Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist
Raha võim ja inimsuhted Tänapäeval väga levinud oleva kapitalistlikule ellusuhtumise tõttu on raha võim ühiskonnas väga suur. Hinnatakse materiaalsust ning vara omamist. Näib isegi, et inimesed tõesti tõsimeeli usuvad, et raha teeb õnnelikuks. Tgelikult viib raha hoopis hukatusse, mis paneb unustama enda ümber toimuva. Sellest tingituna tuleneb ka arutelu: Milline on raha võim inimsuhetele? August Kitzbergi raamatus "Kauka jumal" on peategelane Mogri Märt ehe näide sellest, kuidas raha võib inimese mõistuse ja suhted lähikondlastega ära rikkuda. Hoolides ainult rahast, ei näinud Vana-Märt enda kõrval abipalujaid ning suutis
Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalus töökohtade loomisel. Õppimisvõimaluste suurendamisel tuleks tõsta õpetajate palku ning kärpida nende alade palku, kus töötajaid on palju. See meelitaks rohkem õpetajaid koolidesse ja haridussüsteem areneks kiiremini ja ka tahetuimatele töökohtadele, nagu näiteks keevitaja, leiduks inimesi. Leevenamisel jagab riik töötutele toetusi nagu näiteks töötu abiraha või kindlustushüvitist
eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus. MATERIAALSE kultuuri uurimisel tasub/saab uurida ka seda, mis on ideaal inimeste jaoks. Materiaalne pööre Tuldud tagasi esemete uurimise juurde. Vaadatakse ühiseid, uusi praktikaid. · Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse. - Asjadeküllus, ühised praktikad, uut tüüpi animism, frustratsioon. - Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest - uurimiseks vajalik ,,võõristus" (peab tekitaba teatud distantsi), musealiseerimine. - Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre
tütre Ada poole, kellega poeet enam kunagi ei kohtu. 4. osa eessõnas hoiatab Byron, et kangelane kaob pea täielikult poeemist: ,,Ma olen väsinud tõmbama meid üksteisest eraldavat joont, mida vist kõik on otsustanud mitte märgata." Ida-poeemid Need poeemid räägivad eksootilistel teemadel (,,ida" on tinglik). Byroni pöördumine nende lõuna- ja idamaiste tegelaste ja tegevuspaikade poole pole juhuslik. Ta on pettunud kaasaegses ühiskonnas, sest arvab, et see väärtustab liiga palju materiaalsust ja ratsionaalsust. Sellepärast pöördub teistsuguste maade inimeste poole. Nendes poeemides kujuneb lõplikult välja Byroni romantiline kangelane. See saab eeskujuks väga paljudele romantikutele. Byroni romantilise kangelase iseloomulikud jooned: 1) Uhke üksikmässaja, 2) Võitleb armastuse ja vabaduse eest 3) Trotsib maailmapahesid 4) On pessimist (sest on kaasaegses ühiskonnas pettunud) Byroni nimest on tulnud termin byronism
Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi. Risti lõikamine puudesse on tõrjemaagiline toiming: Kui surnut viidi, enne surnuaiale jõudmist esimese metsatuka juures lõigati rist puu peale. Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli ainult ristini ja sealt edasi ei saanud. horisontaaljoon staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust, materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti, aktiivset, positiivset, ekstravertset ja maskuliinset. nool kindel suund Algpunktist tekib liikumine, püüd millegi poole. Eesti mütoloogias Ilmasammas (toetab taevast maa kohal, on Põhjanaelaga taevasse kinni löödud), vaimsuse ja hinge tähis
Juan de Timoneda (1520-1538) · jutukirjanik · ,,El patrañuelo": hispide vallutused, indiaanlased, nende kombed, kokkupuude uue ja teistsuguse maailmaga · tähtsad ka ajaloolised kroonikad, sest sealt algas maadeavastus · tähtis osa oli hisp ajakirjanikel Ameerika tutvustamisel Hernan Cortés (1485-1547) · Mehhiko vallutaja, alistas asteekide valitseja · Hisp hakkas alla käima, kui ülejäänud maailm hindas rohkem maiset, materiaalsust · ,,Cartero de relacion" ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust · kirjutanud ka Ameerikast · Euroopa tehnikaareng halvas indiaanlased, valged olid hobused endale allutanud, see tekitas viha ja segadust pärismaalastes Gonzalo Fernandez de Oviedo · Kroonik, eeskätt Ameerika ühiskonna, kultuuri ja kommete kohta · ,,Natural historia de las Indias" (Las Indias pikka aega Ameerika sümbol, sest Columbus arvas, et
materiaalne. Stseen, mis näitas kognitiivust oli näiteks see, kus Driss helistas naisele, kes oli Philippe'iga pool aastat kirjasuhtes olnud. Noormees tõi välja selle, et ta tahab kuulda tema aktsenti ning arutles Põhjas elavate naiste füüsilise atraktiivsuse üle. Normatiivsust näitas stseen, kus Driss hakkas ooperi alguses kõva häälega esineja kostüümi üle naerma, häirides seda tehes enda ümber istuvaid inimesi. Sellega eiras ta norme, mis ühiskonna poolt seatud olid. Materiaalsust näitas aga see kui noormees 12 oma esimese maali tegi ning hiljem kõigi käest küsis, mida nad sellest arvasid ja hiljem selle üle uhkust tundis, kui Philippe selle 11 000 euro eest maha müüs. Kuna filmis ei kajastatud erinevaid kultuure, ei saa ka rääkida teiste kultuuride üle võtmisest või teise kultuuriga ühte sulamist. Küll aga kasutati inglise keelseid võõrsõnu ning ka lauldi selles keeles
