Sipelgad Tunnused Kuuluvad putukate klassi Neli kilejat tiiba Muneti või mürgiastel Peamiselt ühiselulised putukad kodumesilased Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kimalased Eestis elab alla 25 liigi Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level sipelgad ehitavad pesasid, mis võivad olla üle 2 meetri kõrged
Kimalane (Bombus) Lololo siin nimi · Kiletiivaliste seltsi kuuluv mesilane. · Kumalane, maamesilane, metsmesilane. · Tuntuimad: mustad, erekollased või punaste triipudega kimalased. Palju on ka vesihalle ja pruune. · Umbes 200 liiki · Kesk-ja Põhja-Euroopa maades elab 25-30 · Eestis alla 25 · Sagedamini võib neist kohata viitteist liiki, alati ja igal pool üheksat. Teised on haruldasemad. Mürgiastel · Ohu korral ründavad raevukalt · Kimalased pärast nõelamist ei sure ja võivad end teinegi kord kaitsta
Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi, ja pilved, ja juurviljapealsed, vihmaladin, kimp piibelehti- kõik see ütleb: su ihukoed sellesama maa mullast tehti. Hilissuvine Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas.
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne avaldusid sõnaleidlikes epigrammides ja parodeerivais akrostihhonites. Raua luulet on korduvalt avaldatud venekeelsete kogumikena. 5 3. Luulekogu ,,Sügisnukrus" süvendatud analüüs Luulekogu ,,Sügisnukrus" ilmus 1979. aastal. See sisaldab 16 luuletust: ,,Sügisnukrus" (1919), ,,Metsmesilane" (1956), ,,Sellest sügisest" (1978), ,,Sajuöine" (1978), ,,Kuldne sügis" (1964), ,,Rändlend" (1979), ,,Talve tulek" (1940), ,,Koduteel" (1921), ,,Heitlikud ilmad" (1954), ,,Ilmamuudatus" (1941), ,,Talviselt teelt" (1954), ,,Järvel" (1955), ,,Maa kasvab" (1948), ,,Kirgastus" (1934), ,,Talvelaul" (1979) ning ,,Ootus" (1976). Sügisnukrus Oma viimaseid lehti Laseb maha kask Kollaseid kui vask Oma viimaseid lehti Lennutab ta lahti Karmi tuulega Nukra rahuga Oma viimaseid lehti