Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 j...
"Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
loodud ,,Õnnis on inime", 104. Taaveti laul ,,Kiida mu hinge", 121. laul ,,Päeval ei pea päikene sind vaevama" ja 141. laul ,,Issand ma hüüan Su poole." Suurem osa tema loomingust põhineb rahvalaulul- regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek tihtipeale silma väga suurejoonelise arenduse poolest- neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia (,,Meie Err," ,,Maga-maga matsikene," ,,Sirisege, sirbikesed," ,,Mis sa sirised, sirtsukene," ,,Undsel ilmal lätsi ma" jt). Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuremaid muutusi. Kreegi helikeeles peegeldub helilooja rahulik ja tasakaalukas iseloom, muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ka kasutas ta järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid nagu kaanonit, ostinaatot ja imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Cyrillus Kreegi loomingut Mart Saare omaga- mõlemad on esimesed, kes sel
Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas". Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalaulule. Regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek sageli silma väga suurejoonelise arenduse poolest - neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia ("Meie Err", "Maga, maga Matsikene", "Sirisege, sirbikesed", "Mis sa sirised, sirtsukene?", "Undsel ilmal lätsi ma" jt). Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt. Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane).
annaabi.ee 
