Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud...
Kremer hoolis Marist Kremer oli eakas mõisahärra, Mari aga noorik talutütar. Mees oli kogemusterikas ja arukas, neiu alles roheline täisealiseks saanu. Kuna härra pidas enda kõrgemast soost olevat, ei seltsinud ta palju kohalikega, kuid tüdruk jäi talle silma. Viimasel endal polnud alguses habemikust sooja ega külma. Kui aga olukord muutus, oli taluperenaine vahetuskaubana sunnitud mõisahärraga läbi käima. Juhtus nii, et see nende suhteid parandas. Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis. Peale kerget vestlust jäi Mari härrale meelde enda lapselikkuse poolest. Teda poleks tohtinud veel naiseks nimetada, kuigi vanust oli piisavalt. Seda just seetõttu, et Mari pakatas lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad, mis pidid tagama rikk...
saanud. Tõnu oli mees, kelle ta suutis ümber sõrme keerata. Lubas talle Mari eest piimamehe ametit. Tõnu silmad särasid ja kuigi Mari ei soovinud alguses, siis hiljem oli ta juba ise nõus minema sinna. Kuigi see näis talle, nii vale. Sepp Juhan -Oli tagasihoidlik noormees, kellele meeldis Mari. Marile meeldis tema samuti, kuid nad ei saanud kunagi kokku kui mees ja naine. Midagi jäi justkui puudu. 1. Miks abiellus Mari Tõnuga? Kuidas Tõnu Marisse suhtub? Mari õde suri ja Mari abiellus tema mehe Tõnuga, et lapsed ei jääks üksi oli üks põhjus. Tõnu ei hoolinud alguses Marist nagu oma naisest ja oli nõus ta andma mõisnikule, et ise saada Mäeküla piimameheks. 2. Milles avaldub Mari lapselikkus? Mari mängis Tõnu lastega nagu oleks neile vanem õde, mitte nagu tädi. Ta oli natuke kombetu ja kasvatamatu. Kuid ta oli süütu neiu. Lapselikkus väljendus
juurde, nimetades teda Mariks. Mõisnik läks nende juurde ja küsis, mis nende nimed on ja kas nad on siitpererahvas, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Järgmisel päeval nägi Mõsnik, et tema mõisas peseb aknaid seesama too Mari. Nad vestlesid mõnda aega ja Mari seletas, et ta ei ole Juhani abikaasa, vaid tema vanem õde oli Juhani abikaasa, kuid ta vanem õde suri 4 nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse. Ta teeb Tõnule ettepaneku, et ta nagu annaks oma naise ööseks käima tema juurde ja Tõnu saab vastutasuks endale Mäeküla piimamehe ameti endale. Mari ei ole küll ei ole sellega algul nõus, kuid hiljem muudab ta meelt. Mari on nõus käima Mõisniku juures. Tõnu oli ülimalt õnnelik, et ta sai nüüd piimamees olla, kuid turul ei läinud tal kõige paremini selle müümisega, kuna kõik küsisid, et kus on too vana mäeküla piimamees. Tõnu hakkas igal õhtul kõrtsis käima
vanemate otsus, arvestati talu vajadusi ja võimalusi. - Laste vahekord vanematega, laste tööd ja kohustused. Andrese käitumine Liisi ja Mareti abiellumisel, Indreku hellus, kiindumus emasse, loodusearmastus. Autori käsitluse kohaselt peaksid vanemad arvestama lapsi, nende soove ja tulevikuplaane, lapsed, aga peaksid austama oma vanemaid ja toetama neid raskustes. - Varanduslik seisund ja moraal; seisusevahed, üleolev suhtumine Marisse; kohtuprotsessides varandus tõele lähemal (Pearu, Kassiaru Jaska) - Suhtumine rahvusliku liikumise ideedesse, tellitakse ,,Sakalat" jne.
Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada, kui ta kannab ilmale sinu väe ja võimuga tüdrukuks tehtud poissa, keda mina ise sigitanud. Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari. Iga tühise asja pärast vaevad oma südant ja mängid minu ees peitust. Krõõt nõnda ei teinud." Usun, et Andrese hinges oli Krõõt ainsaks tõeliseks naiseks, olgugi, et ta mehe hellust kunagi tunda ei saanud.
Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast. Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut, käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta
abiellunud Jussiga, aga viimane poos ennast ülesse. Juss ei suutnud leppida, et Mari ei käi enam kodus ja elab Andresega ühe katuse all. Mari jäi ennast igaveseks Jussi surmas süüdistama ja ta muutus kurvemaks kui kunagi varem. Tööd tegi Mari ikkagi hästi ja ka lapsi kasvatas ja kaitses nende isa eest. Andrest ise ta aga kartis. Ta ei jugenud kunagi avaldada oma tõeliseid tundeid, käis salaja Jussi haual jne. Tegelikult mõistis Andres isegi ja seetõttu suhtus ta Marisse karmilt. Ta arvas, et Juss oli neid juba piisavalt karistanud enese poomisega, aga Mari ei saanudki oma süümepiinadest vabaks. Vargamäel läks elu rõõmsamaks koos lastega, aga see ei muutnud midagi perenaise ja peremehe suhetes. Põhimõtteliselt oli 19. sajandil naise roll toetada meest ja kaitsta oma lapsi. Samas olid tal ka kõik muud kohustused seoses majapidamisega ja ka väljaspool maja pidi ta rügama nagu meeski.
(Lk 35) Krõõt kurdab põllukivide vedamise ajal, et see võtab kaua aega, oma 10 aastat enne kui põllud korralikult kividest puhtaks saab. Andres lubab Krõõda surmapäeval lapsed ise üles kasvatada (lk 151), Andres lubas Inimsuhted mõjutab Vargamäel Krõõda surm. Pearu ütles, et nüüd pole kedagi, kes Andrest ja teda maha rahustaks, kui nad tülli lähevad. 5. Andrese suhted Mariga Andres suhtub Marisse nagu peremehesse, sest: 1. Mari oli oma inimene, teadis kuidas talus asjad käivad. 2. Krõõt soovis, et Mari tema koha üle võtaks ja Andres teadis seda. 3. Andres tahtis, et Mari oleks perenaine. Andrese ja Mari abielu mõjutavad: 1. külarahva arvamus 2. Juss oli veel Mari südames Külarahvas vaatab abielule viltu, sest nad abiellusid liiga ruttu, ilma et oleks piisavalt leinanud. Külarahvas leiab, et nad olid Jussi surmas süüdi, Mari hakkas juba Jussiga
Klaasi Vette Klassi Kinno Kooli Jõkke Paati Ojja Saali Lumme Aeda Merre Järve Mäkke Kabinetti Ninna Kööki Suhu Metsa Sohu Õue Tuppa Panka Verre Tegusõnad, mis nõuavad sisseütlevat käänet Ajama, ajada, ajan Ajasin auto garaazi. Armuma, armuda, armun Juhan armus Marisse. Ta armus mägedesse juba lapsena. Astuma, astuda, astun , Rein astus ülikooli. Haigestuma, haigestuda, haigestun Haigestusin grippi. Integreeruma, integreeruda, integreerun Eesti integreerub Euroopasse. Investeerima, investeerida, investeerin Haridusse tasub investeerida. Jätma, jätta, jätan Jätsin vihiku koju. Jääma, jääda, jään Ta jäi haiglasse. Kiinduma, kiinduda, kiindun Paljud inimesed on kiindunud oma lemmikloomadesse.
Kassiaru Jaska ja Hundipalu Tiit ei saanud samuti omavahel läbi, kuna nad väärtustasid täiesti erinevaid asju. Tiit oli intelligent ja Jaska materialist. Pearu suhtus oma teenijaskonda üleolevalt, samas kui Andres kohtas neid enam-vähem võrdselt ja vahel tegi neist isegi rohkem tööd. Pearu teenijaskond suhtus Pearusse halbasti ning Andrese teenijaskond temasse jällegi aupaklikult. Saunatädi ei sallinud Mari, kuna ta ei tahtnud, et Marist perenaine saaks. Lambasihver suhtus Marisse normaalselt, kuid sisimas pidas end temast veidike paremaks. Haridusse suhtusid peremehed jällegi erinevalt. Eriti väärtustas seda Hundipalu Tiit, Andres oli hariduse suhtes neutraalne kuid Pearu arvates kasvasid koolis hobusevargad. Jaska väärtustas hariduse asemel raha ning omandimaailmas määraski inimese positisiooni raha. Võitlus tõe ja õiguse pärast Tõe jalule seadmine oleneb omandimaailmas võimust, positsioonist, rahast, iseloomust, vanusest ja tarkusest.
sealjuures jääb mulje, et Indrek ei jookse Mari järgi üldsegi mitte. Samas aga ei saanud Indrek tegelikult oma tahtmist. Kogu aeg jäi etendust vaadates mulje nagu Indrek oleks Mari suhtes võimupositsioonil, kuid tegelikult oli ju Mari võitja. Mari jättis Indrekule mulje nagu tema käes oleks võim. Raamatuid ei viidud ometigi prügimäele. Järjest rohkem inimesi tuli kohale, et „põlenud mäge“ otsida. Lõpuks hakkas Indrek ise ka raamatuid lugema. Lõpuks hakkas Indrek ka Marisse leebemalt ning armastusväärsemalt suhtuma. Flavio muudkui jooksis Isabellal järel. Niisiis on tegelikult ka Flaviol projekt – Isabella. Mehe kujutamise aspektist on etenduses üks väga huvitav stseen. See on lavastuse neljas pilt, kus Isabella ja Flavio „mängivad“; peavad dialooge erinevate sõnameistrite teostest. Tuleb ära märkida, et suurema osa lühidialoogide sisuks on noormehe jooksmine neiu järgi.
