12T Lähte Ühisgümnaasium Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 MARTIN LUTHER KING ....................................................................................................................................4 TSITAATE MARTIN LUTHER KINGILT:.......................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKAD................................................
Martin Luther King Jr SISSEJUHATUS Martin Luther King - kõige kuulsam baptistide afroameerika päritoluga jutlustaja, oraator ja USA mustade kodanikuõiguste liikumise juht. Ta oli esimene aktiivne aktivist mustade liikumises USAs ja esimene edukas võitleja mustade kodanikuõiguste eest, võideldes samal ajal diskriminatsiooni, rassismi ja eralduse vastu. Lisaks võitles ka Ameerika Ühendriikide koloniaalse agressiooni vastu, näiteks Vietnami sõda. Aastal 1964 oli saanud Nobeli rahupreemia olulise demokratiseerimise eest Ameerika ühiskonnas
· F. Castro võimuletulek Kuubal · NSVL poolt esimene tehiskaaslase üleslennutamine · Majandusolukord hea · Rassismi probleemid Kennedy 1960 · Ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse · Kuuba kriis · Berliini müüri ehitamine Johnson 1964 · ´´suur ühiskond´´ - kõigi hõlmamine ühtsesse ühiskonda · Marss Washingtoni, juhis Martin Luther King (sai noobelipreemia), mustanahaliste õiguste eest võitlemine · Majanduse buum peatub · Üliõpilaste tähtsuse tõus, avardusid õppimisvõimalused · Vietnami sõja halb mõju Nõukogude Liit Hrustsov · Sulaaeg (leebem periood): saksa-jaapani sõjavangide koju laskmine, küüditatute koju laskmine, hrustsovkad · Maisikasvatuse propageerimine · Detsentraliseerimine suuremad õigused liiduvabariikidele
„Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president Robert Kennedy, Los Angeleses Sirhan Sirhan 1968
Üks suurimad erinevusi gruppide vahel on erinevad rassid, kes on siis asiaadid, europiidid või negriidid. Sajandite jooksul välja kujunenud nahavärvus on tihtipeale olnud kõige selgeim eristaja inimeste seas. See on tekitanud palju probleeme, eriti just viimasel ajal, kui inimesi sõimatakse nende nahavärvuse pärast. Paljude rassidevahelised probleemid on saanud ilmseks tänu vähemuste tõusule. Selle pani alguse Martin Luther King USAs 60datel, kui pöörati tähelepanu mustanahaliste õigustele. Tänu sellele on paljud teised vähemusrahvad hakanud mõtlema oma õigustele. Teine küllaltki suur erinevus gruppide vahel on usk. See on suur inimeste vaimumaailma mõjutaja, inimeste koondaja gruppidesse. Usk võib olla positiivne, kui usutakse ja otsitakse rasketel aegadel abi kuskilt kuid võib olla ka hävitav, kui usk on välja mõeldud kasu teenimise eesmärgil ning enesehävitamise eesmärgil
religioonidesse, üritati lahti ütelda igasugustest piirangutest. 4. Woodstocki rokifestival 1969, selle tähtsus. Hipiliikumine kulmineerus 1969. aastal USA-s toimunud Woodstocki rokifestivalil. Seejärel aga selgus, et hipiliikumine ei ole elujõuline ning on ummikusse jooksmas. Puudusid konkreetsed ideed, siht ja suund, mille poole püüdelda. 1970. aastate keskpaigas hipiliikumine hääbus. 5. Mustanahaliste vabastusliikumine ning selle seosed hipikultuuriga, Martin Luther King. Lisaks mässumeelsetele noortele tekkis 1960. aastatel USAs teisigi liikumisi. Mustanahaliste liikumine nõudis mustanahalistele seaduslikult võrdseid õigusi teiste kodanikega. Mustanahaliste liikumist juhtis Martin Luther King, kes mõrvati 1968. aastal rassistide poolt. Tapmisest hoolimata õnnestus tal saavutada oma eesmärk- mustad said võrdsed õigused valgetega. Ning M.L. Kingi tapmine näitas, kuivõrd tõsine probleem on rassism USA-s. 6
Tema vanaisa oli Georgia osariigis värvilise elanikkonna progressile kaasaaitamise rahvusliku assotsiatsiooni asutajaid. Ta organiseeris Atlantas ajalehe boikoteerimise, mis astus välja neegrite valijate nimekirjadesse võtmise vastu. Martini isa võitles neegerõpetajatele valgetega võrdse palga maksmise eest. King õppis väga hästi ja astus 15-aastasena kolledzisse. Vanemad tahtsid, et ta omandaks perekonnas juba traditsioonilise pastorikutse. Õppimise lõpetanud, asus King elama Alabama osariigi pealinna Montgomerysse ja temast sai Dexteri avenüü kiriku pastor. Rikas kogudus, andekast lauljatarist võluv naine mida on heaoluks veel vaja... Paraku olid King juba lapsepõlvest saati tunnetanud rassilist ebavõrdsust. Sellele poisile, pärastisele filosoofiadoktorile jäid selgesti meelde alandused, mida talle lasksid osaks saada orjapidajate järeltulijad. Ükskord kaupluses andis valge naine talle kõrvakiilu, öeldes: ,,Kuule,
######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand".
vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs
hakkas inimestele lubama suuremaid õigusi(mingil määral turumajandus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. UNGARI ÜLESTÕUS Kokkulepe NSVL vägede Meeleavaldus Poola väljumiseks Budapestist, komm. toetuseks kasvas vastuhakuks vastu võitlemise tugevnemine NSVL mõju vastu. Martin Luther King Mis riigi poliitik oli Martin Luther King? USA Mis oli tema tegevuse eesmärk? Võidelda mustanahaliste inimõiguste eest ("I have a dream...") Milline oli tegevuse mõju? Tooge kolm näidet selle kohta, kuivõrd NSV Liit järgis neid inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid? Näide: Näide: Näide: Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont: MAJANDUS Näide: Plaanimajandus Selgitus: Majandust reguleeris riik, et midagi üle ei toodetaks ning
Reformatsioon ja põhjused! Luther- USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. Reformatsioon- 16.saj sündinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid : luterlus,- kalvinism,- anglikaani kirik Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kell
kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov
huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid natsionaalsotsialistlikud, fašistlikud jne liikumised – peavad rahvust inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda rassi kaudu ja seostada geneetikaga. Neegriliikumise olulisim juht oli M. L. King. ``Mul on unistus, et minu neli väikest last elavad kord riigis, kus neid ei hinnata mitte nahavärvi, vaid nende iseloomu järgi``. Võeti vastu neegrite olukorda parandavaid seadusi. Näiteks 1964. a. kodanikuõiguste seadus. Osa tema programme olid Kennedy algatatud, teine osa Johnsoni enda ideed. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19. sajandi kodusõja ajal, jätkus nende diskrimineerimine (õiguste ahistamine) ka pärast Teist maailmasõda, eriti lõunaosariikides. Sageli piirasid
aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule. 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd. 1954. aastal tunnistas Ülemkohus põhiseadusevastaseks eraldi koolid musta- ja valgenahalistele. 1960. aastal töötasid USA seadusandjad välja seadused, mis parandasid oluliselt mustanahaliste olukorda
Teerajajad olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus söja puhkemist Lääne-Euroopas. Ameerika Ühendriigid: kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid, millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid, iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale, mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed, iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Riigipeaks oli endiselt president, seadusandlik võim aga kuulus Kongressile, mis koosnes 2 kojast- Esindajate Hojast ja Senatist.Käis kahe suurima partei vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvöitlus.Üheks vanemaiks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Murrang neegrite olukorras toimus 1960
Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. Dwight Eisenhower- vabariiklasest USA president. Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees
USA pärast II maailmasõda II maailmasõjale järgnenud aastad President: Harry Truman 1947 võetakse vastu Trumani doktriin Pidurdamiskontseptsioon NSVL ekspansionistlike taotluste tõrjumiseks Marshalli plaan USA ulatuslik abi majandusabi Euroopa riikidele 1948 kongress võtab vastu resolutsiooni, millega loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem
algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a. Peale NSVL aatomipommi valmimist algas võidurelvastumine,1950 vesinikupommi väljatöötamise plaan, Hiina kodusõjas (1946-1949) abistati kommunistidega sõdivat Chiang Kaisheki 2mlrd $, 1950-1953 osavõtt Korea sõjast, 1948 a koheselt(15minuti pärast) tunnustati Iisraeli riigi väljakuulutamist. DWIGHT EISENHOWER(1953- 1961): jõukas ja suhteliselt rahulik ühiskonnaperiood. SISEPOLIITIKA: President püüdis piirata oma rolli nim seda ,,dünaamiliseks konservatiivsuseks" või ,,moodsaks vabariikluseks", mis tähendas konseratiivsust raha asjades ja liberaalsust seoses inimestega, seadusandluse väljatöötamisel polnud suuri edusamme, kuid tehti hästi lobby tööd ja oma kavad suruti parlamendis läbi,D.E. üks väheseid presidente, kes lahkus ametist sama populaarsena kui sinna asus.MAJANDUS: Eesmärk tasakaalustada eelarve,vähendada kulutusi ja makse, säästa
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Bl
Senath ja Esindajate Koda. 4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23) Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem. Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks suurimatest tolle probleemiga tegelejaist oli Martin Luther King, kes toetas mustanahalisi. Ta julgustas neid enda eest seisma ning viis ka mustanahalised varem vaid kahvanägusele mõeldud kooli. Selle eest on ta pälvinud ka Nobeli rahu preemia. Paraku mõrvasid ta USA rassistid. 1960. aastatel aga toimus murrang ja mustanahaliste olukord paranes märgatavalt. Tegelikkuses on Ameerikas ka praegu mustanahalistega probleeme. 5. Vietnami sõda (lk 24 + kava vihikust)
inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma. NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse 1957. Juri Gagarin kosmoselend 1961. Ameerika kosmonaudid kuul 1962.
suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940.aastate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954) jne. Seejuures avaldas probleemi lahendamiseks survet ka neegriliikumise kasv. 1950.-1960.aastatel oli selle eesotsas baptistist pastor Martin Luther King (1929-1968), kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: suurlinnades toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral neegriliikumine ka radikaliseerus (nt loosung „Black Power”, liikumine Black Muslims, musta rassismi propageeriv Black Panther (1966-1982) jt). Vastuseks neegriliikumisele aktiviseerusid omakorda valged radikaalid (nt Ku Klux Klan jm). 3. Poliitilised mõrvad. 1960
Eleanori rõhutute ja dikrimineeritute kangelannaks 1, kes päästis paljude juutide elu. Kuigi tema ja Franklini eraelulised suhted polnud kiita, olid nad väga head partnerid poliitikutena. Abikaasa halvatuse tõttu reisis ta Franklini eest Ameerikas ringi. Eleanor päästis isegi abikaasa kolmanda ametiaja presidendina. Peale presidendivalimisi puhkes sõda Pearl Harboril, kus esimene leedi käis ise kohal ning rääkis ja julgustas haavatuid. Alates 1946. aastast töötas Eleanor president Harry Trumani soovi Ühinenud Rahvate Organisatsioonis, kus tema karjääri üheks tipphetkeks oli kindlasti Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 10. detsembril 1948, kuna ta oli üks, kes aitas Inimõiguste ülddeklaratsiooni koostada. Peale ÜRO-st lahkumist 1953. aastal suundus Eleanor mässavasse Euroopasse, kus ta soovis inimõigusi levitada ja sotsialismi ja natsionalismi leviku peatada. 1961
a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti
d. Põhjamaades d.i. Norra, taani ja island liitusid NATO-ga d.ii. Rootsi oli erapooletu d.iii. Soome finlandiseerus 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong hiina valitseja (1949-1976) b. L. Breznev NSVL riigijuht c. A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistlik juht d. K. Adenauer saksamaa juht e. C. De Gaulle V Prantsusmaa vabariigi pres. f. F. Castro kuuba juht g. M.L. King mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht h. N. Hurustsov - NSVL tegelik juht aastail 19531964. i. i. Gandhi india II peaminister j. ernesto Che Geuavara kuuba revolutsionist, liikumiste algataja 7. teatakse järgmiste mõistete tähendust ja osatakse neid mõisteid kontsekstis kasutada: a. suur hüpe hiina plaan areneda teistest riikidest 2x kiiremini b
