Kuidas õnnestus Stalinil niikaua Nõukogude Liidus võimul olla. Ametlike andmete järgi sündis Jossif Stalin 21. detsembril 1879. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne
operatsioonibaasiga varjatud kohas; valitsusvägede vastu väljaastuva partisaniarmee loomine. Kuubas saavutatud võidu ülehindamine ja ekslik ettekujutus, et samal moel võib forsseeritult saavutada revolutsioonilise pöörde kogu LadinaAmeerikas. 3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks. Põhimõtteline vastuseis idabloki formaal-marksistlikule riigisüsteemile. Tingimusteta abi osutamine arengumaade rahvastele nende liikumisel riigi- ja ühiskonnavormi suunas, mis on üpris sarnane Hiina omaga. 4. Majanduspoliitiline: agraarse suhkrumaa Kuuba ümberkujundamine Ladina- Ameerika kõrgeltindustrialiseeritud tööstusmaaks; suurmaavalduste kui Ladina- Ameerika majanduse liikumapaneva jõu likvideerimine. Doktriin täielikult
inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest jakollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike
PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi
olla, sest kus kõik põhjalikult ära nämmutatakse, seal ei ole kunstilisust. Kunstiline tekst laseb lugejal ära arvata, tunnetada teistmoodi(lünkade abil). Ei ole huvitav lugeda naiivseid tekstikesi, originaalsed jutustused on võluvamad, inspireerivamad. ,, KOSMOPOEETIKA" lk. 219-236 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust- meetodid, mis kirjandusteost avaksid a) uuskriitika- (vastandmeetod marksistlikule meetodile( seotud sotsioloogilise lähenemisega, peetakse keskseks mingit kujundit, klassivõitlust, ÜK reformimist)- nö. tõstab teose ühiskondlikust süsteemist välja, aktuaalne on nö. teadlik lugeja)Tekkis 1920-30-ndatel Ameerikas ja Inglismaal,Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri
E. õiged a) ja d) ANSWER: D 5. Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: A. kasvab nõudlus krediidi järele B. krediidi hind langeb C. säästmise kõver nihkub vasakule D. säästmise tase kasvab igal intressimäära tasemel E. kõik vastused õiged ANSWER: C 6. Idee, mille kohaselt tootmise tase täishõive tingimustes ja ressursside täielikul kasutamisel ei sõltu olemasolevast rahamassist ja hindade tasemest, kuulub: A. Keynesi teooriasse B. marksistlikule teooriale C. raha koguse teooriale D. Say seadusele E. kõik õiged ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Keynes kritiseeris järgmisi klassikalisi majandusteooriaid: A. Say seadust B. Raha koguse teooriat C. majanduse isereguleeruvust D. kõik õiged E. õiged a) ja c) ANSWER: D 8. Vastavalt Keynesele säästud võivad ületada investeeringuid; kui: A. intressimäär kasvab B. pikema aja jooksul majanduses on ületootmine ja tööpuudus C
aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesse ja VSDTP Keskkomitee Vene büroosse. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. 2.4 Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas. Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine ,,geeniuse võimetega juhina", ,,Suure Stalinina"
kasvanud ning hariduse saanud teadlasi. Tööd võisid jätkata ka mitmed iseseisvusaegsed teadlased, kui nende uurimisvaldkonnad ei Tartu Ülikooli raamatukogu jäänud jalgu ideoloogilistele nõuetele. Sel legipoolest tuli kõigil neil esineda korduvate truudusvannetega parteilise teaduse kont raafiateaduse taaselustas Harri Moora, folk septsioonile ja marksistlikule metoodikale. loristidest tuleb nimetada August Annistit ja Sisuliselt nõuti teadlastelt kinnitust, et nad on Eduard Laugastet, kunstiajaloolastest Villem alati valmis teadustõe parteilisele tõele ohvriks Raami j a Voldemar Vaga, etnograafidest Ants tooma. Paraku ei päästnud see kõik Eesti Viirest. Kõigi nimetatute puhul võib kõnelda ka
Siis ilmus ta sulest seitse romaani: ,,Karikas kihvti", ,,"Linda" aktsiad", ,,Külmale maale", ,,Raudsed käed", ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvelt", mis olid põhjapanevateks teosteks eesti kriitilise realismi arenguloos. Tol perioodil sai Vilde lugejaskonnas tuntuks ka huvitavate ja sisukate reisikirjelduste loojana. Ilukirjandusliku lühivormi alal kujunes Vilde lemmikzanriks ühiskondlik satiir. Teisel loominguperioodil on Vilde marksistlikule õpetusele toetuv kriitiline realist, kes jälgib pidevalt kaasaja ühiskondlik- poliitilisi sündmusi ja elavalt neile reageerib. 1905. aasta revolutsioonilise liikumise ajal asub Vilde proletaarse kirjaniku positsioonile, kusjuures ta kui sõnameister-sotsialist võtab oma ilukirjanduslikes teostes ja publitsistlikes artikkleis aktiivselt osa kehtiva ühiskonnakorra alusmüüride lammutamisest ja kujutab paatosega proletariaadi klassiteadlikkuse ärkamist ja kasvu.
