See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver sureb, lõpuks tuleb siiski Karl Suur
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso
Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas, et Karl ta sellisesse ohtlikkuse olukorda pani. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, Ganelon teatab Karl Suurele, et Marsilius on nõus ristiusku astuma. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mis teda ründama tuleb. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda
laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7. See käsitleb VIII sajandi lõpu sündmusi, võitlevaid kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega 8. Eeposes on tähtsad isikud krahv Roland, kuningas Marsilius, Kard Suur, peapiiskop Turpin. 9. 10. Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. 11. Selles teoses ülistatakse prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite õiglast sõda teiseusuliste vastu. 12. ,,Laul minu Cidist" pärineb 12. saj keskpaigast. 13. 14. Selle eepose eripära on see, et teosele on täiesti võõras religioosne fanatism ning see eepos on märksa tõetruum. 15. See on kirjutatud assonantsriimis 16
Edasi arenedes jõuti välja rüütlilossidesse. Lugusid esitati poollauldes, kasutati algelisi muusikainstrumente (neid on säilinud kuskil 100 ringis). Paljud lood olid pühendatud Karl Suurele, (kes krooniti 800 a). Rolandi laul! See räägib vaenust Kari õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, sepitseb Ganeon omalt poolt kättemaksu sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teised frangi sangarid (rolandi sõber Olivier, peapiiskop Turpin). Liiga hilja saabub karl ei saa neid enam päästa, kuid maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri
pühakute elulood, legendid imetegudest, Zonglöörid (Prantsusmaal); spiilmanid kirikulaulud, jutlused (Saksamaal) - rändlaulikud/jutuvestjad/ veiderdajad himuline, kade Rolandi populaarsuse üle, Harilikult värsivormis, aga ka proosas või ta vihkab Rolandi "edevust". segavormis Marsilius ülesanne on kehastada "kurja" Looduse hingestatus, kuna inimene vaenlast, muhameedlast, keda lõpuks samastas loodust endaga kangelaslikult võidetakse Kujunes väja IV - VII saj Suure rahvasterändamise ajal, sündis müüdist 4. "Laul minu Cidist" Liialdavad lahingukirjeldused, iga sündmus on suurejooneline XII saj keskpaiku
See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver sureb, lõpuks tuleb siiski Karl Suur
Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele. Rolandi laul vanim prantsuse eepos. Dramaatiline süzee algab vaenust Karli õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Kui Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, siis Ganelon omalt poolt sepitseb kättemaksuks sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teises frangi sangarid. Liiga hilja appi saabunud Karl ei saa neid enam päästa, kuid ta maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri.
-Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu 778. -Vägedega Galliasse tagasi pöördudes rünnati tema järelväge -Selles langes Bretooni krahv Roland =Eeposes on kõige tähtsam lahing -Antud kristlaste ja muhameedlaste vahelisena -Ülistab kristlust -Tuleb minna Püha Maad vabastama -1099. vallutati Jeruusalemm =Saragossa paganlik kuningas Marsilius tunnistab end Karl Suure alamaks -On vaja saadikut Hispaaniasse -End pakub noor ja keevaline, aga õiglane Roland -Laidetakse sõbra poolt maha -Roland pakub oma onu, Ganeloni -Ganelon arvab, et Roland tahab teda surma saata -Ganelon otsustab kätte maksta, reedab frankide sõjaplaani ja ahvatleb Marsiliuse frankide järelväge ründama
M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema oma asjadega sõltumatult kiriklikust sekkumisest. Paavst Johannes XXII kuulutas ta ketseriks. 1325-27 pidi M lahkuma Pariisist ja otsima asüüli Baierist. Kuid rahva tahtel võim vahetus, M-le kaitset pakkunud Baieri kuningas Ludwigist sai Saksa keiser ning Johannes XXII kuulutati antipaavstiks. Marsilius nimetati Rooma vikaariks. Seda isiklikku kogemust kasutas Marsilius näitena, et oma sisemisi seadusi eviv võim on tugev mitte oletatava jumaliku toetuse, vaid rahva tegeliku toetuse tõttu. Samas näitas ta end ametis despoodina ja maksis kätte oma vastastele lihtne teoretiseerida, raske ellu viia. Marsiliuse Defensor pacis ideid kasutas teiste hulgas Jan Hus [Ida-Euroopa ajalugu...]. [12]Communitas perfecta: täiuslik ja eneseküllane, kogemusel ja mõistusel rajanev kogukond,
rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda
Zonglöör olevat seda laulnud 1066. aastal sõdalaste julgustamiseks, kui William Vallutaja purjetas Inglismaad vallutama. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne`i markkrahv Roland. Mauride kuningas Marsilius tunnistab end võidetuks. Karl Suure nõukogus valitakse rahusõlmija, end pakub saadikuks Roland, kuid ta on liiga temperamentne. Ta pakub asemele oma onu Ganeloni. Too on arg mees ning kardab, et Roland soovib tema surma. Ta täidab mauride juures oma ülesande, kuid reedab Kark Suure armee teekonna. Ta ahvatleb kuningas Marsiliust Karl Suure väge jälitama. Lahingus hukkuvad kõik 12 paladiini. Selle eest maurid hävitatakse. Ganelonile määratakse karistuseks neljakskiskumine
rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab. Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver sureb, lõpuks tuleb siiski Karl Suur
- Laulude päritolu ei ole seniajani selge ja ei teata ka nende autoreid. 1.3.1. Prantsuse kangelaslaul "Rolandi laul" See alagab vaenust Karl Suure õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel.Karl Suur läks oma väega Hispaaniasse mauridega võitlema. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja seab nii tolle elu ohtu. Ganelon aga sepitseb kättemaksu koos Marsiliusega. Selle kohaselt annab marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Roland kuulus ka sinna järelväkke. Roland on kangelaslik ja julge ning kui toimub võitlus, siis ta abi ei kutsu. Nad võitlesid vapralt, aga siiski olid nad suures hädas ning Roland lõpuks puhub pasunat ehk kutsub teisi appi, kuid abiväed jäävad hiljaks. Võitluses sureb ka Roland, kes oli Karl Suure armastatium rüütel
annaabi.ee 
