uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
(28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) 5. august 1895 London. Engels sündis tekstiilivabrikandi perekonnas. 1834-1837 õppis Elberfeldi gümnaasiumis, kust ta lahkus isa nõudmisel viimasest klassist ning hakkas tööle Bremeni kaubanduskontoris. 1841-42 osales ta sõjaväeteenistuses. Saksamaal osales Engels aktiivselt ka poliitikas, kuid ähvardav vangistus ja tüli isaga sundisid teda sealt lahkuma. 18451847 elas ta Brüsselis ja Pariisis. Neil aastail koos Marxiga kirjutatud teostes ("Püha perekond", "Saksa ideoloogia") on sõnastatud mitu dialektilise ja ajaloolise materialismi põhiprintsiipi. 1847. aastal asutasid Marx ja Engels Kommunistide Liidu ja kirjutasid selle programmi Kommunistliku partei manifesti. Aprillis 1848 sõitsid nad Saksamaale, kus osalesid 1848. aasta revolutsioonis. 1849. aastal võitles Engels valitsusvägede vastu. Pärast lüüasaamist siirdus ta Londonisse. Sinna oli asunud elama ka Marx
Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pärt Sündinud 1935. Kõige kuulsam helilooja, tuntud kogu maailmas. Tallinna Konservatoorium, H. Elleri õpilane, enne seda õpetas teda V. Tormis. Mõnda aega töötas Eesti Raadios, alates 1967 vabakutseline helilooja, 80. immigreerus Eestist, elab praegu Saksamaal.
lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx. 1867, ,,Kapital I-IV", seisukohtadelt sarnaneb natuke Smithile, konkurents, import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel
8. Iseloomusta Karl Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest K. Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei saa oma töö eest võrdset palka toote müügihinnaga, siis kapitalist saab kasu tööliste arvelt ja ekspluateerib töölisi. Kapitalistlik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida. Mõte on õige ning nii on väitnud ka Adam Smith ja David Ricardo, olles Marxiga samadel seisukohtadel. Samas ei saa maksta töölistele müügihinnaga võrdset palka, kuna kaoks ära kasum ja tekiks küsimus, kas firmad saaks tootmist jätkata. Marx uskus, et erinevatel ühiskonnaklassidel on erinevad huvid, mis tekitavad klassikonflikti. Ebaõiglast ühiskkonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. 9. Iseloomusta üldistavalt demokraatia ja diktatuuri vahekorda tänapäeva maailmas
V: abielu ja truudus Karl Marx 1. Kus Marx sündis ja mis sajandil? V: 19. sajandil Trieris, Lääne-Saksamaal 2. Mis elukutse oli Marxi isal? V: advokaat 3. Mis ülikoolides Marx õppis? V: Bonni ja Berliini ülikoolis 4. Mis kahe mõttetarga loodusfilosoofiast kirjutas Marx oma doktoritöö? V: Demokritosest ja Epikurosest 5. Pärast mitu aastat kestnud kihluse järel lubas parun von Westphalenina oma tütrel Jennyl abielluda Marxiga? V: pärast 7 aastat kestnud kihlust 6. Kellega Marx kohtus Pariisis pärast Saksamaalt väljasaatmist? V: sotsialistidega, sh Engelsiga 7. Kus kirjutasid Marx ja Engels Kommunistliku Partei manifesti 1848? V: Brüsselis 8. Kes toetas Marxi rahaliselt? V: Engels 9. Mille asutamisest võttis Marx osa 1865 Londonis? V: Esimese Internatsionaali asutamisest 10. Millises raamatukogus Inglismaal armastas Marx lugemas käia? V: Briti raamatukogus 11. Kus Marx suri? V: Londonis 12
Töölise ekspluateerimine (Marx) Kuna kapitalist soovib kasumit teenida, siis lisaväärtus jääb temale. Lisaväärtuse omistamist loetakse töölise ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul. Friedrich Engels (lühidalt, tema seos Marxiga) (1820 1895) - saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja. Marxiga tugev sõprus ja koostöö peaaegu 40 aastat. Pidas Marxiga peale revolutsiooni tihedat kirjavahetust ning aitas teda majanduslikult. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Käsitles filosoofia seisukohast loodusteaduste
Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb) „Religioon on üleüldine „neuroos“, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust“ Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees
on tootmisvahendid ja on huvitatud, et keegi teine nende vahendite rügaks ja nende toodangu vilja neile toodaks. Kultuur on välja mõeldud selleks, et hoida inimesed veendumises, et see ongi õoge. Ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase asju näha nii nagu nad on, vaid näidata asju teisiti, et paremini omaks võtta kehtiva ebaõiglase korra. 43. Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? Althusser nõustub Marxiga, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil asju näha sellisena, nagu nad on. Kuid see ei ole oluline inimese jaoks, kes on selle juba omaks võtnud. Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema. Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab ,,kõnetuseks". Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele
See muudab teose aurat. Aural on ka autoriteedi tähendus. Kunstitoese tarbimine loob tähendusi. Meil on võimalus kogeda kunstiteost ükskõik mil hetkel ja kus, mitte rituaalina (kontertile minnes, näitust vaadates). Kunstiga saab palju korda saata kui ta vabastada rituaalist. Althusser - eluaeg kannatas depressiooni all, tappis oma naise, elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt. Nt reklaamid käsitlevad meid kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis). Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu. Pealisehitusse kuulub poliitiline, ideoloogiline (religioon, haridus, õigus jne) süsteem. Ideoloogia peab legitimeerima, seda mis toimub baasis. Näidata seda loogilise ja paratamatuna, loomulikuna. See kuidas asjad on, on ainuõige.
Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi. Jaguneb alasüsteemideks ehk kohalikeks kultuurideks. Tõi esile ka kultuuri komponente, millest olulisemaks pidas tehnoloogiat(selle areng määrab kultuuri kui terviku arengu) Lisaks sotsioloogiline, ideoloogiline komponent. Määrav aga tehnoloogia. Marxiga võrdluses siis tehnoloogia oleks baas. Tehnoloogia määrab kultuuri suutlikuse looduslikku energiat omistada ja töödelda. Määrab see kui palju on seda energiat, mida töödelda ja teiselt tehnoloogia, mida selle töötlemiseks kasutada. Nt palju on päikest, vett jne. Valem siis- Kultuur on tehnoloogia korda energia. Kultuurid arenevad erineva kiirusega, mõjutavad üksteist ja tasakaalustavad teineteist(arenenum tõmbab teisi järgi) kui vaadata tervikut siis selgelt näha, et kõige
nende arvates uues ühiskonnas kohta. Seevastu inglise sotsialist-utopist Owen ei tunnistanud eraomandit ning tema kujutlus uuest ühiskonnast oli selline, kus kapitalistide klass puudus. Sotsialistidel utopistidel kujunesid omad koolkonnad, kes põhiliselt propageerisid oma vaimsete isade vaateid. 26. Karl Marxi majandusvaatete kujunemine ja edasiareng. 27. F. Engels ja dialektiline meetod ning tema käsitlused tööstusrevolutsioonist. Koostöö Marxiga. 28. Marksismi kriitika. 29. Piirkasulikkuse teooria ja marginalistide esimene põlvkond. Piirkasulikkuse teooria ehk marginaalanalüüsi rajajaks võib pidada nn Austria koolkonda. Nimetatud õpetuse vajaduse kutsus esile 19. sajandi lõpuks ja 20. sajandi alguseks väljakujunenud majanduslik olukord. Üksikute riikide turud ja ka rahvusvaheline turg vaevlesid sageli ületootmiskriiside ning nende tagajärgede kütkes.
Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis,
Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja. Venelastel on samuti kaks kuulsat anarhisti Mihhail Bakunin ja Pjotr Kropotkin. Bakunin võttis osa 1848 a revolutsioonidest. Selle tulemusena sattus Pakunin vanglasse. Oli ka siberis, kust põgenes. SBs hakkas oma anarhistlikke vaateid propageerima. 1864. võttis esimesest internatsionaalist osa. Konflikt tekkis Marxiga, sest marx pidas õigeks, et kõikide riikide töölisparteisid peab juhtimina tsentraliseeritult. Bakunin suri samuti vaesuses Genfis 1876. Kropotkin samuti kõrgaadli peres sündinud. Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas vastuolusid keskvõimu ja kodanluse ja rahvamasside vahel. Nad nägid sankülottides ideaali. Pr revolutsioon oli ka anarhismi sünnikohaks. Anarhia kõige kuulsam teoreetik oli Pierre Joseph Proudhon anarhia isa. Oli ka utopist. Oli äge eraomandi vastane
o. rõhumine, mis protesti näiva jaatuse ja demokraatiaga lämmatab. -) H.Marcuse peamiseks teoseks on ONE DIMENSIONAL MAN (1964). -) Inimene on ühedimensiooniline, poliitiline ja ühiskondlik süsteem on sedavõrd totaalne ja kõikehaarav. -) Moodne inimene on vaid rattake selle süsteemi masinavärgis. Ta on tasalülitatud. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma. Koos sellega on ka tulevik blokeeritud. -) Marcuse pidas koos Hegeli ja Marxiga ühiskonna arengut dialektiliseks protsessiks. See peaks olema liikumine jaatuselt eitusele, aktsepteerimiselt resisteerimisele. -) Moodne ühiskond on aga selle dialektika halvanud. Vastupidi Marxi prognoosidele kapitalistlik kaubatootmine suudab end ise stabiliseerida luues kunstlikult uusi vajadusi ja pannes inimesi nende nimel töötama. -) Ka ideoloogilises arengus pole mingit dialektikat. -) Olemasolev elulaad on täielikult inimteadvuse assimileerinud. Milleks veel
annaabi.ee 