tähtis, et seda massidele usaldada. Massidemokraatiat ei ole Williamsi sõnul olemas, on ainult demokraatia. Mass on meist alati eemal, see on teised inimesed, me ei arva iseend kunagi massi hulka, sest see on meist väljaspool. Williamsi sõnul on see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Kult kuulub kõigile, kes selles elavad, mitte ainult eliidile ,,culture is ordinary". Marksism marksistlikule baasile ehitati arusaam, milline peab olema kult 20saj. ,,DAS KAPITAL" 1867 (18saj valgustusajastul oli oluline korraldada riiki rahva huvides ideede aluseks oli neil naturalism inim on looduslik olend. Selline nagu on inimloomus, selline peab k olema ühiskond. Loomupärased õigused. Seadused peavad olema õiglased. Kunst jumalariik. Ühisk.leping põhiõigusi ei tohi inim ära võtta.) Sotsialism hakkas kujunema valgustuse baasil
tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent teised ajaloolased leidsid tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse silmis tõsiseltvõetavuse kaotas. Samas oli see üks huvitavamaid ja põhjalikumaid kogu ajaloo süstematiseerimise katseid, mis oli ilmselt teadlikult kirjutatud ka vastukaaluks marksistlikule ajaloonägemusele. Oswald Spengler :oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Peateoses "Der Untergang des Abendlandes" ("Õhtumaa allakäik") käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis
Seejuures ei ole vabaduse mõiste mingil viisil seotud väärtushinnanguga, kas valitu on õige või vale. Positiivse vabaduse puhul puudub vabaduse kandjal otsustamisvõimalus midagi teha või tegemata jätta. Alati on olemas ainult üks võimalus - tegutseda õigesti. Vabadus positiivses tähenduses on seotud väärtushinnanguga ning võrdub sisuliselt kohustusega käituda teatud viisil - õigesti. Positiivse vabaduse mõiste kasutamine on omane hegeliaanlikule ja marksistlikule õigusfilosoofiale. Põhiseaduse põhivabadused on negatiivsed vabadused. Nad kaitsevad üksikisikut ka siis, kui ta teostab valesid või koguni kahjulikke valikuid, näiteks suitsetab või joob alkoholi. 1.2.2. Õiguslik ja faktiline vabadus Negatiivsed vabadused võib jaotada õiguslikeks ja faktilisteks. Selle jaotuse aluseks on vabaduse takistuse olemus. Isikul on näiteks ettevõtlusvabadus (§ 31), kui puuduvad õiguslikud takistused, st. õiguslikud keelud ja käsud, mis tema
Tallinnas 1952. aastal asutati Tallinna Pedagoogiline Instituut. Tartus suleti teaduste akadeemia, sest akadeemia ei vastanud uutele nõuetele. Uus teaduste akadeemia rajati Tallinnasse. Mitmed Eesti nimekamatest teadlastest oli repressioonide eest Läände pagenud. Seetõttu Eestisse toodi Venemaal kasvanud ning hariduse saanud teadlasi. Lubati ka iseseisvumisaegsetel teadlastel tegutseda, kuid igal aastal pidi andma truudusvande parteilise teaduse kontseptsioonile ja marksistlikule metoodikale. Tähelepanuväärsed olid eesti astronoomide (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann) saavutused. Tõraverre ehitati moodne observatoorium. Humanitaarteadlastel olid kõige raskemad ajad. Kirjandus: Allesjäänud kirjanikud valisid sõjajärel vaikimise või neid sunniti vaikima, põhjuseks olid ideoloogilised nõuded. Nii vaikis kaua Betti Alver. Mitmed kirjanikud nagu August Jakobson, Oskar Luts, Hugo Raudsepp, püüdsid kirjutada nii,
Sotsialistlike riikide põhiseadustele oli omane mõnede ideoloogiliste printsiipide kirjutamine põhiseaduse teksti, kusjuures nende ideoloogiliste printsiipide iseloom ja rakenduspraktika oli selline, et eelpoolnimetatud demokraatlikke printsiipe ei saanud rakendada. Näiteks kehtestati marksistliku partei juhtiv roll ühiskonnas ja seda rakendati sel viisil, et teisi parteisid kas üldse ei olnud või nad olid vähetähtsad ning vastavale marksistlikule parteile (tema keskorganile) oli antud võimalus võtta vastu õigus- ja üldakte ja teostada täitevvõimu. Selline juhtiva rolli deklareerimine ja teostamine avaldas mõju ka valimistele ja lõppkokkuvõttes tegi rahva poolt võimu teostamise võimatuks. Taolisi ideoloogilisi/religioosseid sätteid on islamiriikide põhiseadustes, millega fikseeritakse islami usu erilist positsiooni riigis.
organisatsiooni määratlused. Euroopa haldusteoreetilise mõtte osas peetakse olulisimaks Max Weberi teooriaid haldamisest ja bürokraatiast - nad panid aluse sotsioloogilistele koolkondadele. Viimased vastanduvad: 1) Hegeli filosoofias juurtega olevale Saksa süstematiseeritud haldusõigusliku mõtte suunale (Ludwig von Stein, Otto Mayer, Georg Jellinek) - oli Euroopas kõikjal juurdunud 1960/70. aastateni; 2) Marksistlikule dialektilise materialismi ning eeskätt antagonismide kui arengu peamise mõjutaja käsitlusele. Eesti õigusteadlastest on põhjalikumalt analüüsinud avaliku teenistuse probleeme prof. A.- T.Kliimann, kellele omakorda on tuntavat mõju avaldanud eriti Jellineki vaated ja seisukohad.Viimased viis aastakümmet on Eesti alal jagamatult valitsenud marksistlik-leninlikelt dogmaatilistelt alustelt lähtunud kriitika Max Weberi teooria, meetodi ning seisukohtade suhtes.