esimesel aastal oma peavaenlase Rim-Sini vastu. Selle pealinn Larsa vallutati. Hammurapi võidud sundisid Mari kuningat Zimrilimit hoolitsema ka oma julgeoleku eest. Ta hakkas koondama pealinna oma vägesid, kes olid võidelnud kõrvuti Hammurapi vägedega. Saades kuulda Zimrilimi reetmises (või lihtsalt oli tal niisugused kombed, meenutagem, kuidas ta algul oli liidus Larsaga ja pärast vallutas selle linna), suundus Hammurapi Marisse ja alistas selle kolmekümne kolmandal aastal. Kuid Zimrilim ei tahtnud leppida oma alluva osaga. Seepärast ilmus Hammurapi kolmekümne viiendal aastal uuesti Mari müüride ette. Linn purustati, kantsi müürid kisti maha ja Zimrilimi loss põletati. See oli Mari riigi lõpp (Mari linn eksisteeris kuni 3 sajandini eKr, aga juba väikse ja ebatähtsa linnana). Viimaseil valitsemisaastail tegeles Hammurapi teiste linnade alistamisega: purustati Esnunna ja alistati Assur. Nii vallutas
elupäevad lõpetada. Ta oli kunagi nooremana jätnud järgi silmusega nööri, millega ta end juba siis oli tahtnud üles puua, kuid Mari palvel ta seda siiski ei teinud. Pärast seda kandiski ta nööri koguaeg pükste peal. See asendas tal ka rihma ning oli niiviisi käepärast võtta kui vaja peaks minema. Jussi surmas tundsid end süüdi nii Mari kui ka Andres. Juss maeti küll surnuaia taha, kuid kuna kirikuõpetaja ei tulnud tema hauale laulma, tegi seda Andres ise. See mõjus Marisse iseäralikult. Kui mõne päeva möödudes Eespere peremees küsis, kas Mari tahab Vargamäelt lahkuda, ei vastanud viimane midagi ning jäi seega Mäel perenaiseks. Andres ja Mari läksid õpetaja juurde alles siis, kui Mari ootas nende esimest last. Pulmapidu oli väike. Kutsutud olid vaid lähemad tuttavad, kuigi ka kontvõõraid saabus üksjagu. Teiste seas ka Laulu Lullu, kes krõbistas klaasi süüa nagu jääd, väänas aruheinu keresse nagu mõni mäletseja ja valas pudeli
Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna tegi lepingu selleks et Mari endale saada. Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna teadis et piimatööstusega rikkaks ei saa, kuid tegi ikka talunikuga lepingu. Talunik hoolis Marist kuna hoolitses Mari eest väga ilusti niikaua kuni nad olid abielus. Talunik hoolis Marist kuna ta hakkas lõpuks kahetsema seda lepingut. 4.Iseloomusta Mari olemust ja käitumist. a) Mari sa hästi läbi mõisnikuga. Kuid Mari suhtus mõisniku kui sõpra aga mõisnik suhtus Marisse kui armukesse. Marile ei meeldind muidugi mõisniku juures käia aga käis ikka. b) Mari ja talunik abiellusid ainult sellepärast et Siis sai Mari kasvatada oma surnud õe lapsi ja taluniku lapsi. Kuna mari oli nii noor siis oli talunik pere sissetuleku allikas. Ja nii oli neil lihtsam koos hakkama saada. c) Mari oli pahane taluniku peale, et ta sellise lepingu tegi. Kuid tegi kõik mida ta pidi lepingu järgi tegema
leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b. sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c. sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka d. isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minu ettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e. harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: 5 a. asukohta, nt Me elame linnas; b. toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c
Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas, et oli kõigile eeskujuks. 7. sulane Juss - paar aastat alla kahekümne, leeris käidud, kasvult lühike, kuid jässakas. Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga mehine ja julge, ent Andrest häirib, et surnuna on julgem valitseb Vargamäe Eesperes elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid pealt vaatamas, sest ta maeti surnuaia taha puude alla
tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. Peale selle võib seesütlevat kasutada märkimaks:
leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suu¬natud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis.
annaabi.ee 
