarte Balti mere kaubanduses ( Karlep 2017)
Traditsiooniliselt   on   viikingeid   ühekülgselt   kujutatud.   Sellise   kujutuse   lõid   ajastu   Lääne-
Euroopa    mungad ,   kes   kaldusid   üles   tähendama   erakorralisi   ja   vägivaldseid   sündmusi.
Keskajal   võimendasid   seda   ka   ajaloolased,    muuseas    ka   rahvuslikku   identiteeti   otsingutel
Islandi saagade  kirjutajad . („Viikingite” , s.a)
Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid
valearusaamu eelkõige  viikingitega  seoses. Puuduvad ka arheoloogilised tõendid, et viikingid
kandsid   vaid   sarvedega   kiivreid   või   teistsuguseid   peakatteid.   Palju   vale   ettekujutust   on
loonud   juba   keskajal   ja   romantismi   ajastu   kunstnike   käe   läbi.   Eelnevale   tuginedes   on
praegusel hetkel juba raske ümber lükata väidet, milliseid peakatteid viikingid kandsid, sest
me oleme ajalooliselt alati  teadnud  ühte  varianti  ning ei pruugi muid versioone aktsepteerida,
kuid töö autori arvates ei olegi enam oluline inimestes kinnitunud valepilti ümber lükata.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID
Blanck, D. (2016). The Transnational  Viking : The  Role  of the Viking in Sweden, the 
United States, and Swedish  America.  Journal  of Transnational American Studies, 
7(1). 2-16
Celan,   P.  (2000).   The    Invention    of   the   Viking   Horned    Helmet .  International
Scandinavian and Medieval  Studies in Memory  of Gerd  Wolfgang Weber, 199-208
Holck, P. (2006). The oseberg  ship  burkal, Norway: New thoughts on the skeletons
from   the    grave    mound.  European   Journal   of   Archaeology,   9(2-3),   185-210.
doi:10.1177/1461957107086123
Karlep, I. (2017, 6. november). Jüri Kuuskemaa: Eestlased olid  viimased  viikingid,
kes   hiljem   viisid    idamaade    valitsejatele   viagrat.  Pealinn.  Loetud   aadressil:
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/juri-kuuskemaa-eestlased-olid-viimased-viikingid -
kes-hiljem-viisid-n205424
Käsmu   Meremuuseum.   (s.a)
 Kes   olid   viikingid. 
Loetud   aadressil:
http://www.kasmu.ee/et/content/kes-olid-viikingid
Trafford, S., Pluskowski, A. (2007). Antichrist Superstars: the Vikings in hard rock
and heavy  metal, Mass Market Medivial, 57-73
Viikingite   maailma   hiilgus.   (s.a)   Ajaleht   raamat   nr   16   Loetud   aadressil:
https://tnp.ee/ajaleht/ajaleht-raamat-nr-16/viikingite-maailma-hiilgus