Tere õpetaja ja klassikaaslased. Mina olen.... Ma õpin ...gümnaasiumis...klassis. Minu esinemise teemaks on ,,Ei materialistlikule ellusuhtumisele". Selle lühikese ettekande eesmärk on panna inimesed mõtlema ka millegist muust, kui ainult rahast. Tänapäeval on raha kahjuks muutunud inimeste elus väga tähtsaks. Selle eest on paljud inimesed valmis mida iganes tegema. Alustades mõnest telesaatest, kus inimesed paljastavad eesti rahva ees oma tõelise pale ning võivad kaotada selle tulemusena oma sõpru ning tülli minna oma perekonnaga. Sellised saated on näiteks
ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.
hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom. Vaatamata sellele, et Meistri (Freudi) ja tema endise järgija (Jungi) vahel on hulk lahknevusi, on ka hulga ühist. Üks viitab mõnikord psühhoanalüüsile kui "materialistlikule" ja vähenevale, võttes samas Jungi kui "spiritualistlikku" ja holistlikku. FREUD klassikalise psühhoanalüüsi looja. JUNG analüütilise psühhoanalüüsi Võttis kasutusele mõiste "alateadvus" looja, mis arenes välja klassikalisest psühhoanalüüsist. Võttis kasutusele mõiste "kollektiivne alateadvus"
vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi
Thalese teooriad on kõik "nõidusest vabastavad", "dedemoniseerivad", ning just see teeb nad teaduse teerajajateks. Tähed, Päike ja Kuu koosnevad maast. Filosoofide arvamused (11 A 17a= 13,1; 20,9): "Thalese arvates koosnevad tähed maast, kuid on seejuures hõõgvele aetud." "Thalês geôdê men, empyra de ta astra." "Thales väitis, et Kuu koosneb maast." "Thalês geoidê ton hêlion." "Jumalat teotav" tees, et tähed on tuline maa, rajab teed materialistlikule vaatele, et tähed peavad olema loomulikul viisil ehitatud looduslikest ainetest. Kaldealaste jaoks olid ja jäävad tähed alati kehastunud jumalateks. Anaxagoras sai sellise ratsionaalse tähtedeseletuse eest kaela aseebiaprotsessi. Aristoteles leiutas täheaineks spetsiaalse kaalutu aithêr`i. Thales olevat küsinud oma avastuste teatamise eest mitte raha, vaid et nende autorlus omistataks talle. Kaval rikastumine
nooletupp seljal ja oda käes, saatjaks emahirv ja nümfid. Väike-Aasias sai Artemis tuntuks peamiselt viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See mausoleum on Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. See ehitis oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga sealjuures ka templiks, kus kuningale pärast surma austust avaldati. Mausoleumi mõõtmed on vägagi hämmastavad - 66*77*30 meetrit. Alusel seisis 36-st
.." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.( Kinggi 1996:68-81) ZEUSI KUJU OLÜMPIAS Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt
*William Harvey 1596-1656, Paracelsuse vereringe uurimine. Tõestas katseliselt vereringe olemasolu. Arterid pulseerivad, seotud südame kokkutõmmetega. umbusklikud, vaenulikud tema suhtes. Lahkas eelkõige tiineid loomi. Embrüoloogia edasiarendaja. Lükkas ümber, et loomad sünnivad munadest. *Leeuwenhoek silmahaigused. Lääts suurendab 300x : õnnestus vaadata järve muda. Uuris loomade spermatosoide, vereliblesid. 17.sajandi teisel poolel patoloogilise anatoomia areng. Meditsiin materialistlikule tasemele. Arstid teeksid surmaga lõppenud haiguste puhul lahangu. *Thomas Sidengham Inglismaa Hippokrates. Haiguste täpsed kirjeldused. Malaaria raviks kiinapuu koor. *Hollandi arst Bunhaar kogu Euroopa õpetaja. Keskendus keemiale. Võttis haiglas kasutusele kraadimise. *Düsenteeria raviks oksejuur (Helvetius). Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil
alusepanijaks. Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias. Selle kontseptsiooni järgi on inimtegevus ära määratud elupaiga loodusoludega, sõltub neist otsustaval määral. Ja nii tuleb geograafia tihtse moodsa teadusena väga hasti toime ilma Jumalata, mis XIX sajandi materialistlikule teadusele oli väga tähtis. Keskkonnadeterminism kontseptsioonina nõuab aga kahe küsimuse täpsustamist. · Esiteks -kui laialt determineerib, määrab keskkond inimeste tegevusi, kas kõiki või ainult osa neid? · Teiseks, kui sügavalt, kui tõsiselt ta neid determineerib, kas ta jätab inimesele veel mingi vabaduse ja aktiivsuse või lausa orjastab inimese, sunnib teda oma tegevustes igati kohanema kodupaiga looduskeskkonnaga? KLASSIKALINE PERIOOD
2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupidamisest loogikateaduse arenguloo vastu, on seda jätkatud tänaseni. Kaasaegses loogika õppekirjanduses leidub vaid üksikuid erandeid, mil see on teisiti (vt.: Indrek Meos
tippsaavutus. Homo Sapiens (inimene) ilmus maakerale 40 000 aastat tagasi. Psüühika on kujuneneud ja arenenud kollektiivse töö ja indiviidivahelise suhtlemise käigus, inimese kui sotsiaalse olendi järjest täielikuma kohastumise ühe abinõuna teda ümbritsevas keskkonnas. Psüühika substraadiks on peaaju, mille ehitusest ja tegevusest on toimunud evolutsioonis ja toimub iga indiviidi arenemise käigus lahutamatus seoses tema arenguga. Vastupidi sellele teaduslik-materialistlikule seisukohale psüühiliste nähtude suhtes käsitavad idealismi pooldajad psüühika kui erilise, mittemateriaalse olemuse- "hinge" avaldumist: hing on nende arvates üleloomuliku päritoluga, tema tegevuse seaduspärasused ei saa olla otseses olenevuses ajust ning järelikult ei ole ta uurimisele kättesaadav, Idealistid väidavad, et psüühika ei ole tunnetatav. Teadlased-materialistid arvavad, et psüühiline talitlus on objektiivse maailma
Brandes ja tema kirjanduslike poolehoidjate naturalistlik-radikaalne läbimurre. Naturalism, realism ja uuemad voolud Saksamaa asemel tekkis tihe kokkupuude prantsuse ja inglise moodsate vooludega. Polnud enam aega romantilisteks unistusteks, elu hakati nägema kainelt, reaalselt. Uus käsitus rõhutas tegeliku tõelikkuse tundmaõppimist (positivism); mõttespekulatsioonide asemel astus eksperiment ja uurimismeetod. Mindi üle materialistlikule maailmakäsitlusele (tõukeks loodusteaduste ja tehnika areng), milles isegi vaimu avaldusi hakati tuletama loodusteaduste mehhaanilis-füüsilistest protsessidest. Sellele ajale on omane ka skepsis ja pessimism, osalt suure isiksuse ülistus ja sajandi lõpul isikukultus. Usk langes uuesti terava kriitika alla ja võrsusid sotsiaalsed õpetused. Kõigil neil uutel õpetustel oli pööretloov mõju ka Taanisse, kus
luua eetilist riiki. Platon Platon (427-347 eKr) oli pärit väljapaistvast Ateena perekonnast (Aristoteles ei olnud kõrget päritolu ega ka Ateenast, oli metoik). Ideed Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning mida tuleb rakendada poliitilisele ühiskonnale. Ta leidis, et maailma algeks on ideede (sg. eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma hale vari, meenutus. Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma
Platon ise oma dialoogides peaaegu ei esinegi, kõige tähtsam on Sokrates, on kaheldud autorluses. "Seadustes" aga puudub Sokrates. Platoni poliitikafilosoofia Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning mida tuleb rakendada poliitilisele ühiskonnale. Ta leidis, et maailma algeks on ideede (sg. eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma vari. Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele (kuigi kreeklased sellist sõna ei kasutanud). Ideed väljendavad tõelist olemist, tõsiolevaid asju ning need eksisteerivad enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud/vormid, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine.
annaabi.ee 