vastasmõjusuhe (nt eluasemeväljal: identiteedi konstrueerimine elamisviisi kujundamise protsessis erinevatele eeldatavatele elamisviisidele orienteeruvad residentaalsed kinnisvara turud; infotehnoloogia väljal: tarbimine, tootmine ja brändimine) TARBIMISÜHISKOND Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja status: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine: Barthes (1957), Douglas ja Isherwood (1978) (Rõhutasid tähistamist ja materiaalsust. See mida me tarbimine, ütleb nii ühiskonna kui ka sinu enda kohta) Organisatsioon ja tarbimine (Mitte ainult üksikinimesed ei tarbi, vaid ka organisatsioonid/ettevõtted. Nt üksikisikul vaja ühte, maksimaalselt kolme wc potti, aga kui ehitatakse hotelli, siis vaja palju rohkem potte) Demonstratiivse tarbimise konseptsioon: Veblen (1899) (oma ostuvõime demonstreerimine, kus arvatakse, et tarbimine näitab rikkust
ja teine müstiline. Maagia ja müstika on kaks vastanpoolust, mille vahele meie sõnapruuk mahub. Maagiline lähtub sellest, et manipuleerides märkidega, võime muuta tegelikkust. Manipuleerimine märkidega: 1) mõlemad rajanevad metoodilistele võtetele 2) rajaneb metanüüliale (mõtteline figuur, mille aluseks füüsiline kõrvasus) nt. ,,ilu", mis on abstraktne mõiste. Kui ilu on abstraktne, siis tal pole materiaalsust ja ilu saab kaotada, seega pole päris abstraktne sõna, samuti ka usaldus.kuid samad on ilu ka abstraktne mõiste, kuna teda ei saa pakkida nt. kui mina kaotan Jaani usalduse, siis ei kaota Jaan usaldust, vaid mina kaotan usalduse müstika: kui ülendame, on tegemist maagiaga, kui alandame, on tegemist müstikaga. Allegoorilise praktikaga seotud ka teine võimalus.
Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda iseloomustavad näiteks kunst ja arhitektuur. Filmis „Mandariinid“ oli näha kognitiivseid komponente Ivo käitumises. Tal oli hea taju, mälu ja mõtlemine. Filmis esines keeruline olukord, kus Ivo võttis kaks omavahel vaenulikku inimest enda majja elama, kus kohe alguses soovis üks neist teise ära tappa, kuid Ivo suutis lahendada olukorra nii, et need kaks inimest ei teeks üksteisele liiga. Ta
sotsiaalsete vastuolude avamisega. (Mütoloogiline aeg laguneb seoses ühiskonna kihistumisega.) Igasugune sotsiaalsete vastuolude avamine suunab aega tuleviku poole. Ajalooline inversioon e ümbertõstmine. Olevikku eriti aga minevikku rikastatakse tuleviku arvelt. Kujutatakse minevikus olnuna kõike seda, mis võib ja peab realiseeruma tulevikus. Mis tegelikult on siht ja püüdlus, mitte aga mineviku tegelikkus. Tulevikul pole materiaalsust ja maisust, reaalset kaalukust. Pigem tehakse olevikule horisontaal- ja vertikaalsuunas juurdeehitisi, kui liigutakse mööda ajahorisontaali. Ideaal omab kaalu, kui ta on kunagi reaalselt eksisteerinud v eksisteerib praegu (läänes on parem). Eshatologism Kõige olnu ja oleva lõpp, mis on üsna lähedal. Mil viisil lõpp saabub, on üsna ebaoluline. Oluline, et aja siil, mis meid lõpust lahutab, on tähtusetu, see on umbmäärase kestvusega tarbetu oleviku jätk.
Milline on kohtunikuabi pädevus tehingute sisulisel hindamisel? 3-2-1-139-08: riigilõivud erinesid. Register ei saa küsida sisuliste asjaolude järele, saab kontrollida ainult kas formaalsed eeldused on täidetud. Kohtunikuabi kontrollib kahte asja: ega pole heade kommete vastase tehinguga tegu TsÜS § 86 ja ega ole tegu olukorraga, kus rikutakse seadusest tulenevaid eeldusi TsÜS § 87. Kohtunikuabil on õigus kontrollida formaalsust (nt dokumentide kontroll), mitte materiaalsust, sest sisuline ehk asjaolude kontroll ei ole tema pädevuses (kohtunikuabi pädevus TsMS § 595). Milliseid dokumente võib kohtu registriosakond osaühingult nõuda? Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud
Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus. Tegevus struktureerib, Kuid teisest külljest on tegemist liigse determinisimiga - kui habitus suunab tegevust, siis mis suunab habitust? Oht, et tekib ka ,,materiaalne ideoloogia" (Miller 1987) ehk selline nägemus, kus inimestega seostatakse nende valikud otse, ainult materiaalsust vaadates, mistõttu näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane, valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed. Alamklassid ei tarbi sellepärast nii, et neil on selline maitse, vaid sellepärast, et nad on vaesemad. Bourdieud on kritiseeritud ka sellepärast, et ta ei võta arvesse kultuurilisi eripärasid. Michel Lamont (1992) on näidanud, et piirid hariduse, kosmopoliitsuse, rafineerituse jne
annaabi.ee 