ülestõusu julm mahasurumine NSVLi poolt andsid tõsise hoobi, kuid madalseis ei kestnud kaua. Poolehoidu võitsid 1957.a kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 ja Juri Gagarini kosmoselennuga 1961.a. 1961.a lasi Nikita Hrustsov püstitada häbiväärse Berliini müüri tõend, et kom.reziim peab alamaid vägisi kinni hoidma. Muud liikumised 1960.a mustanahaliste liikumine nõudsid kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Liikumist juhtis M. Luther King, kelle rassistid 1968.a mõrvasid. Võrdsust nõudsid ka naised, keda saatis märkimisväärne edu. 1960.a murti Läänes stereotüüp, et naise koht on kodus,ja matkimist väärivaks kuj edukas, ennast teostav naine. Algas iibe järjekindel langus, seoses väärtushinnangute süsteemi teisenemisega. 1960.a toimus seksuaalrevolutsioon vanade normide põrmuvarisemine, rasestusvastased tabletid Religiooni mõju nõrgenemine vastuhakk kõigile üksikisikut piiravatele autoriteetidele.
alusepanijaks arhitektuuris. • Minimalism ja avarus, mida oleks võimalik täita voolavusega. • „Less is more“ • Paljud tema loodud meistriteosed on valmistatud kas klaasist, rauast või betoonist. • Värvidest eelistas musta, valget ja halli. • Pälvis mitmeid auhindu (AIA ja Kuninglik kuldmedal) Barcelona Pavilion (1929) Barcelona Pavilion Barcelona tool (1929) Brno tool (1930) S. R. Crown Hall (1956) S. R. Crown Hall (1956) Martin Luther King Jr. Memorial Library (1972) Seagram Building, Manhattan, New York (1954-58) B AU H AUS M ITT E B AUH OF (19 30- 1933 ) • Rohe oli kolmas ja seega ka viimane Bauhausi direktor • Kooli „viimane lootus“ • Ta polnud nõus natside tingimustega kool ümber teha „uue riigi nõudmistele“ > kool suleti 1933 • Üritas kunsti õpetamist jätkata tehes koostööd Hitleriga, kuid asjatult • Asutas kooli ka Berliinis, kuid see ei õnnestunud
- nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees - Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: -esines neegrite lintsimisi -seadustatud oli segregatsioon -paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi -1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata.
Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, viisakusreeglid. Noorterahutused: üliõpilased nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist(liitusid töölised, kes nõudsid palga tõusu) kommunistlik liikumine- põgeneti läände parema elu nimel. Mustanahaliste liikumine)martin luther king võitles mustanahaliste eest- nõuti võrdsust seaduse ees. Naised nõudsid õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a
3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. 3. NATO ja ÜRO (seletus,asutamisaeg,peasekretär,eesmärgid,Eesti liitumine). V: 1) NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 4.aprill 1949, peasekretär Anders Fogh
Nii valitsusametnikud kui ka paljud lihtsad ameeriklased avastasid rassiprobleemide ja külma sõja poliitika vahelise seose. Vaba maailma liidrina otsisid Ühendriigid toetust Aafrikas ja Aasias. Rassiline diskrimineerimine kodumaal takistas aga sõprade leidmist teistes maailma osades. Mustanahaliste õiguste eest võitlemiseks kasutati erinevaid meetmeid. Küll sõjalist jõudu kui ka erinevaid boikotte ja streike. Mustanahaliste õiguste eest võitlejate juhik said Martin Luther King. 1960 aastaks olidki afroameeriklased saanud endale ka juba hääleõiguse. 1960.- 1970. aatail sattusid Ühendriigid kommunistlike maadega tõsisesse konflikti. Eriti oluline on siinkohal Kuuba raketikriis (kus maailm oli väga lahedal III ms.), kuid ometigi suudeti suurem tüli ära hoida ja sellest said pöördepunkt NL ja USA vahelistes suhetes. Suhete parandamiseks sõlmiti Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused amtosfääris. (Howard Cincotta 1997
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
